Akadeemiake III/2011 (12)

19.09.2011

TONDI SÕJAKOOLIST LAIA MAAILMA

Käesolev uurimistöö käsitleb ja annab viie noore mehe näitel mõningase ülevaate sellest, kuidas Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda valmistati ette reservohvitseride kaadrit. Reservohvitsere õpetati pärast ajateenistust välja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) koosseisu kuulunud sõjakoolis. Samuti on uuritud tolleaegseid etiketi- ja käitumisnorme tulenevalt postkaardi tekstist. Uurimistöö aluseks ja otseseks tõukejõuks oli 1934. aastast pärinev postkaart, mis pärines antiigipoest. Teema valik oli tingitud töö autori ajaloolisest huvist ning esmasest huvist saada teada postkaardi saatja ja tema edasine saatus. Uurimistöö edenedes suurenes autori huvi taastada uurimuse kaudu sellele postkaardile ja ajastule iseloomulikke jooni. Tegu on 1934. aastal kirjutatud ja Tapale saadetud postkaardiga, mis […]
18.09.2011

INGLISE KEELE OSKUS TALLINNA KESKLINNA TEENINDAJATE SEAS

SISSEJUHATUS Võõrkeelte oskus on tänapäeval väga tähtis. Paljud töökohad eeldavad teiste keelte oskust, kuna enam ei töötata väikestes kohaliku tähtsusega firmades, vaid suurem osa äriasju aetakse  ülemaailmses mastaabis. Kui inimesel puudub võõrkeele oskus, siis võib töötamine ja töökoha saaminegi väga raskeks minna. Siinkohal oleks sobiv tsiteerida Euroopa Ühenduste Komisjoni teatist, mis annab hästi edasi selle, miks võõrkeeled niivõrd tähtsad on: ,,Mitmekeelsus on Euroopa Liidu edukaks toimimiseks äärmiselt vajalik. Kodanike keeleoskuse suurendamine on väga oluline ka Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, arvestades eelkõige suurenevat ülemaailmset konkurentsi ning vajadust kasutada paremini ära Euroopa võimalusi jätkusuutliku kasvu saavutamiseks ning uute ja paremate töökohtade loomiseks.’”[1] […]
16.09.2011

KAUNIS VÄIKENE LUKSEMBURG

On 2003. aasta kevad. Ütlen viimast korda “head aega” oma lasteaiakasvatajale. Meie Mazda on täis väiksemaid mööblitükke ja mitmesuguseid kaasavõetavaid tarbeesemeid. Need on mõned mulle meelde jäänud mälupildid päevast, mil me Eestist lahkusime. Ees ootas väike rikas riik Luksemburg. Olin seal käinud juba kaheaastaselt, kuid sellest ma suurt ei mäleta. Lahkumisel olin viiene ning ei teadnud põhjuseid, miks me sinna kolisime. Mul polnud aimugi, et järgmised neli aastat muudavad mu elu täielikult. Esimene aasta: eluga kohanemine Kui olime Luksemburgi jõudnud, imestasin, kui puhas oli meie väikene kahetoaline katusekorter. Isa oli juba pool aastat Luksemburgis töötanud ja meie tulekuks kodu valmis […]
15.09.2011

INGERISOOMLASTE EESTI KAUDU SOOME EVAKUEERIMINE TEISE MAAILMASÕJA AJAL

SISSEJUHATUS Ingerisoomlased on väike rahvakild, kelle algne kodupaik oli Loode-Venemaa aladel, kuid kes ajaloo keerdkäikude tõttu on kaotanud sideme oma kodukohaga ning on rahvusena mööda erinevaid riike laiali pillutud. Ajaloolased on keskendunud ingerisoomlaste saatusele pärast Teist maailmasõda ja analüüsinud nende tänapäevaseid olusid, kuid evakueerimist kui protsessi ja Eesti osa selles on uuritud väga vähe. Näiteks Terje Anepaio artiklis „Soomlased“, mis on avaldatud Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt 1999. aastal kogumikus „Eesti rahvaste raamat“, on kogu protsess võetud kokku ühe lausega, milles öeldakse vaid, et kokkuleppel Soome riigiga viidi 1943. aasta märtsist kuni 1944. aasta juunini Eesti kaudu Soome üle 63 000 ingerisoomlase (Anepaio […]
13.09.2011

UNI JA UNEHÄIRED MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS

SISSEJUHATUS Inimene magab keskmiselt ühe kolmandiku oma elust ning seetõttu on kõik unega seotud probleemid väga olulised. Õppivale koolilapsele on korralik uni väga tähtis, kuid on teada, et kiire elutempo ja stressi tõttu ei maga suur osa õpilasi 9–10 tundi ööpäevas, mis on aga vajalik uneaeg noorukiealisele. Organism vajab regulaarselt puhkamist, et korralikult töös püsida. Unepuudust kannatavad inimesed ja loomad palju vähem kui näiteks toidupuudust. Kiire elutempo, stress ja organismile ebasoodsad harjumused, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja rohke arvuti kasutamine vähendavad uneaega ja organismi puhkestaadiumisse langemist. Samuti on inimesed ärkvelolekuaja juurde saamiseks hakanud kasutama erinevaid meetodeid ja ravimeid, nagu näiteks kohv, […]
11.09.2011

RIIGIKAITSEÕPETUS RAKVERE GÜMNAASIUMI NÄITEL

Viited ja lisamaterjalid on leitavad artikli PDF versioonis. SISSEJUHATUS 20 aastat tagasi toimus Eesti riigi poliitiline taasiseseisvumine. Selleks, et jälle toimivaks riigiks saada, tuli hakata üles ehitama erinevaid riiklikke struktuure. Nende seas on olnud  oluline ka kaasaegse riigikaitse loomine. Riigi kaitsmine pole ainult nende inimeste kohustus, kes kannavad vormi, vaid ka kõigi riigi kodanike ülesanne. Samuti on tähtis õpilasi võimalikult varakult riigikaitse probleemiga kurssi viia. Alates 1997. aastast õpetatakse Eesti Vabariigi üldharidus- ja kutsekoolides riigikaitseõpetuse valikkursust. Riigikaitseõpetuse eesmärgiks ei ole propageerida militarismi, vaid kasvatada noortes inimestes isamaalisust ja austust riigi vastu. Riigikaitseõpetus ei tähenda ainult teooria õppimist, vaid sellega kaasnevad […]