Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses, üldteoreetilises osas seletatakse lahti kliima ja õhutemperatuuri mõisted. Vaadeldakse õhutemperatuuri mõjutavaid faktoreid. Uuritakse, kuidas toimub ilmajaamas temperatuuri mõõtmine ja milliseid vahendeid selleks kasutatakse. Teises, praktilises osas antakse ülevaade materjalist ja metoodikast, sh koondatakse ja analüüsitakse tulemusi. Kolmandas osas võrreldakse Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonnast saadud viimase 32 aasta suvetemperatuure ja tuuakse välja kõige olulisemad ja silmatorkavamad erinevused.

Autor valis käesoleva uurimistöö teema, sest viimastel aastatel on väga palju räägitud ja kirjutatud kliimamuutustest. Sellest ajendatult tekkis huvi uurida, kas on võimalik oma kodukohas mõningaid märke näha, mis võiks toetada või ümber lükata meedias kajastatud väiteid kliima soojenemise kohta. Samuti oli autoril huvi võrrelda mõõtejaamas mõõdetud temperatuure, kodumaja külge kinnitatud termomeetri ja koduõue põhjapoolsel küljel 2 m kõrgusel asuva termomeetri näitusid ning analüüsida mikroklimaatilise asendi mõju õhutemperatuurile.

Autor püstitas järgmised hüpoteesid:
1) puule kinnitatud termomeetri näidud on kõrgemad maja seinale kinnitatud termomeetri näitudest;
2) puule kinnitatud termomeetri näidud on kõrgemad Tallinn-Harku aeroloogiajaama näitudest.

Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad selle enda jaoks liiga hilja. Nii juhtus ka minu emaga. Rinnavähi avastamise hetkel oli vähk juba kolmandas staadiumis. See on ka üks põhjustest, miks ma just selle uurimistöö teema valisin.

Rinnavähk on globaalne probleem, mis aina süveneb. Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 14,1 miljonit uut vähijuhtu (Worldwide cancer incidence statistics, cancerresearchuk.org). Naiste puhul on sagedaseimaks vähivormiks rinnavähk (moodustades 25,2% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest) (Worldwide data, wcrf.org). Iga aastaga rinnavähki haigestunute arv tõuseb. Kuna on nii palju naisi, kes avastavad vähi liiga hilja, siis tekib küsimus: kas neid ei ole sellest teavitatud?

Oluline on uurida noorte teadmisi rinnavähi kohta just sellel põhjusel, et on avastatud niivõrd palju vähihaigeid, kellel on vähk väga kaugele arenenud ja seda on raske ravida. Mida varem ollakse sellest ohust teadlik, seda suurem on võimalus, et vähk avastatakse õigeaegselt. Seetõttu käsitlesin oma uurimistöös Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust rinnavähist. Tahtsin uurida, kui palju nad sellest teemast teavad (rinnavähi põhjustest, diagnoosimisest ja ravist), ning oma küsimustikuga ka rinnavähile tähelepanu juhtida. Minu hüpotees oli, et õpilaste teadlikkus rinnavähist on madal, ehkki eeldasin, et neiud on selle teemaga rohkem kursis kui noormehed. Koostasin küsimustiku, millele vastasid Tarvastu Gümnaasiumi 9.–12. klassi õpilased.

Tornimäe koolis õpetas pikka aega (56 aastat) keemiat Leili Õun. Leili Õun haldas kooli keemialaborit, ostis sinna kemikaale, klaasvara ja kasutas neid õppematerjalidena tundides. Pärast tema pensionile jäämist seisavad kemikaalid endiselt keemialaboris ja uued õpetajad keemialabori korrashoiu eest vastutanud ei ole (praegune keemiaõpetaja õpetab lisaks Tornimäe koolile ka Kuressaare ametikoolis ja elab püsivalt Kuressaares). Seega tekkis olukord, kus kooli töötajatel ei olnud head ülevaadet sellest, mida keemialabor sisaldab.

Sellest olukorrast lähuvalt võeti töö eesmärkideks:
• laboris sisalduvate kemikaalide revideerimine (kui palju ja milliseid aineid seal leidub);
• nende kemikaalide ligikaudse koguse hindamine;
• hoidustamisnõuetele vastavuse hindamine.

Uurimistöö tulemusena saadavat ülevaadet kooli kemikaalidest on kooli töötajatel hea kasutada, selleks et neid kemikaale tulevikus sihtotstarbeliselt kasutada. Samuti aitaks ohtlikkuse, vananemise ja hoiustamise hindamine avastada keemialaborist tulenevat võimalikku ohtu kooliruumidele, õpilastele ja õpetajatele.

Iga elusorganismi eksisteerimine siin planeedil on ajutine, seetõttu peab ta jätma endast maha võimalikult palju elujõulisi järglasi, et säilitada liigi püsimajäämine. Taimed paljunevad nii vegetatiivselt kui ka suguliselt ning mõned neist on väga elujõulised.

Orashein on visa umbrohi ning on nuhtluseks nii talunikele kui ka väiksematele aiapidajatele, kuna tal on hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. Mulla harimise käigus eraldatud risoomijupist areneb kiiresti uus taim.

Töö autori eesmärgiks on teada saada, kuidas orashein panustab kasvu ja generatiivsesse paljunemisse olukorras, kus vegetatiivne paljunemine on pärsitud.

Looduses paljuneb orashein nii sugulisel teel (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide abil). Töös uuritakse nende kahe paljunemisviisi vahelisi seoseid. Katsed maasikate peal on näidanud, et kui esimesel aastal lõigata ära tütartaimed, annavad taimed kvaliteetsema saagi – viljad on suuremad. Põhjuseks on see, et taimedelt on võetud ära vegetatiivse paljunemise võimalus ja nad suudavad suunata rohkem ressursse generatiivsesse paljunemisse. Seega peaksid olema ka orasheina seemned parema kvaliteediga, kui taimel ei ole võimalik saada kasu lõksu jäänud tütartaimedest. Just selline olukord tekib aiamaal, peenravaibaga kaetud alal, kui orasheina tütartaimed jäävad peenravaiba alla lõksu ja nad ei saa valguse puudumise tõttu fotosünteesida. Seega eeldatakse, et orashein toodab rohkem seemneid ja rohkem seemneid peaks tähendama rohkem orasheinataimi järgnevatel aastatel. Uurimistöö võimaldab autoril paremini õppida tundma taimede käitumist erinevates oludes ja nende paljunemist mõjutavaid tegureid.

Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärk oli katsete käigus kindlaks teha, kui suur oli bakterite ülekanne kontaktpinnalt (WC ukselingid) inimese nahale, ja kui suure osa bakteritest, mis olid sattunud ukselingile, hävitab selle desinfitseerimine. Samuti uuriti inimeste kätelt välja külvatud bakterite resistentsust kuue laialdaselt kasutatava antibiootikumi suhtes.

Kokku püstitati neli hüpoteesi, mille tõesust kontrolliti katsetega. Hüpoteesid on järgmised:
1) käte pesemine leige veega ning ilma seebita vähendab oluliselt bakterite üldarvukust kätel;
2) WC ukselingilt kätele on märkimisväärne bakterite ülekanne;
3) desinfitseerimise tõttu bakterite arvukus kontaktpindadel väheneb oluliselt;
4) inimese kätel on baktereid, mis on mõne antibiootikumi suhtes resistentsed.

Hüpoteesid püstitati lähtuvalt üldlevinud arvamustest mikroobide kohta ja inimeste hirmust WC ukselinkidel leiduvate bakterite suhtes. Antibiootikumiresistentsuse hüpotees tuleneb asjaolust, et paljud potentsiaalselt ohtlikud bakterid on mitmele antibiootikumile resistentsed ning suudavad resistentsust kandvaid geene üksteisele edasi anda plasmiidide abil ja horisontaalse geeniülekandega.

Prootonite difusioon tähistab magnetresonantstomograafia (MRT) abil nähtavate vesinikutuumade liikumist ajukudedes, mis magnetvälja mõjuta on käsitletavad vee molekulidena. Difusiooni koefitsenti (ADC) saab määrata difusioon-kaalutud MRT uuringu ning spetsiifilise tarkvara abil (Functool ja AW 4.0, GE Medical Systems). Funktsionaalsed magnetresonantstomograafia (fMRT) uuringud, mis käsitlevad prootonite difusiooni hallaines, on näidanud koefitsendi ulatuslikku muutlikkust kasvajate, entsefaliidi ja kesknärvisüsteemi rakkude demüeliniseeruvate häiretega patsientide puhul, mille põhjust pole üheselt teada.

Kasvajatest, entsefaliidist ja demüeliniseeruvatest häiretest tingitud orgaanilised muutused tavaliselt väljenduvad ka elektroentsefalograafia (EEG) uuringutes. EEG abil määratakse bioelektrilist signaali neuroni aksonisiseste pingete muutustena. Valdav enamus EEG andmetest pärineb sünaptilistest signaalidest (kahe neuroni vahel toimuv elektriülekanne).

Töö eesmärgiks oli uurida sünaptiliste bioelektriliste signaalide tugevuse sõltuvust sellistest molekulaarsetest nähtustest, nagu nt. vee molekulide difusioon kahe neuroni vahelises sünaptilises pilus. Selle uurimiseks on vajalikud MRT ja EEG uuringud vaatlusalustest, kellel esinevad vee molekulide liikuvusele mõjuvad häired, et saadud andmeid võrrelda teaduskirjanduses sätestatud ADC ja EEG ajulainete normaalväärtustega.

Uurimistöö eesmärk oli uurida Koeru Keskkooli õpilaste osalemist võistlussarjas TV 10 Olümpiastarti. Valisin selle teema, sest mulle endale meeldib sport ja tegelen sellega regulaarselt. Seda teemat uurides oli huvitav teada saada, kuidas on Koeru koolil võistlussarjas läinud ja milliseid tulemusi on saanud minu mitu head sõpra aastaid tagasi.

TV 10 Olümpiastarti on Eesti kõige suurem ja olulisem kergejõustikuvõistlus. Meie kooli noored on sarjas osalenud 14 aastat. TV 10 Olümpiastardis on kohal oma vanuseklassi Eesti parimatest parimad kergejõustiklased. Protokolle uurides sain teada, kui palju õpilasi on Koeru Keskkoolist jõudnud esimese kahekümne hulka, palju on saavutatud medalikohti, kes on olnud parimad sportlased läbi aegade, millised alad on kõige rohkem edu toonud ja milline on olnud kooli üldpositsioon kõigi 14 aasta vältel.

Mina pean sportimist väga oluliseks tegevuseks. See arendab inimest ja sisustab vaba aega. Sellesse sarja pääsemiseks tuleb kõvasti vaeva näha ja tutvuda TV 10 Olümpiastardi reeglitega, mis on igal alal väga rangelt paika pandud.