Toimetaja veerg

Tere, teadmishimuline Akadeemiakese lugeja! Ajad on olnud mitmes mõttes heitlikud ning meie ajakirja tavapärases tegevuses on olnud ligi aastane paus. Eks näis, mida tulevik meile toob. Praegu oled sa aga lugemas Akadeemiakese kõrgetasemelist erinumbrit, mis on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga (ETAG). Erinumbrisse on koondatud 12 sellel aastal ETAG-i õpilaste teadustööde konkursil silma paistnud ja auhinnatud uurimistööd – tõeliselt mitmekesine pilt! Mõtlesime juhtkirja kokku pannes ka tööde tavapärase liigitamise peale –  reaalia, sotsiaalia jt – aga siis lõime käega, sest paljuside erinevaid valdkondi puudutavate tööde puhul oleks selline kasti surumine ebaõiglane. Seega, vaatame laiemalt ja sukeldume põnevusega näiteks helendavate bakterite teemasse […]

Tere, Akadeemiakese sõber! Selle aasta esimeses numbris on meil seitse väga huvitavat ja eripalgelist tööd. Esiteks isikutaju mehhanismide toimimisest ja eelarvamuste mõjust isikutajule on kirjutanud Hanna Heinmets. Tema tööst saame teadmised, mis on üldse isikutaju, millistest tunnustest lähtutakse isiksuse üle otsustamisel ja kuidas on seotud stereotüübid ja haloefekt esmamulje kujunemisel ning muutumisel. Jätkame ühe väga huviatva küsimusega, nimelt mis on õnnelikkus? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas õnnetunne on püsiv?  Miks on osa inimesi rohkem õnnelikud kui teised?  Mida saame iga päev teha, et oleksime õnnelikumad? Kes soovib vastuseid just needle küsimustele on võimalik lugeda Matlida Mägi tööd õnnelikkuse kohta. Klassikalise […]

Tere, Akadeemiakese sõber! Selle sügise numbris on meil seitse väga toredat ja eripalgelist tööd. Esiteks, kui tunned huvi keskonnareostuste likviteerimise kohta siis tasub sul lugeda Henri Pihelgas  tööd turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt. Keskkonnareostus on tänapäeval suur probleem ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena. Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Annabel Maksimov on kirjutanud enda töö liikumisaktiivsusest, une- ja ekraaniaja vahelistest seostest ning nende seosest eluga rahuloluga. Võimalik on lugeda, kuidas tihe öösiti arvutis või nutiseadmes olemine mõjutab meid. Valgusteraapia headest ja halbadest kogemustest kirjutasid Kaidi Jamnes ja  Maarja-Marleen Rullinkoff. Uurimistöös on võimalik […]

Tere, Akadeemiakese sõber! Selle aasta esimeses numbris on meil kaheksa väga toredat ja eripalgelist tööd. Kirjandushuvilistele on seekordses väljaandes oma pärl. Liisa-Maria Komissarov võttis eesmärgiks võrrelda Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja Vilhelm Mobergi „Väljarändajate“ epopöasid. Enda töös kaardistas ta kahe suurteose peamisi sarnasusi ja erinevusi. Adel Müürsepp uuris oma uurimistöös kirjaliku keeleoskuse taseme määramist sõnaliikide põhjal. Tööst on võimalik lugeda, mis on masinõpe ja masinõppemudelid ning antakse ka ülevaade senisest keeleoskustasemete võrdlevast uurimisest eesti keeles. Kui sind huvitavad talilinnud ning nende arvukus, võiksid lugeda Airiin Lingi põnevat uurimistööd. Ta uuris, kuidas mõjutab talilindude toidulaud lindude arvukust ning millised […]

Tere kõigile väiksematele ja suurematele teadushuvilistele! Ka algklasside lapsed on olnud väga tegusad ja tublid ning harjutavad juba kätt uurimistöödega. Seepärast avaldame sel aastal ka erinumbri algklasside töödega – neid on tervelt kuus! Esiteks võiks lugeda Ronja Vindi kirjutatud tööd „Vanad asjad minu kodus“. Ta elab väga vanas talus, mis ehitati 1889. aastal ning oma töös jutustab ta huvitava ajalooga esemetest, mis tema kodus leida võib. Sellest, kui kiiresti liigub tigu, saab lugeda Tevin Loide ja Markus Jürissoni uurimistööst. Neil on mõlemal koduaias palju viinamäetigusid ning nad tahtsid teada saada, kui kiiresti nad liiguvad võrreldes näiteks kiriteoga. Karoliina Kolts uuris […]

Tere kõigile ärksatele ja uudishimulikele! Ebaakadeemiliselt alustades – kas teil on ka koroonast juba täiesti kõrini? Meil Akadeemiakeses küll on, sest lisaks kõigele muule soovimatule juhtus nii, et meie selle aasta teine number ilmub alles nüüd – elu on pea peale keeratud nii õpetajatel, õpilastel kui ka meie toimetajatel. Aga mis siis, me oleme visad. Ja erinevalt muust meediast on meie sisu praegu veel koroonavaba ja süüvimiseks on seekord kaheksa uurimistööd. Sest just nüüd, praegu, siin, selles maailma ajahetkes, on teaduslikku mõtteviisi vaja väga-väga toita! Seepärast – lugegem ja puurigem ja mõnulegem uute teadmiste paistel: Alustada võite Anna Pauliina Rummi […]

Tere, Akadeemiakese sõber! Mis Sa arvad, kust pärineb mõiste „kurjuse impeerium“? Anname vastusevariandid: a) „Tähesõdade“ esimesest filmist b) Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani kõnest c) Mart Helme Riigikogu infotunnis peetud kõnest Vastuse leiab meie värskest numbrist! Esimese vihjena võib öelda, et kurjuse teemat on oma uurimistöös  käsitlenud Grete Põder ja teine vihje on, et tema töö on politoloogiast. Muu hulgas tutvustab ta meile sellist mõistet nagu „julgeolekustamine“. Väga päevakajaline uurimus meie pöördeid üles kruttivas maailmas. Aga Akadeemiakese uues numbris on veel tervelt üheksa õpilasuurimust kirevatel teemadel. Semiootikast huvituja leiab lisaks kurjuse tähendust vaagivale tööle veel ühe mõisteteemalise uurimuse: Anna Jürissaar […]

Hea õpilaste teadusajakirja Akadeemiake lugeja! „Inimesele ei saa midagi selgeks teha talle vastu vaieldes. Inimesele võib miski ainult selguda.“ Nii on arvanud kirjanik Tõnu Õnnepalu. Ajakirja Akadeemiake asutajad ja ka praegused toimetajad on seda meelt, et uute teadmiste saamisel ja nende edasi arendamisel on üks parimatest ja efektiivsematest viisidest probleemipõhine õpe ja iseseisev uurimus. Uurimistöö erinevaid etappe läbides, nagu temaatilise kirjandusega tutvudes, katse plaani kokku pannes, katsetades ja proovides, andmeid analüüsides, tööd kokku pannes ning aruteludes nii juhendaja kui kaasõpilastega, selgub noorele inimesele nii mõndagi. Täieneda võivad teadmised näiteks ühiskondlikke või looduslike protsesside, globaalprobleemide või haiguste tekkemehhanismide kohta, aga selgemaks […]