LENTIVIIRUSLAADSETE PARTIKLITE ELUTSÜKLI INHIBEERIMINE GALEENILISTE VEDELPREPARAATIDE ABIL

LENTIVIIRUSLAADSETE PARTIKLITE ELUTSÜKLI INHIBEERIMINE GALEENILISTE VEDELPREPARAATIDE ABIL

Martti Vanker
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM
Klass: 12
Juhendajad: PhD Eva Žusinaite, Saima Kaarna

Tänu teaduse ja tehnoloogia tormilisele arengule viimase viie kümnendi jooksul on viirused viimaks leidnud väljundeid inimsoo hüvanguks näiteks geeniteraapia näol. Sellegipoolest on viirused tuntumad eelkõige kui rakusisesed parasiidid, mis peremeesorganismile tihti vaevusi tekitavad. Viiruste põhjustatud infektsioonid toovad kaasa ka palju surmajuhtumeid. Näitlikustamiseks toogem välja rõugeviiruse epideemia, mille tõttu hukkus ainuüksi 20. sajandil vähemalt pool miljardit inimest. Võrdlusmomendina saab välja tuua, et kõik sõjalised konfliktid selles ajavahemikus nõudsid hinnanguliselt vaid 150 miljonit inimelu. [1] Rõugeviirus suudeti aga lõppkokkuvõttes alistada, sest juba 1980. aastal kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon rõuged kõrvaldatuks, ja seda kõike tänu intensiivsele ülemaailmsele immuniseerimisprogrammile [2].

Võrreldes eelmise näitega on tunduvalt edutum olnud retroviiruste vastaste vaktsiinide loomine. Üks aktuaalsemaid retroviiruseid on inimese immuunpuudulikkuse viirus (Human Immunodeficiency Virus, HIV), mille kandjate arvuks hinnati 2015. aastal 36,7 miljonit inimest ning mille tagajärjel suri samal aastal omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (Aqcuired Immunodeficiency Syndrome, AIDS) tõttu hinnanguliselt 1,1 miljonit inimest [3]. HIV-d ei ole võimalik organismist täielikult kõrvaldada, kuid retroviiruse vastase keemiaravi HAART (Highyl Active Antiretroviral Therapy) abil saab viiruse levikut organismis kontrolli all hoida. Eelnimetatud raviprogramm seisneb mitmete keemiliste ainete kasutamises, mis pärsivad HI-viiruse elutsükli erinevaid protsesse [4]. Paraku on aga tõsiasi, et HIV on oma teatud geneetiliste iseärasuste tõttu äärmiselt kiiresti evolutsioneeruv ning seetõttu on teada juhtumeid HAART ravimite suhtes resistentsetest HI-viirustüvedest. Üks ilmselge lahendus probleemile oleks töötada välja uusi antiretroviraalseid ühendeid, mida HIV-vastases ravis kasutada. Mõistlik on pöörata pilk looduse poole, sest hinnatakse, et praegugi umbes 40% kõigist ravimpreparaatidest on taimse päritoluga [5].

Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks on uurida ja iseloomustada taimsete vedelpreparaatide, mis on osalt autori enda poolt valmistatud, otsest mõju lentiviiruslaadsete partiklite elutsüklile ning määrata preparaatide antiretroviraalne aktiivsus.

Põhieesmärgi täitmiseks jaotati põhieesmärk omakorda kolmeks alameesmärgiks: anda käsitletava uurimisobjekti mõistmiseks ülevaade lentiviiruste olemusest, levikust ja infektsioonitsüklist; valmistada teekummelist, lõhnavast kummelist ja mustast pässikust etanooltõmmised; analüüsida kõigi preparaatide tsütotoksilisust rakukultuurile; analüüsida kõigi preparaatide otsest mõju lentiviiruslaadsete partiklite elutsüklile.

Eesmärkidest lähtuvalt sõnastati kolm uurimisküsimust:

  • Kui suures ulatuses on valimis olevad preparaadid võimelised lentiviiruslaadsete partiklite elutegevust otseselt inhibeerima võrreldes kliiniliselt kasutatava retroviirusvastase ravimiga?
  • Mil moel erinevad teekummeli ja lõhnava kummeli etanooltõmmiste antiretroviraalsed omadused?
  • Mil moel erinevad autori valmistatud musta pässiku tinktuuri ja apteekides müüdava musta pässiku ekstrakti Befungin antiretroviraalsed omadused?

Praktilisele osale eelnevalt ja referatiivse osa kirjutamiseks tutvuti asjakohase teaduskirjandusega. Eesmärkide täitmiseks ja küsimustele vastuste leidmiseks teostati laboratoorseid katseid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi (TÜTI) rakendusviroloogia laboris ja farmaatsia instituudi õppelaboris 2016. a juulist 2017. a maini. Uurimistöö praktilise osa teostamist TÜTI viroloogia laborites võimaldas rakendusviroloogia uurimisrühma juht professor Andres Merits ja farmaatsia instituudi õppelaboris farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal, kes oli ka antud uurimistöö konsultant.

Autor on tänulik kõigile, kes antud uurimistöö valmimisse oma panuse on andnud. Esmajärjekorras avaldab autor tänu oma ülikoolipoolsele juhendajale Eva Žusinaitele, kes võttis kõige muu hulgas enda kohuseks tutvustada autorile ka korrektset töökultuuri ja töövõtteid. Just õiged töövõtted ja korrektsus laboris on taganud töö praktilise osa usaldusväärsuse. Samuti tänab autor enda koolipoolset juhendajat Saima Kaarnat, kes uurimistööd põhjalikult luges ja tänuväärseid soovitusi andis. Farmakognootilise poole peal olid suureks abiks professor Ain Raal ja doktorant Janne Sepp, nendest viimase kogutud lõhnava kummeli droogi kasutati tinktuuri valmistamiseks.