Üherakulised organismid on kõige vanemad eluvormid planeedil Maa. Mikroobe leidub looduses kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui ka külmaveeallikates, ekvaatoril ja isegi Arktikas. Kõikide bakterite üldmass meie planeedil on suurem kõikide loomade ja taimede üldmassist. Seega on planeedil Maa peamised asukad bakterid, mitte inimesed, loomad või taimed.

Juba iidsetest aegadest on huvitanud inimesi elusorganismid, mida palja silmaga ei näe, aga mis avaldavad suurt mõju inimese elule. Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale ja ka vastupidi palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärke oli kaks:

1. proovide võtmise ja katsete käigus kindlaks teha, millised Tartu Annelinna Gümnaasiumi kontaktpinnad on kõige suurema bakterite arvukusega;
2. välja selgitada, kui suure osa bakteritest hävitab pindade puhastamine erinevate desinfitseerivate lahustega.

Uurimise teostamiseks valisid autorid nende arvates kõige suurema kasutusega kontaktpinnad. Pindadeks valiti: õppelauad (klass number 301), ruumide ukselingid (klassid numbriga 301, 210 ja aula), treppide käsipuud ja WC kraanid (hoone A korpuse teise korruse tüdrukute WC).

Püstitati kaks hüpoteesi, mille tõesust kontrolliti katsetega. Hüpoteesid olid järgmised:

1. kontaktpindadest on kõige suurema bakterite arvukusega klasside ukselingid;
2. desinfitseerimise järgselt väheneb bakterite arvukus kontaktpindadel oluliselt.

Antud töös kasutatud metoodikaga sai isoleerida valdavalt kiirekasvulisi aeroobseid (õhuhapniku juuresolekul kasvavaid) heterotroofseid baktereid. Uurimistöö praktiline osa on jaotatud etappideks:

1. Kõigepealt antakse ülevaade kasutatud söötmest ja LB-agar söötmetasside valmistamisest;
2. Järgmisena kirjeldatakse proovide võtmist, bakterite külvamist, kasvatamist ja arvukuse hindamist;
3. Uurimistöö kolmas osa sisaldab katsete tulemusi ja analüüsi.

Uurimistöö praktiline osa, mis nõudis spetsiaalset varustust (bakterite proovide ja külvide jaoks vajalike vahendite hankimine, proovide kasvatamiseks vajaliku tehnika kasutamine ning arvukuse hindamine), teostati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis.

Haruldase käpalise, roheka õõskeele (Coeloglossum viride) populatsioonide arv on viimastel kümnenditel tugevalt langenud. Veel eelmisel sajandil oli Eestis 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud kaks. Passiivne kaitsemeede – I kaitsekategooriasse kandmine – pole tulemust andnud ning käpaline on jätkuvalt hävimisohus. Alustatud on kaitseprojektidega, mis peaksid aitama liigi populatsioone säilitada ja ajapikku ka suurendada. Kõige aktiivsemalt tegeletakse roheka õõskeele isendite kaitsega Keemu rannaniidul Läänemaal, kus kasutatakse alates 2014. aastast muutliku hooldamise süsteemi. Vahekokkuvõttena on oluline teada, kui tulemuslik on see kaitsemeede siiani olnud ning kas seda oleks mõistlik kasutada ka teiste elupaikade ning liikide kaitsmise eesmärgil.

Esimeseks uurimuse eesmärgiks seati roheka õõskeele arvukuse muutuse trendi leidmine Keemu rannaniidul aastatel 1998–2016.

Teiseks eesmärgiks seati muutliku hooldamise mõju väljaselgitamine Keemu populatsiooni 2015. ja 2016. aasta arvukusele.

Liigi üldisest hetkeseisust ülevaate saamiseks seati kolmandaks eesmärgiks aastatel 1998–2015 roheka õõskeele arvukuse muutuse trendi leidmine kogu Eesti ulatuses.

Uurimisküsimusteks seati:

1. Milline oli roheka õõskeele Keemu populatsiooni arvukuse muutuse trend aastatel 1998–2016?
2. Kuidas mõjutas muutlik hooldamine roheka õõskeele populatsiooni arvukust Keemu rannaniidul aastatel 2015–2016?
3. Milline oli roheka õõskeele arvukuse muutuse trend Eestis aastatel 1998–2015?

Uurimistöö on jaotatud seitsmeks suuremaks põhiosaks, mis koosnevad erineva astme alapeatükkidest. Uurimusliku osa meetoditeks on seire, intervjuu ning varasemate andmete analüüs.

Käesolevas uurimistöös käsitletakse Tallinna ümbritsevate valdade asustustiheduse muutusi aastail 2001–2016. Uurimistöö praktilise osa raames on arvutitarkvara abil koostatud viis kaarti, millel on värvitoonide ja arvudega esile toodud Tallinna ümbruses asuvate valdade asustustiheduse näitaja muutused kindlate ajaperioodide vältel.

Asustustihedus ehk rahvastikutihedus on näitaja, mis võtab lisaks elanike arvule arvesse ka maa-ala suurust. Seetõttu on tegu väga tähtsa näitajaga, millest võib teha palju järeldusi. Kindla asustusüksuse asustustiheduse arvutamiseks peab maa-ala elanike arvu jagama maa-ala pindalaga. Linnades on rahvastikutihedus reeglina kõrgem kui maakohtades.

Tegu on aktuaalse teemaga, sest asustustihedus on näitaja, millest sõltub suuresti asustusüksuse juhitavus. Asustustihedus on muu hulgas seotud asustusüksuse majandusliku toimetulekuga. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem panustatakse antud piirkonnas teenustele ja infrastruktuurile. Inimeste rohkus mõjutab ka üldist elukvaliteeti. Suurem inimeste kogukond tähendab kultuuriliste ja sotsiaalsete ettevõtmiste sagedasemat toimumist. Maailmas on riike ja alasid, kus on ülerahvastumine suureks probleemiks. Eestis peetakse ohuks aga hoopis maakohtade „väljasuremist“ ning elanike arvu üldist vähenemist.

Käesolev uurimistöö võtab uurimise alla just Tallinna ümbruses asuvate omavalitsusüksuste asustustiheduse muutused möödunud 15 aasta jooksul. Autor valis uurimiseks selle piirkonna, sest valglinnastumisest räägitakse meedias sageli. Lisaks sellele on muutused sellel territooriumil rahvastikunäitajates märgatavamad kui mujal Eesti Vabariigis, sest Tallinna linn on Eesti Vabariigis suurima asustustihedusega omavalitsusüksus.

Uurimistöö esimene eesmärk oli loetleda ning analüüsida rahvastikutiheduse muutusi, mis on aset leidnud Tallinna ümbritsevates valdades aastail 2001–2016.

Uurimistöö teine eesmärk oli luua viis pildiformaadis kaarti, mis edastavad uuritud muutusi valdade asustustiheduses. Aastad 2001–2016 on töö eesmärgil jagatud viieks perioodiks: 2001–2004, 2004–2007, 2007–2010, 2010–2013, 2013–2016. Kõik töö käigus valminud kaardid on koostatud digitaalselt, kuid prinditud paberile.

Uurimistöös on püstitatud järgmised uurimisküsimused ja neile vastavad hüpoteesid:

1. Millisel määral on asustustihedus 15 aasta jooksul muutunud Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ning Viimsi vallas?

Oletatakse, et asustustihedus on 15 aasta jooksul kõigis Tallinna ümbritsevates valdades vähemalt kahekordistunud.

2. Millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige rohkem?

Oletatakse, et kõige rohkem on asustustihedus tõusnud Viimsi vallas.

3. Millises vallas on asustustihedus tõusnud kõige vähem?

Oletatakse, et kõige vähem on asustustihedus tõusnud Saue vallas.

Uurimistöö koostamiseks kogutakse ja loetletakse internetist leitavaid asustustiheduse andmeid. Seejärel töödeldakse arvutitarkvara abil Geoportaalist leitavat haldusjaotust kujutavat ülevaatekaarti, et luua väikestes mõõtmetes kaarte, mis kujutavad asustustiheduse muutusi.

Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk on uurimistöö teoreetiline osa ja põhineb peamiselt teiste autorite teaduslikel töödel ja Eesti Statistikaameti poolt väljastatud andmetel ning väljaannetel. Teoreetiline osa koosneb neljast alapeatükist. Alapeatükk 1.4. tutvustab töös käsitletavaid valdasid ja on seetõttu jaotatud seitsmeks alapunktiks. Uurimistöö teine peatükk on uurimuslik osa, milles koostatakse Eesti Statistikaameti poolt väljastatud andmetel põhinevaid asustustiheduse muutumise kaarte. Alapeatükid 2.2.–2.6. uurivad asustustiheduse muutusi. Uurimuslik osa koosneb seitsmest alapeatükist.

Eesti elanikud on oma tarbimisharjumuste poolest muutunud järjest terviseteadlikumaks. Selle tendentsi üheks näitajaks on ka asjaolu, et järjest rohkem eelistatakse täismahlasid mahlajookidele. Erinevate Eesti mahlatootjate müüdavamate mahlade edetabeli tipus on apelsinimahl. (Mägi: 2016)

Täismahla peetakse tänapäeval pigem toiduks kui joogiks, sest ta on vitamiinide, mineraalainete jm poolest väga toitainerikas. Mahla juues saab katta oma päevase vitamiinivajaduse. Täiskasvanud inimese soovituslik päevane C-vitamiini kogus on 75 mg, kuid veelgi rohkem peaksid seda tarbima näiteks raske füüsilise töö tegijad ja sportlased. (Zilmer jt: 1999, lk 219) Tarbides päevas näiteks kaks klaasi (400 ml) apelsinimahla, saab organism isegi rohkem C-vitamiini, kui päevane vajadus ette näeb (Eesti Toiduliit: 2015).

Teema valik oli seotud peamiselt isikliku huviga antud valdkonna vastu, kuna spordiga tegeledes on väga oluline tervislik toitumine ja sealhulgas organismi vitamiinivajaduse tagamine.

Antud töö eesmärkideks olid:

• tutvuda põhjalikumalt C-vitamiini olemuse ja biotoimega;
• täiendada oma teadmisi mahlade kohta;
• tutvuda tiitrimise kui kontsentratsiooni määramise meetodiga;
• uurida kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel määratud sisaldusega;
• määrata värskelt pressitud apelsinimahla C-vitamiini sisaldus, et võrrelda seda jaemüügis olevate apelsinimahladega.

Töö eesmärkidest lähtuvalt tuli töötada läbi vastavasisuline kirjandus ja teostada praktiline töö apelsinimahlades C-vitamiini kontsentratsiooni määramiseks.

Uurimistöös püstitati järgmised hüpoteesid:

• C-vitamiini sisaldus tiitrimisel on väiksem kui mahla pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus;
• enda pressitud mahla C-vitamiini sisaldus on suurem kui poes müüdavate mahlade C-vitamiini sisaldus.

Uurimistöö põhiosa esimeses peatükis antakse ülevaade vitamiinidest, mahladest ja tiitrimisest. Töö põhiosa teises osas tutvustatakse töö metoodikat ja kolmandas osas tiitrimise tulemusi ning analüüsitakse neid.

Puhtad, reostamata jõed on eluks vajalikud loodusressursid tervetele ökosüsteemidele ja miljarditele inimestele. Nad on elupaigaks lugematutele organismidele, aidates kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Kui jõgede puhtust ei kontrollita, siis võib see endaga kaasa tuua liigirohkuse vähenemise. Jõe reostumisel võivad veeringe kaudu saasteained jõuda ka joogiveevarudesse. Käesolevas töös vaatluse all olev Pärnu jõgi on väga suure tähtsusega ümbritsevale piirkonnale ning selle korrashoid on oluline väga paljude elusorganismide heaolu tarbeks, mistõttu on oluline jõe puhtust kontrollida.

Antud töö eesmärgiks on hinnata suurselgrootute järgi Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Töös kasutatakse hinnangu andmisel mitmesuguseid bioloogilisi indekseid. Leitud tulemused annavad aimu võimalikest probleemidest Pärnu jõe erinevates lõikudes. Lisaks saab võrrelda tulemusi teistes Eesti jõgedes tehtud uuringute tulemustega. Võrdluse põhjal saab anda hinnangu Pärnu jõe seisundile.

Töö on jaotatud kaheks suuremaks osaks. Töö esimene osa on teoreetiline, kus käsitletakse vee kvaliteedi definitsiooni ja komponente. Samuti tuuakse välja erinevaid indeksite kasutamise meetodeid, mille abil teostatakse Eestis pinnavee seisundi uuringuid.

Töö teine osa on praktiline, kus esmalt kirjeldatakse uurimismetoodikat – proovide võtmist ja nende analüüsimist. Kirjeldatud on kõik proovivõtukohad koos põhjendustega, miks just antud kohad valiti. Seejärel analüüsitakse saadud andmeid. Uuritakse ja kirjeldatakse proovides leidunud taksoneid. Lõpuks leitakse väärtus erinevatele bioloogilistele indeksitele, mille järgi saab teha järelduse Pärnu jõe puhtuse kohta. Saadud tulemust võrreldakse teiste Eesti jõgede tulemustega ning tehakse järeldus Pärnu jõe suhtelise puhtuse kohta. Kõige selle põhjal tehakse lõpuks järeldus, kas kasutatud meetod on sobilik Pärnu jõe puhtuse hindamiseks või mitte.

Uneapnoe on tänapäeval üha enam leviv unehäire, mida põevad enim keskealised mehed ja postmenopausis naised. Uneapnoeks nimetatakse hingamisseisakut une ajal. Sündroomiks nimetatakse seda siis, kui hingamiskatkestust esineb vähemalt viis korda iga magatud tunni kohta.

Käesoleva töö eesmärk on selgitada uneapnoe olemust, sümptomeid, ravivõimalusi, intervjueerida unearsti ning analüüsida keskealiste meeste ja naiste hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi.

Töö esimeses osas selgitatakse, mis on uneapnoe ja millised on selle alaliigid. Teises osas tuuakse välja haiguse sümptomid päevasel ja öisel ajal ning sümptomid, millega tuleks kindlasti arsti vastuvõtule pöörduda. Kolmandas osas tuuakse välja ravivõimalused; selgitatakse täpsemalt, mis on kirurgiline ja mittekirurgiline ravi ning mis on CPAP-ravi ja kuidas CPAP-aparaati kasutatakse. Neljandas peatükis analüüsitakse unearsti dr Erve Sõõruga läbiviidud intervjuud ja keskealistele inimestele suunatud küsitluse tulemusi ning võrreldakse saadud infot teoreetilise taustainfoga. Viimases peatükis esitatakse tagasivaade tehtud tööle ja tehakse järeldused.

Valisin oma uurimistöö teemaks lendoravad, sest praegusel ajal on neist ajakirjanduses palju räägitud. Samuti oli eesmärk uurida omaealiste teadmisi lendoravast ja nende olukorrast Eestis ja seda, kust õpilased infot on saanud.

Lendorav on Eestis hetkel üks ohustatumaid imetajaliike ja loodetavasti aitab minu töö inimeste teadlikkust nende kohta tõsta.

Töö koosneb kahest osast:

1) kirjanduse ülevaatest, mille jaoks otsisin infot internetist ja teaduskirjandusest ning intervjuudest terioloog Uudo Timmi ja veel nelja inimesega, kes on osalenud lendoravaga seotud välitöödel: Jaanus Remm, Liisa Rennel, Kertu Jaik ja Maarja Poska.

2) küsitlusest 8. klasside õpilastele.

Küsimused saatsin erinevates Eesti piirkondades asuvate koolide bioloogiaõpetajatele või õppealajuhatajatele, kes edastasid need omakorda oma õpilastele.

Lendorava uurijate sõnul pole sellist küsitlust varem läbi viidud ja see on huvipakkuv, kas õpilased, kes elavad lendoravate levilale lähemal, teavad neist rohkem, kui need, kes elavad elupaikadest kaugemal, ja mida koolinoored üldse lendoravast teavad. Samuti oleks hea teada, millistest infokanalitest inimesed lendorava kohta teadmisi saavad.

Ühes intervjuus nentis Andrus Kivirähk vastuseks küsimusele, miks ta kirjutab väikestest inimestest, et inimestena polegi suurt vahet, kas rääkida ministri või nõudepesijaga. Kirjanik ei osanud öelda tema kirjandusteadlaste poolt kiidetud inimeste vaatlemisoskuse päritolu ning rõhutas oma fantaasia vajalikkust. Käesoleva uurimistöö autori arvates on selleks mördiks huumor.

Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida Andrus Kiviräha romaani „Rehepapp ehk November“ tegelaste kõnet ning seostada seda Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Uurimistöös kasutakse uurimismeetodina keelelist analüüsi. Analüüsitakse „Rehepapi” tegelaskõnet iga tegelase kaupa. Uurides erinevaid dialooge ja monolooge, analüüsitakse iga tegelase kõnestiili, tuues välja neile omaseid sõnu ja väljendeid. Muu hulgas jälgitakse, kas teose vältel toimub tegelaskõnes areng.

Töö peamisteks allikateks on Andrus Kiviräha romaan „Rehepapp ehk November“ ja Arvo Krikmanni Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna magistriastme kursuse „Rahvahuumor“ õppematerjalid. Seejärel võrreldakse „Rehepapi“ tegelaste kõnet Viktor Raskini semantilise huumori teooriaga. Eelnevaid uurimusi Kiviräha teoste keelekasutuse kohta autorile teadaolevalt pole.

Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis defineeritakse huumor kui nähtus ning kirjeldatakse huumoriteooriaid ja nende liigitust. Teises peatükis antakse ülevaade Andrus Kivirähast kui kirjanikust ja tema stiilist. Samuti kirjeldatakse romaani ülesehitust ning romaanist inspireeritud teatritekste. Tuuakse välja žanriliigituse probleem ning pakutakse uue mõistena folkloorset romaani. Kolmandas peatükis on „Rehepapi“ tegelaste individuaalne keeleline analüüs, kus tuuakse välja neile omane stiil ja sõnavara. Neljandas peatükis analüüsitakse tegelaskõne tunnuseid ning võrreldakse neid vene lingvisti Viktor Raskini semantilise huumoriteooriaga.

Käesolev uurimistöö käsitleb nutiseadmeid ja nende kasutamist Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte seas. Autor valis selle teema, kuna nutiseadmed on väga populaarsed, eriti noorte seas. Nutiseade on suhteliselt uus leiutis, mille kasutamiseks leitakse järjest uusi võimalusi. Autorit huvitab, kui levinud on nutiseadmete kasutamine koolikaaslaste seas ja milliseid nutiseadmeid üldse kasutatakse. Samal ajal vaieldakse ka selle üle, kui kahjulikud või kasulikud nutiseadmed on. Sellepärast soovib autor anda oma töös ülevaate erinevatest teoreetilistest seisukohtadest seoses nutiseadmete kasutamisega ja uurida, mida arvavad sellest noored ise.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas, kui palju ja milliseid nutiseadmeid Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noored kasutavad. Samuti uurida noorte arvamust nende kasutamise mõjudest, sealhulgas ka võimalikest ohtudest.

Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:

• Anda ülevaade nutiseadmete ajaloost ja kasutamise võimalustest.
• Tuginedes erinevatele kirjalikele allikatele teha kokkuvõte nutiseadmete kasutamisega seotud probleemidest.
• Viia koolikaaslaste seas läbi küsitlus nutiseadmete kasutamisest.
• Analüüsida küsitluse andmeid ning teha järeldused Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli noorte harjumuste, eelistuste ja suhtumiste kohta.

Käesolev töö koosneb kahest peatükist. Töö esimeses peatükis tutvustatakse kõigepealt nutiseadmete ajalugu, antakse ülevaade nii erinevatest nutiseadmetest kui ka nende tootjatest. Seejärel uuritakse erinevaid seisukohti nutiseadmete kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta. Selleks kasutatakse erinevaid kirjalikke allikaid, mis on kättesaadavad internetist.

Töö teises peatükis tehakse kokkuvõte autori poolt läbi viidud küsitluse tulemustest. Küsitlus viidi läbi Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õpilaste hulgas interneti teel. Küsimustik koosnes 19 küsimusest, mis hõlmab küsimusi, kuidas, kui palju ja milliseid nutiseadmeid kasutatakse ning mida arvatakse nende kasulikkusest või kahjulikkusest.