Akadeemiake erinumber/2023 (45)

Tere, teadmishimuline Akadeemiakese lugeja!

Ajad on olnud mitmes mõttes heitlikud ning meie ajakirja tavapärases tegevuses on olnud ligi aastane paus. Eks näis, mida tulevik meile toob. Praegu oled sa aga lugemas Akadeemiakese kõrgetasemelist erinumbrit, mis on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga (ETAG). Erinumbrisse on koondatud 12 sellel aastal ETAG-i õpilaste teadustööde konkursil silma paistnud ja auhinnatud uurimistööd – tõeliselt mitmekesine pilt! Mõtlesime juhtkirja kokku pannes ka tööde tavapärase liigitamise peale –  reaalia, sotsiaalia jt – aga siis lõime käega, sest paljuside erinevaid valdkondi puudutavate tööde puhul oleks selline kasti surumine ebaõiglane. Seega, vaatame laiemalt ja sukeldume põnevusega näiteks helendavate bakterite teemasse ning sellesse, kuidas neid hõbeda-nanomaterjalide abil ohjeldada (Mirtel Merila uurimus hõbeda-kitosaani nanokomposiitidest). Samuti uurime lähemalt, kui roheline on poes müüdav roheline limonaad (Laura Veerde uurimus toiduvärvi sisaldavatest jookidest) ning milliste kavalate keemiliste reaktsioonide abil saab keskkonnast eemaldada saasteaineid (Fred Järv ja Jaagup Kuuskla uurimus platvormkemikaalidest).

Seejärel piilume koos Elo Joandiga minevikus elanud inimeste toidulauale, olles ise samal ajal hoopis Tartu Ülikooli Chemicumis isotoope kindlaks tegeva masina taga ja keerutades sõrmede vahel juuksesalku. Söögi-joogi seoseid aktiivsus- ja tähelepanuhäirega uuris Kea Rael Kukk ning sellest, miks on kasulik õnnelik olla, saate teada noorte ahhaa-efekti uurimisest (autor Elin Makkar).

Mitmed auhinnatud uurimused olid seotud igapäevaelu toimimise ja otsustega, mida noored ja ka vanemad inimesed teevad: Mia Marie Sukles uuris kolme kooli näitel, kas gümnasistid on inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini saanud, ja kui ei, siis miks mitte; Hanna Elisabet Haav uuris intervjuude abil, milline on inimeste suhtumine ja teadlikkus jäätmete liigiti kogumisest ehk rahvakeeli prügi sorteerimisest. Sama meetodit – intervjuusid – kasutas ka Anett Veskimägi, keda huvitas Vene agressiooni mõju Euroopa kliimaeesmärkidele ja energeetikasektorile. Järgmisena on suisa kohustuslik lugeda Karoliina Paasi tööd, sest ta uuris, mida arvavad päikeseenergia perspektiivikusest Eesti väikeste päikeseparkide omanikud. Ja kui see kõik on läbi hekseldatud, tuleb kindlasti soov hakata tulevikule mõeldes investeerima ning seda saab õppida, kasutades rakendust Studenx, mille meisterdasid loovtöö raames Trevon Roger Kuusk ja Rainer Ahi.

Ning lõpuks varuge endale korralikult kohvi ja suupisteid, sest Saamuel Palu on kirja pannud oma vanavanaisa venna, kolonel August Balderi eluloo. See pole mitte tavaline paarikümneleheküljeline loovtöö, mis oleks ootuspärane ühele asisele üheksanda klassi õpilasele, vaid see on põhjalik raamatu mõõtu ajaloouurimus – ühe suure inimese elu meie oma väikses riigis.

Aitäh kõigile autoritele ja nende juhendajatele, kõigile küsitlustele vastanutele ning intervjueeritutele, proovide annetajatele ja ka mikromõõtu uurimisobjektidele! Teadus nõuab kannatlikkust ja püsivust, aga läbi teie tegemiste on maailm jälle natuke selgemaks ja huvitavamaks saanud.

Erinumbri toimetajad Pille Säälik ja Triinu Visnapuu