Inimestevaheline suhtlemine on nii tavapärane ja loomuomane tegevus, et vestluses osalevatele varjatud ning kohati keerukatele psühholoogilistele tajumise ja tunnetamise protsessidele tähelepanu ei pööratagi. Inimesed ei jää teistega suhtlemisel erapooletuks, vaid kujundavad oma arvamusi. Eelarvamused mõjutavad inimeste igapäevaotsuseid ja suhtlemist. Kasulik on tunda isikutaju mehhanismide toimimise põhimõtteid, sest siis on võimalik eelarvamuslikku suhtumise negatiivset mõju teadlikult vähendada.

Autor valis teema eelkõige huvist psühholoogiateaduse vastu ja soovist isikutaju toimimist mõista ning sügavamalt tundma õppida. Samuti oli huvi selles valdkonnas teaduslik katse teha. Uurimistöö eesmärgid on selgitada isikutaju olemust ja mehhanisme ning analüüsida isikutaju mõjutegureid.

Uurimistöös käsitletakse klassikalise muusika populaarsust gümnasistide hulgas ja seda klassikalise muusika mõju gümnasistidele. Teema on aktuaalne, kuna tundub, et klassikaline muusika jääb üha rohkem teiste muusikažanrite varju ja viimaste kuulatavus noorte seas aina suureneb, mistõttu võib arvata, et klassikalist muusikat kuulavad noored üsna vähe. Seepärast soovitakse välja selgitada, kas ja kui palju see tõele vastab.  Töö eesmärk ongi uurida klassikalise muusika populaarsust Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste seas ja seda, millist mõju klassikaline muusika neile avaldab.

Nii kunst kui ka loodus on minu jaoks südamelähedased teemad ja neid huvisid jagab ka mitu minu pereliiget. Teadsin kindlalt, et tahan oma 8. klassi loovtööd kunstiga siduda, kuid mõte linde maalida tuli üpriski ootamatult sõpradega sel teemal vesteldes. Lendavaid elusolendeid, olgu need ulmelised või reaalsed, olen ma lapsest saati suurte silmadega vaadanud, kuid mu oskus linde joonistada vajas palju lihvimist. Maalida tahtsin ma seepärast, et kodus tegelen ma tavaliselt rohkem joonistamisega.

2019. aasta suvel käisin ma Oxford Royale Academy suvekursusel ja üheks õppeaineks valisin ma eksperimentaalpsühholoogia. Varem polnud mul psühholoogiaga eriti lähedast kokkupuudet olnud. Peale kursust süvenes mu huvi psühholoogia vastu ja see on tõenäoliselt üks põhjustest, miks just sellise teema loovtööks valisin. Inimsuhted ja emotsioonid on mulle alati olulised olnud ja kuna mind ümbritsevad nii erineva tausta ja eluga inimesed, keda kõiki ühendab soov olla õnnelik ja elada õnnelikku elu, siis tundus see teema põnev, õpetlik ja kindlasti abiks ja inspiratsiooniks nii mulle endale kui ka teistele.

Minu loovtöö eesmärk on ühest küljest saada ise rohkem teada õnnelikkuse kohta, aga teisalt soovin oma tööga aidata ka teistel inimestel mõista paremini õnnelikkust ja kuidas seda saavutada. Küsitlusega tahan näha, mida arvavad sellele vastanud noored õnnelikkusest, kas ja kuidas erinevad nende vastused psühholoogide ja ekspertide omadest ning kui õnnelikuks peavad enda elu ja mis on selle õnnelikkuse jaoks neile olulisim. See kõik aitab loodetavasti minu tuttavatel ja ka teistel inimestel, kes on teemast huvitatud, saada rohkem teada õnnelikkusest ja sellest, mida ise teha saame, et elaksime õnnelikumalt.

Õnnelikkus on väga lai teema ja sellele on võimalik mitut moodi läheneda, selle kohta mitmeid küsimusi esitada ja seda seletada. Mind huvitab see, mida soovitavad psühholoogid ja teadlased õnnelik olemiseks, õnnelikult elamiseks ja mida nad üldse peavad õnnelikkuseks. Lisaks tahan ma näha, kas ja kuidas erinevad mu küsitletute vastused ja vaated psühholoogide omadest. Soovin näha, kas küsitletute vastustest saab leida mingeid seaduspärasid  soo või vanuse lõikes. Tahtsin töö jaoks kasutada vähemalt viie erineva autori või allika infot, et uurimus oleks mitmekesine ja töös oleks kajastatud mitu vaatepunkti.

Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Sagedamini esineb vähki eakama elanikkonna seas, sest vähi riskiteguritega kokkupuute ja vähi tekke vahele jääb enamasti pikk ajaperiood. Sellel põhjusel on kopsuvähki haigestumust Eestis noorte ehk 15–44aastaste inimeste seas võrdlemisi vähe uuritud. Esimene ja viimane teemat käsitlev uuring tehti 2014. aastal, kui kättesaadaval olid andmed aastani 2009. Praeguseks on olemas andmed aastani 2017 ning on tekkinud võimalus uuringut uuenenud andmetega korrata. Tingituna kopsuvähki haigestunute suurest suremusest on selle meditsiinilise probleemi lahendamisel suurim tähelepanu riskiteguritega kokkupuute vähendamisel. Suitsetamine, kopsuvähi olulisim riskitegur, suurendab tõenäosust haigestuda kopsuvähki kuni 20 korda. Kuigi maailmas on täheldatud ka teisi kopsuvähi tekkimise riski suurendavaid tegureid, näiteks kokkupuudet asbestiga, on nende mõju võrreldes tubakasuitsuga kordades väiksem. Kopsuvähi potentsiaalsete riskiteguritega kokkupuute muutusi ei ole Eestis senini põhjalikult analüüsitud.

Haridusasutused on inimestevaheliste suhete pingestumisele eriti vastuvõtlik keskkond, kuna seal viibib kohustuslikus korras koos palju erinevaid inimesi. Nii õpetajad kui ka õpilased viibivad koolimajas ja osalevad õppeprotsessis, samuti jagatakse paljuski ühist küberruumi. Kohustused kipuvad sageli tekitama vastasseisu, mis koolielus leiab väljenduse koolikiusamises. Kiusamine hõlmab väga erinevat käitumist, mistõttu teadlased pole seniajani suutnud anda kiusamisele ühtset, universaalset definitsiooni. Siiski on jõutud ühisele arusaamale, millised tunnused kiusamise puhul esinevad. Kiusamine on agressiivse ja negatiivse käitumise vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Kiusamisele on iseloomulik korduvus ning ebavõrdne võimusuhe.

Uurimistöös „Palupera globelaste ja NASA satelliitide fikseeritud pilvisuse võrdlus“ võrdleme meie mõõdetud ja NASA satelliitide fikseeritud andmeid pilvisuse kohta Palupera GLOBE atmosfääri mõõtmiskohas.

Meie mõõtmiskoht on koolimaja kõrval pargis. Kool asub Elva vallas Lõuna-Eestis. Õppetöö toimub vanas mõisahoones, milles on sajanditevanune hõng ja nüüdisaegne õpikeskkond. GLOBE programmis osaleb kool juba 10 aastat.

GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on ülemaailmne alg- ja põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele suunatud haridus- ja teadusprogramm, mis annab võimaluse osaleda andmete kogumises ja analüüsis, panustada teadusesse ning mõista Maad kui süsteemi ja keskkonda paremini. Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal.

Meie oleme programmi GLOBE liikmed alates 2016. aasta sügisest. Oleme teinud atmosfäärimõõtmisi ja edastanud andmeid GLOBE andmebaasi, lisaks oleme tutvustanud GLOBE programmi ja atmosfäärivaatluste tegemist nii noorematele koolikaaslastele kui ka külalistele.

Kui saime tagasisidet NASA Langley Uurimiskeskuselt, tekkiski idee võrrelda globelaste taeva pilvedega kaetavuse andmeid NASA satelliitide fikseeritud andmetega perioodil august 2017 kuni august 2018.

Hüpotees: inimsilma ja satelliidi sensorite fikseeritud andmed langevad kokku vähemalt poole ehk 50% ulatuses.