Ratsutamise, ratsaspordi ja hobuste vastu olen tundnud suurt huvi juba lapsest saati. See oli  üks põhjustest, miks valisin oma uurimistöö teemaks ratsaspordi – isiklik huvi. Tehes uurimistööd ratsaspordist, avaneb mul võimalus kasutada oma aastatega kogunenud oskuseid ja kogemusi ning uurida ja saada juurde uut infot millegi kohta, mis mulle väga huvi pakub. Nagu  eelpool mainitud sai, on aastaid ratsutamist ja hobustega tegelemist mulle palju õpetanud ning olen sealjuures ka märganud, et ratsutamisel kasutatakse palju erinevaid abivahendeid. Sellele rohkem tähelepanu pöörates hakkas mind väga huvitama, kui levinud on erinevate abivahendite kasutamine, ning otsustasin uurida võistlustel kasutatavaid abivahendeid ning lisaks ka erinevate suuliste kasutust ratsavõistlustel.

Töö eesmärgiks on uurida, milliseid abivahendeid ja suuliseid kasutatakse peamiselt koolisõiduvõistluse avatud skeemis ja laste skeemis ning teada saada, kui palju vaatluse all olevatest võistlejatest võtab võistlustel appi abivahendid ning kui palju ja milliseid abivahendeid peamiselt kasutatakse. Hüpotees on, et kõige levinum abivahend, mida kasutatakse, on stekk, ja kõige rohkem kasutatud suuliste tüüp on trenselsuuline. Uurimise teostamiseks kasutati vaatlust, mis võimaldas saada hea ülevaate võistlusest, võistlejatest ja kasutatavatest abivahenditest ning ka muust võistlusel toimuvast. Vaatlesin Rahula Talli ja Tondi Ratsaspordiklubi korraldatud ratsavõistlust „Rahula Kevad“. Töö on jaotatud viide ossa, millest viies osa keskendub vaatlusele ning ülejäänud osad koolisõidu ala väljakujunemisele, ratsaspordialadele, tuntumatele suulisetüüpidele ja tuntud hobusetõugudele Eestis.

Galaktikate jaotus universumis ei ole ühtlane. Selles esineb nii tihedamaid kui ka hõredamaid kohti. Piltlikult moodustub galaktikatest ämblikuvõrgulaadne kärjestruktuur. Galaktikate visualiseerimine arvuti abil on üks paremaid meetodeid seda uurida. Seejuures osutub kõige tähtsamaks tarkvara oskuslik optimeerimine, vältides pikka ooteaega visualisatsiooniga opereerides. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selline programm valmistada.

Teema valik tuleneb mitmest aspektist. Esiteks lihtsalt kasutatavat, vabavaralist ning optimeeritud galaktikate visualiseerimisprogrammi vabas vormis andmehulkade jaoks ei ole varasemalt loodud. Teiseks huvist kosmose (sh kosmoloogia ja astronoomia) vastu ning kolmandaks soov õppida kasutama ettevõtluses levinud programmeerimist hõlbustavat tarkvara.

Uurimistöö viiakse läbi, kasutades paindliku arendustsükli põhimõtteid. Tarkvara loomisel kasutatakse Processing teeki Javale, et lihtsustada graafikakaardi kasutust programmi töö kiirendamiseks. Teiste programmeerimiskeeltega võrreldes on Java kasutus õigustatud, kuna selle lähtekood muudetakse enne programmi jooksutamist masinale lihtsalt loetavaks koodiks, mistõttu on ta oluliselt kiirem näiteks Pythonist, mille lähtekoodi töödeldakse alles jooksutamise ajal. Samuti, võrreldes sarnase kiirusega C-keeltega on Javaga lihtsam prototüüpida, kuna ei pea muretsema näiteks mäluhalduse pärast.

Eesti Vabariik tähistab peagi oma 100 aasta juubelit. Sünnipäeva puhul ei saa me rääkida vaid ühest tähtsast päevast, tegemist on pika perioodiga, mis meid omariikluseni on viinud. Antud periood hõlmab mitmeid tähtsaid sündmusi, nt omariikluse väljakuulutamine 1918. aastal, Vabadussõja sündmused ja okupatsioonid. Siia kuulub ka metsavendade võitlus, mida peeti Eesti iseseisvuse eest tegelikult täiesti lootusetus olukorras.

Valisin uurimistöö teemaks metsavendluse oma vanavanaisa metsavend Jaan Rootsi salga tegevuse näitel. Antud teema valikul sai määravaks ka asjaolu, et 2017. aastal möödus vanavanaisa Jaan Rootsi sünnist 90 aastat ja mind huvitas tema elu metsavennana.

Eelolevast tulenevalt on antud uurimistöö eesmärgiks anda ülevaade minu vanavanaisa Jaan Rootsi kui metsavenna tegevusest Eesti iseseisvuse nimel. Selle eesmärgi saavutamiseks pidin ma end kõigepealt antud ajastuga kurssi viima. Selleks lugesin läbi palju raamatuid metsavendluse perioodist, otsisin infot internetist ning külastasin Võru Keskraamatukogu. Et saada terviklikku ülevaadet uuritavast ajastust, külastasin ma ka erinevaid muuseume: Võrumaa Muuseumi, Okupatsioonide Muuseumi Tallinnas ning Eesti Sõjamuuseumi Viimsis. Täiendava informatsiooni saamiseks külastasin oma sugulasi Võrus, Pärnus ja Tartus ning tegin nendega intervjuusid. Sõitsin läbi kohad, mis olid seotud vanavanaisa Jaan Rootsiga – tema sünnikoht Võrumaal Lasva vallas Otsa külas, Pikakannu kool, Taevaskoja punker, lahingukoht Ristipalos. Kõikidest nendest kohtadest tegin ka pilte.

Kahjuks on säilinud minu vanaisal ja ka teistel lähisugulastel väga vähe pilte Jaan Rootsist. Põhjus seisneb selles, et selliseid pilte ei juletud alles hoida ja need hävitati.

Käesolev töö on jagatud kuueks peatükiks, millest mõned jagunevad omakorda veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade Jaan Rootsi lapsepõlveaastatest ja  õpingutest Pikakannu koolis ja Võru Keskkoolis. Teises peatükis kirjeldatakse Jaan Rootsi tegevust vastupanugruppide „Skautlus“ ja „Põhjala Noored“ juhina. Kolmas peatükk räägib tema tegemistest Viljandis ja Tallinnas. Neljas peatükk annab ülevaate metsavendlusest: esiteks metsavendluse olemusest üldiselt ning seejärel metsavendade tegevusest Jaan Rootsi salga näitel Taevaskojas. Viiendas peatükis räägitakse Jaan Rootsi kohtumisest tema elu armastuse Pärja Jõgevaga. Kuues peatükk annab ülevaate Jaan Rootsi elust metsas, retkedel käimistest ning tema viimasest lahingust Ristipalos.

Improteater on uudne teatrikunsti žanr, milles näitlejad mõtlevad kogu etenduse sisu välja kohapeal, st improviseerides. Uurimistöö eesmärgiks oli kajastada improteatri arengulugu maailmas ning uurida, kuidas jõudis improteater Eestisse ja milline on selle roll tänapäeval. Töö esimene pool põhineb eesti- ja ingliskeelsetel kirjalikel allikatel. See kirjeldab kaasaegse improteatri kui žanri teket ning koondab teabe selle leviku kohta Eestis, andes lühiülevaate ka praegu tegutsevatest truppidest ja nende tegevussuundadest. Uurimistöö teine pool analüüsib töö autori poolt viie Eesti impronäitlejaga läbi viidud intervjuusid, kahel improteatrifestivalil tehtud publikuküsitlusi ning töö autori enda kogemusi improkoolitustel osalemisest. Uurimistöö selgitab improteatri vormi eripärasid ning kuidas mõjutab improteater vaatajaid, näitlejaid, harrastajaid ning Eesti ühiskonda üleüldiselt. Improteatri muudab eriliseks vahetus, uudsus ning interaktiivsus: etenduse sisu mõeldakse välja kohapeal ning inspiratsiooni küsitakse vaatajatelt. Seetõttu on iga etendus unikaalne ning aitab oma põnevuse ning ettearvamatusega vaatajatel argirutiinist põgeneda. Improteater arendab näitlejate loovust, spontaansust ning meeskonnatööd, mistõttu on see populaarne ka harrastajate seas. Kuigi improteater on Eestis veel üsna uus nähtus, võib senise publikuhuvi ja žanri mitmekesisuse põhjal loota, et järgnevate aastate jooksul muutub see veelgi populaarsemaks, mitmekesistades meie teatrimaastikku.

Teadsin kogu aeg, et tahan kirjutada oma uurimuse bioloogia vallas. Pärast juhendajaga konsulteerimist otsustasime ette võtta Küdema lahe kalastiku uuringu. Selle otsuse tegemisel oli mitu olulist põhjust: (1) meie pere maakodu asub Küdema lahe ääres Tagaranna külas, (2) meie perele on 2010. aastast alates väljastatud rannaelanike võrgupüügiluba, mille alusel püütud saagid oleme kandnud isiklikku püügipäevikusse, (3) Küdema laht on riikliku seireprogrammi ainus külmaveeliste kalaliikide püsiseire ala, mille andmed oleksid minu uuringule heaks võrdlusmaterjaliks.

Soovisin uuringu käigus teada saada, kas ühe suvega oleks võimalik usaldusväärselt kirjeldada Küdema lahe kalade liigilist koosseisu, kui selleks kasutada erinevaid võrgupüügi meetodeid. Uurimisküsimusele vastuse saamiseks püstitasin hüpoteesi:

kasutades lühema aja jooksul erinevaid võrgupüügi meetodeid, on võimalik väikelahe kalastikku hästi kirjeldada.

Uurimistöö jaguneb kaheks osaks. Neist esimeses, üldteoreetilises osas, antakse ülevaade uurimisalast, Küdema lahe kalakoosluse kujunemisest ning kalastiku liigilisest koosseisust. Teises, empiirilises osas, kirjeldatakse uurimismeetodeid, esitatakse uurimistulemused, arutletakse nende üle ja tehakse vastavad järeldused.

Tänapäeval võib viinapuid leida igast maailma riigist. Eestis on viinamarjakasvatusega tegelevad inimesed ühinenud Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liitu. Liidu liikmed tegelevad viinapuude kasvatamisega, vahetavad kogemusi sortidest ja tutvustavad põhjamaist viinamarjakasvatust Eestis ning erinevatel rahvusvahelistel üritustel.

Viinamarjade suhkrusisaldus on oluline mitmel põhjusel. Näiteks mõjutab see nii lauamarja kui ka veini maitset ja kvaliteeti. Refraktomeetri abil saab määrata kuivaine sisaldust mahlas ning see on esmaseks küpsuse ja kvaliteedinäitajaks. Kuivaine on mahla veevaba osa, millest viinamarjamahlas moodustavad peamise osa suhkrud ja vähemal määral happed ja muud ühendid.

Brixi kraadid (lühendiks °Bx) näitavad suhkru sisaldust vesilahuses, üks Brixi kraad võrdub ühe grammi sahharoosiga 100 g vesilahuses. Veinimarjades sõltub Brixi näidust tulevase veini alkoholisisaldus ja sellepärast määratakse korjeaeg just selle näidu põhjal. Lauamarjadel mõjutab suhkur koos hapetega maitset ning miinimumparameetrid on ette antud kvaliteedinõuetes.

Teema sai valitud huvist üldiselt teada saada rohkem viinamarjade kohta. Väga põnev tundus ka võimalus uurida viinamarjade suhkrusisaldust ning selle mõju nii veini kui ka lauamarjadele. Töö praktiline osa valmis koostöös Eesti Maaülikooliga ja viidi läbi katseistandikes.

Selle töö üks eesmärk on välja selgitada suhkrusisaldus neljas veinimarja sordis ja kaheksas lauaviinamarja sordis. Samuti on eesmärgiks teada saada, kas Eesti kliimas on võimalik kasvatada piisavalt kvaliteetseid marju müümiseks ja veini valmistamiseks.

Valitud teema on seotud reaalse igapäevase eluga. Keskkond on üha aktuaalsemaks muutuv teema ning toidunõusid kasutab iga inimene päevast päeva. Melamiinplastist toidunõud valiti töö teemaks just seetõttu, et tegu on plastiga, mida varasemalt kasutati pidevalt just lastenõude valmistamiseks, kuid mis viimasel ajal on asendatud klaasist nõudega. Samuti on meedias üha levinum plastnõudega kaasnevate ohtude väljendamine ja nendest loobumise propageerimine. Autor soovis võimalikke ohte uurida ning katseliselt saada tõendeid, mis vastavad väited ümber lükkavad või neid kinnitavad. Arvestati ka sellega, et valitud teemaga seonduvaid avaldatud uurimusi, eelkõige eestikeelseid, leidus väga vähe. Töö eesmärgiks oli:

• uurida formaldehüüdi migreerumist melamiinplastist valmistatud nõudest toiduainetesse.
• võrrelda usaldusväärse Euroopa kaubamärgiga ja Aasia päritoluga toidunõude kvaliteeti.
• teha kindlaks, kas Eesti poodides müüdavad melamiinist toidunõud võivad olla inimorganismile ohtlikud.

Uurimuse praktilises osas kasutati kokku üheksat eset: kolm Hiina päritolu ja kolm Rootsi firma kaussi ning kolme Hiina päritoluga kulpi. Esemetesse lisati toidusimulanti, milleks kasutati 3% äädikhapet. Formaldehüüdi sisaldus toidu mudelaines tehti kindlaks spektrofotomeetriliselt. Tulemusi kõrvutati Euroopa määrustele kohase formaldehüüdi migratsiooni piirnormiga, milleks on 15 mg/kg.

Uurimusliku osa hüpoteesid olid:

• Aasia päritoluga melamiinplastnõu ületab formaldehüüdi migreerumise piirnormi.
• Euroopa kaubamärgiga toode ei ületa formaldehüüdi migreerumise piirnormi.

Töö uurimuslikku osa aitasid teostada Terviseameti keemialabori töötajad.

Minna Hainsoo on mu vanaema ja setu kultuuri esindaja ja edendaja. Tahan teada, mis ajendas teda setu leeloga tegelema. Samas soovin teada rohkem ta vanematest, lapsepõlvekodust, oma kodu ehitamisest, perest ning teistest olulisematest sündmustest ta elus. Lisaks tahan tutvustada teda rohkem ka väljaspool perekonna- ja tutvusringi.

Põhiosa minu tööst moodustab intervjuu minu vanaemaga, veel uurin ajalehtedest temaga tehtud intervjuusid, telesaateid ERR-i arhiivist ja ka artikleid, mis uurivad leelokoor Helmise tegevust. Intervjueerin ta õdesid, lapsi ja lastelapsi. Lisan fotosid vanaema fotoalbumitest.

Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on Minna Hainsoo elulugu. Teises osas on tema ühiskondlik tegevus ja setu kultuuri õpetamine lastele. Kolmandas osa on uurimuslik osa, mis sisaldab intervjuusid perekonnaliikmetega.

Tänu teaduse ja tehnoloogia tormilisele arengule viimase viie kümnendi jooksul on viirused viimaks leidnud väljundeid inimsoo hüvanguks näiteks geeniteraapia näol. Sellegipoolest on viirused tuntumad eelkõige kui rakusisesed parasiidid, mis peremeesorganismile tihti vaevusi tekitavad. Viiruste põhjustatud infektsioonid toovad kaasa ka palju surmajuhtumeid. Näitlikustamiseks toogem välja rõugeviiruse epideemia, mille tõttu hukkus ainuüksi 20. sajandil vähemalt pool miljardit inimest. Võrdlusmomendina saab välja tuua, et kõik sõjalised konfliktid selles ajavahemikus nõudsid hinnanguliselt vaid 150 miljonit inimelu. [1] Rõugeviirus suudeti aga lõppkokkuvõttes alistada, sest juba 1980. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon rõuged kõrvaldatuks, ja seda kõike tänu intensiivsele ülemaailmsele immuniseerimisprogrammile [2].

Võrreldes eelmise näitega on tunduvalt edutum olnud retroviiruste vastaste vaktsiinide loomine. Üks aktuaalsemaid retroviiruseid on inimese immuunpuudulikkuse viirus (Human Immunodeficiency Virus, HIV), mille kandjate arvuks hinnati 2015. aastal 36,7 miljonit inimest ning mille tagajärjel suri samal aastal omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (Aqcuired Immunodeficiency Syndrome, AIDS) tõttu hinnanguliselt 1,1 miljonit inimest [3]. HIV-d ei ole võimalik organismist täielikult kõrvaldada, kuid retroviiruse vastase keemiaravi HAART (Highyl Active Antiretroviral Therapy) abil saab viiruse levikut organismis kontrolli all hoida. Eelnimetatud raviprogramm seisneb mitmete keemiliste ainete kasutamises, mis pärsivad HI-viiruse elutsükli erinevaid protsesse [4]. Paraku on aga tõsiasi, et HIV on oma teatud geneetiliste iseärasuste tõttu äärmiselt kiiresti evolutsioneeruv ning seetõttu on teada juhtumeid HAART ravimite suhtes resistentsetest HI-viirustüvedest. Üks ilmselge lahendus probleemile oleks töötada välja uusi antiretroviraalseid ühendeid, mida HIV-vastases ravis kasutada. Mõistlik on pöörata pilk looduse poole, sest hinnatakse, et praegugi umbes 40% kõigist ravimpreparaatidest on taimse päritoluga [5].

Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks on uurida ja iseloomustada taimsete vedelpreparaatide, mis on osalt autori enda poolt valmistatud, otsest mõju lentiviiruslaadsete partiklite elutsüklile ning määrata preparaatide antiretroviraalne aktiivsus.

Põhieesmärgi täitmiseks jaotati põhieesmärk omakorda kolmeks alameesmärgiks: anda käsitletava uurimisobjekti mõistmiseks ülevaade lentiviiruste olemusest, levikust ja infektsioonitsüklist; valmistada teekummelist, lõhnavast kummelist ja mustast pässikust etanooltõmmised; analüüsida kõigi preparaatide tsütotoksilisust rakukultuurile; analüüsida kõigi preparaatide otsest mõju lentiviiruslaadsete partiklite elutsüklile.

Eesmärkidest lähtuvalt sõnastati kolm uurimisküsimust:

• Kui suures ulatuses on valimis olevad preparaadid võimelised lentiviiruslaadsete partiklite elutegevust otseselt inhibeerima võrreldes kliiniliselt kasutatava retroviirusvastase ravimiga?
• Mil moel erinevad teekummeli ja lõhnava kummeli etanooltõmmiste antiretroviraalsed omadused?
• Mil moel erinevad autori valmistatud musta pässiku tinktuuri ja apteekides müüdava musta pässiku ekstrakti Befungin antiretroviraalsed omadused?

Praktilisele osale eelnevalt ja referatiivse osa kirjutamiseks tutvuti asjakohase teaduskirjandusega. Eesmärkide täitmiseks ja küsimustele vastuste leidmiseks teostati laboratoorseid katseid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi (TÜTI) rakendusviroloogia laboris ja farmaatsia instituudi õppelaboris 2016. a juulist 2017. a maini. Uurimistöö praktilise osa teostamist TÜTI viroloogia laborites võimaldas rakendusviroloogia uurimisrühma juht professor Andres Merits ja farmaatsia instituudi õppelaboris farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal, kes oli ka antud uurimistöö konsultant.

Autor on tänulik kõigile, kes antud uurimistöö valmimisse oma panuse on andnud. Esmajärjekorras avaldab autor tänu oma ülikoolipoolsele juhendajale Eva Žusinaitele, kes võttis kõige muu hulgas enda kohuseks tutvustada autorile ka korrektset töökultuuri ja töövõtteid. Just õiged töövõtted ja korrektsus laboris on taganud töö praktilise osa usaldusväärsuse. Samuti tänab autor enda koolipoolset juhendajat Saima Kaarnat, kes uurimistööd põhjalikult luges ja tänuväärseid soovitusi andis. Farmakognootilise poole peal olid suureks abiks professor Ain Raal ja doktorant Janne Sepp, nendest viimase kogutud lõhnava kummeli droogi kasutati tinktuuri valmistamiseks.