20.05.2018

KÜMNEVÕISTLUSE TEHNILISTE ALADE MAAILMAREKORDIKATSETE TEHNIKA KORREKTSUS

Maailmarekord on parim tulemus maailmas kindlal võistlusalal (EKSS, 2009). Sooritus peab olema määrustele vastav (lubatud ilmastikuolud ja vahendid, dopingukontroll läbitud negatiivse vastusega, õige kohtunike arv jne) (Lään, 2004). Maailmarekord on võimete lagi spordis ning paratamatult hakatakse kopeerima võitjate tehnikat ning treeningplaane. Keegi ei kontrolli, kas elemendid on tegelikult tehniliselt korrektsed, kas treeningutel tegeletakse õigete harjutustega või on sellel inimesel lihtsalt erakordsed füüsilised võimed. Võitjal paistab ju õigus olevalt, kui ta on jõudnud tippsaavutuseni. (Burkett, 2010) Töö autoril sai teema valikul otsustavaks mitmevõistlusega tegelemine ja sellest tulenevalt suur huvi teiste sportlaste tehnika kopeerimise ja jälgimise mõttekuse vastu. Noorsportlased jätavad sageli endale […]
20.05.2018

ERINEVATE MOBIILTELEFONIDE LEVIKVALITEEDI VÕRDLUS

6. septembril 2016. a. ilmus Delfi portaalis uudis1, et Põhjamaade teadlased uurisid erinevate uuemate mobiiltelefonide antennide kvaliteeti. Uuringust selgus, et kõige kehvema levikvaliteediga mobiiltelefon on Apple iPhone 6S, eriti kui seda hoida vasakus käes. Kuna olin hiljuti endale just sellise telefoni saanud, siis tundus selline väide üllatav ja natuke ka nördimust tekitav. Postimees lisas samale uudisele veel väikese õpetuse selle kohta, kuidas iga iPhone’i kasutaja saab ise oma telefoni levikvaliteeti lihtsalt mõõta. Nii tekkiski tahtmine ise praktiliselt järele uurida, kas väide iPhone’i kehva levikvaliteedi kohta võrreldes teiste telefonidega peab paika. Uurimistöö eesmärk oli mõõta erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti ning kontrollida väidet, […]
13.06.2017

LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega

Euroopa Liidus on energia kokkuhoid aktuaalne teema, kuid ka Eesti Vabariigil on kohustus säästa energiat suurtes kogustes. Üheks energialiigiks on elektrienergia (Tamm, 2011). Meie laiuskraadil, eriti talvisel ajal, on tähtsal kohal valgustus. Umbes neljandik hoone energiakulust läheb valgustusele. Olenevalt elektripirni liigist tuleb valgustuse maksumus silmapaistvalt erinev. Valgusdiood- ehk LED-lampide tootmis- ja kasutustehnoloogia on niivõrd uus, et selle kohta pole palju uurimistöid Eestis avaldatud. Nende tootmiseks kasutatav tehnoloogia ka täieneb pidevalt ning seoses valgusdioodide hinna soodsamaks muutumisega ja energiasäästlikkusega kasvab nende kasutamise populaarsus. Seda teemat on lähemalt uurinud Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Tiiu Tamm, kes 2012. a ajakirjas „Keskkonnatehnika“ kirjutab, et LED-lambid […]
14.09.2016

Erinevate vedelike mõju munakoorele

Koduses majapidamises leidub tavaliselt väga palju erineva toimega vedelikke. Mõningaid kasutatakse toiduvalmistamisel, mõningad leiavad kasutust autode juures. Mulle hakkas huvi pakkuma, millised on mõningate vedelike toimed munakoorele. Uurisin ja sain teada, et munakoor sisaldab palju kaltsiumit (Liivapuu, 2014). Kaltsium on ühtlasi ka hammaste üks koostisosa. Valisin uurimistöö sisuks katse tegemise, sest mulle on alati huvi pakkunud ainetega toimuvad muutused. Tahtsin teada, millist mõju avaldavad munakoorele erinevad vedelikud, sellepärast kasutasin akuhapet, äädikat ja Coca-Colat.
14.09.2016

Müüt või tegelikkus?

Kes meist pole kuulnud ütlust, et võileib kukub alati võiga allapoole. Enamik meist on seda ka praktilises elus kogenud. On see tingitud sellest, et meelde jäävad ainult need korrad, kui võileib tõepoolest võiga vastu maad kukub ja muutub söömiskõlbmatuks, või on see alati nii? On see müüt või tegelikkus? Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada, kas tegemist on juhusega või seaduspärasusega.
27.05.2015

Kuluvus GAG peatrepi ja Muinsuskaitseameti maja trepi näidetel

Gustav Adolfi Gümnaasiumi korruseid ühendab üks aukartust äratavalt vana trepp. Õpilased on sellel üles-alla sammunud üle sajandi. Selle tulemusena on trepile tekkinud suured lohud. Teemavalik tuleneski sellest, et nii kulunud treppi nähes tekkis autoril huvi uurida selle kuluvuse korrapära. Teooriaosas antakse ülevaade sellest, millest trepi kuluvus sõltub. Uurimistöö põhieesmärk on mõõtmise teel välja selgitada, kuidas trepi kulumine on korruste vahel jaotunud. Uurimistöö esimene osa on referatiivse iseloomuga, milles tutvustatakse paekivi liike, nende struktuuri ja omadusi. Käsitletakse erinevat liiki kulumisi ja antakse põgus ülevaade erinevatest kulumisega seotud uurimismeetoditest. Teises osas analüüsitakse mõõtmistulemuste põhjal treppide kulumist ja tõlgendatakse saadud tulemusi. Vaatluse alla […]
09.09.2012

Kardi ja auto sisepõlemismootor ja selle forsseerimine

Meid igapäevaselt ümbritsevate seadmete tähtsaimaks liikumapanevaks jõuks on mootorid, mis võivad olla ülimalt väikesed, aga ka väga suured. Mootori peamine ülesanne on toota energiat, mis paneks liikuma kõiksugu mootorsõidukeid, või toota elektrit ja sellest omakorda soojust. Samas saab soojust koguda ka mootorist endast, sest töötamise käigus ta soojeneb ja seda peab jahutama. Tänapäeval arenevad mootorid kiiresti ja kuna autor ise tegeleb päevast päeva mootoritega, siis taheti seda põhjalikumalt uurida. Siiani on autor tegelenud vaid kardi- ja autosõiduga ning nende mootorite parandamisega, nüüd aga otsustas ühe mootori forsseerida, et selgitada, kas ja kuidas see muudab mootori töö efektiivsemaks ja võimsamaks. Kuna […]
22.05.2012

Müra koolis ja selle mõju õpilastele

Müra all mõistetakse heli, mis on inimese arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. Akustikas laieneb müra mõiste tihti ka tugevatele madala sagedusega infrahelidele ja kõrge sagedusega ultrahelidele, ehkki kuulmismeele tundlikkus nende sagedusteni ei ulatugi. Müra on kõikjal meie ümber. Näiteks tekitab müra puulehtede kahin (10 dB), kella tiksumine (30 dB 1 meetri kauguselt), linnulaul (40 dB) või reaktiivlennuk (120 dB). Koolis võib müraks lugeda selliseid helisid, mis on ebameeldivad, häirivad või mis segavad töö- ja keskendumisvõimet. Koolis põhjustab müra olmetehnika, karjuvad või jooksvad lapsed, õpetaja valjuhäälne rääkimine ning õpilaste mobiiltelefonid ja kuularid. […]