TERMINI KURJUS KASUTAMINE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENTIDE VALIMISKAMPAANIA KÕNEDE NÄITEL

TERMINI KURJUS KASUTAMINE AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENTIDE VALIMISKAMPAANIA KÕNEDE NÄITEL

GRETE PÕDER
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM
Klass: G2 MAT-IN
Juhendaja: Ülle Salumäe

Keelekasutus on alati seotud valikutega. Kasutades mõtete väljendamiseks kindlaid keelendeid luuakse tähendusi, mõjutatakse ja väljendatakse suhtumist ning kujundatakse tegelikkust. Eriti tähtis on keeleliste valikute küsimus massideni jõudvate sõnavõttude korral, mida kajastatakse laialdaselt meedias. Need mõjutavad ühiskonna arusaamu, sest tegemist on keelekasutusega loodud võimuga.

Poliitiliste tekstide rõhk on poliitilistel sündmustel ja tegevustel, mida poliitikud on teinud või kavatsevad teha, missugused protsessid on nende arvates head ja soovitatavad ning mis­sugused pahad ja taunitavad. Poliitilisele tekstile on omane tuleviku kavandamine. Tegu on strateegilise keeletarvitusega. Tekstid ei õhuta enamasti otse tegutsema, kuid üritavad mõju­tada avalikkuse suhtumist ja hoiakuid tulevaste sündmuste suhtes. (Mandra, 2008, lk 178)

Avaliku elu tegelaste hulgast on eriti oluline uurida Ameerika Ühendriikide (edaspidi ka USA) võimuesindajate väljaütlemisi, kuna nende sõnal on maailmapoliitikas suur kaal. On väidetud, et Ameerika Ühendriikide president on kõige suurema mõjuvõimuga valitud võimuesindaja maailmas (Levy ja McDonald, 2019, lk 1). Samuti on rõhutatud, et Ameerika Ühendriikidel on ajalooline missioon maailmapoliitika juhtimisel (Veebel, 2004, lk 1). Vaatamata Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi Donald Trumpi kohati vastuolulistele poliitilistele sõnavõttudele, ei ole riik maailmapoliitikast tagasi tõmbunud ja etendab Euroopa julgeoleku kindlustamisel jätkuvalt suurt rolli (Marmei, 2017, lk 1). Seega võib arvata, et Ameerika Ühendriikide võimuesindajate väljaütlemised kujundavad avalikkuse hoiakuid paljudes riikides ka tänapäeval.

Avaliku elu tegelaste kõnedes on sageli kasutatud kujundlikku keelt, et levitada poliitilisi vaateid, mõjutada hinnanguid ja kujundada suhtumist. Üks niisugune kujundlik väljend on termin kurjus, mille olemusest on inimestel erinev nägemus. Uurimistöö eesmärk on selgi­tada, millistel teemadel on Ameerika Ühendriikide presidentide valimiskõnedes kasutatud terminit kurjus ja kuidas see langeb kokku filosoofilise arusaamaga kurjusest. Kurjuse filosoofilise diskursuse seostamine hetke arengusuundadega maailmas aitab luua ühtsemat nägemust sellest, mida pidada kurjuseks. Samuti võib termini kurjus seostamine poliitilistes tekstides selle filosoofiliste tõlgendustega muuta avalikkuse suhtumist maailmas toimuvatesse protsessidesse. Lisaks on konkreetselt Eesti jaoks oluline uurida termini kurjus kasutamist Ameerika Ühendriikide poliitilises retoorikas selleks, et hinnata, mil määral sobib Ameerika Ühend­riikide arusaam maailmas toimuvast kokku Eesti väärtuste ja hoiakutega.

Autor valis võrdlemiseks Ameerika Ühendriikide 43. presidendi George Walker Bushi 1999.–2000. aasta valimiskampaania vältel peetud kõned ja Ameerika Ühendriikide 44. presidendi Barack Hussein Obama 2007.–2008. aasta valimiskampaania kõned. Niisugusel valikul oli kaks põhjust. Esiteks tahtis autor uurida üldiselt samasse ajajärku jäävate presidendikandidaatide poliitilist retoorikat. 2000. aastate esimese kümnendi presidendi­valimiste kampaaniate kohta USA-s leidus selles osas kõige rohkem lähtematerjali. Teiseks soovis autor analüüsida eri poliitilistesse parteidesse kuuluvaid presidendikandidaate. George Walker Bush ja Barack Obama esindavad eri poliitilisi parteisid. Samuti pakkusid nende valimiskampaaniate kõned sisukat võrdlusmaterjali.

Tööl on kaks uurimisküsimust. Esiteks: milline on kurjuse poliitiline ja filosoofiline dis­kursus? Teiseks: millistel teemadel on terminit kurjus kasutatud George W. Bushi ja Barack Obama valimiskampaania jooksul peetud kõnedes ning kuidas sobitub see termini poliitilise ja filosoofilise diskursusega?

Uurimistööl on kaks hüpoteesi.

  • Esimene hüpotees: terminit kurjus keelekujundina on presidendikandidaatide kõnedes kasutatud seoses välispoliitikaga julgeolekustamise eesmärgil.
  • Teine hüpotees: presidendikandidaatide kõnedes on kasutatud terminit kurjus ainult selle kitsas tähenduses, seostades seda inim­loomuse ning inimese põlastusväärsete tegude, ise­loomujoonte või sündmustega.

Uurimuse andmekogumismeetod on dokumendianalüüs. Töö uurimusliku osa algallikad on George W. Bushi ja Barack Obama kõnede salvestised, mis on internetis avaldatud. Uurimistöö koostamise käigus kuulas autor presidentide valimiskampaania kõnesid, uuris neis termini kurjuse kasutamise ulatust ning analüüsis, millises tähenduses terminit kasutatakse ja kuidas see langeb kokku kurjusefilosoofilise diskursusega. Muud uurimistöös kasutatavad allikad on teadusfilosoofilised raamatud ja artiklid, ajaloo- ja politoloogia­kirjandus ning teatmikud.

Analüüsi koostamisel lähtus autor keeleteaduses laialdaselt kasutatud kriitilise diskursuseanalüüsi põhimõttest. Norman Fairclough sõnul uurib kriitiline diskursuseanalüüs seda, milliseid tähendusi ja miks keelekasutusega luuakse (Kalmus, 2015, lk 1). Kriitilise diskursuseanalüüsi lähtekoht on, et sotsiaalne kontekst mõjutab keelekasutust ning keelekasutus omakorda kujundab ja loob sotsiaalset tegelikkust (Kuldnokk, 2014, lk 2). Kriitiline diskursuseanalüüs uurimismeetodina on kolmeastmeline: kirjeldamine, tõlgenda­mine ja keelekasutuse seletamine (Kuldnokk, 2011, lk 15). Alustatakse tekstide keele kirjeldamisest ning liigutakse edasi tähenduste tõlgendamisele ja keelekasutuse seletamisele. Esimesel astmel vaadatakse, mis tekstis on, ja näidatakse, milliseid valikuid analüüsitavas tekstis on tehtud. Teine tasand on interpreteerimine ehk uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud valikud tähendusi konstrueerivad, missuguseid tähendusi need tekstile annavad ning olemasolevat konteksti muudavad ja kujundavad. Kolmas tasand on ideoloogiline ehk analüüsijate lõppeesmärk on seletada, miks tekstis on selliseid valikuid tehtud ja selliseid tähendusi loodud (Kasik, 2008, lk 13; Kuldnokk, 2014, lk 2; Kuslap, 2014, lk 10). Uurimus koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis analüüsitakse, kuidas ja millises tähenduses on terminit kurjus kasutatud teaduskirjanduses üldiselt ning eraldi eri perioodide filosoofide töödes. Samuti uuritakse, kuidas kasutatakse terminit kurjus tänapäevases poliitilises retoorikas ja politoloogias. Teises peatükis tutvustatakse uurimis­metoodikat ja valimit ning võrreldakse, millistel teemadel ja mis eesmärgil on George W. Bushi ja Barack Obama kasutanud oma valimiskampaania kõnedes terminit kurjus ning kuidas see langeb kokku kurjuse filosoofilise diskursusega.