28.05.2019

INIMESTE TEADLIKKUS MAHETOIDUST JA TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDEST TAVATOIDUS

Uurimistöö „Inimeste teadlikkus mahetoidust ja taimekaitsevahendite jääkidest tavatoidus“ eesmärk on välja selgitada, mida teavad inimesed mahetoidust, kas ja kui palju seda tarbitakse ning kas ollakse teadlikud toidu tootmise meetoditest, mida kasutatakse tavapõllumajanduses. Hirmutav fakt, et igal aastal kasutatakse Euroopas ligikaudu 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, teeb samuti töö autorile muret. Liigse kasutamisega seatakse ohtu nii põhjavesi, loom- ja inimorganismid kui ka looduslik mitmekesisus. Suureneb ka resistentsuse oht. (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, 2012; Maasik, 2013; Rannap, 2013, lk 101) Kuna kõik inimesed sõltuvad loodusest ja põllumajandusest, siis tuleb tagada esimese säilimine ja viimase jätkusuutlikkus. Teema osutus valituks, kuna põllumajandus, loodus ja keskkond on […]
10.02.2019

VEREVI JÄRVE SOOJUS- JA KEEMILINE KIHISTUS, SELLE MUUTUSED AASTAKÜMNETE JOOKSUL NING TULEVIKUPROGNOOS

Maailma järvede koguarvust moodustavad suurema osa madalad veekogud, mille sügavus on vähem kui 20 meetrit. Parasvöötmes ja Lähis-Arktikas on suure osa järvede keskmine sügavus isegi alla 1 meetri (Wetzel, 2001). Madalate järvede suuremast osakaalust hoolimata pälvisid järveteaduse kujunemisaastatel möödunud sajandi alguses tähelepanu siiski sügavad järved. Madalatele järvedele on pärast nende taasavastamist eelmise sajandi lõpukümnenditel (Scheffer, 1998) hakatud tähelepanu pöörama nende ökosüsteemide uurimisele ja majandusvõimaluste arendamisele. Sügavad järved pole siiski järveuurijate vaateväljast täiesti kõrvale jäänud. Vee molekulaarsete omaduste tõttu ilmnevad sügavates järvedes kihistumisnähtused ehk olukorrad, kus veesambas esinevad üksteisega kohakuti paiknevad ja üksteisega mittesegunevad kihid. Kihistumise põhjuseks on veekihtide erinev temperatuur ja […]
02.10.2018

KÜDEMA LAHE KALASTIKUST

Teadsin kogu aeg, et tahan kirjutada oma uurimuse bioloogia vallas. Pärast juhendajaga konsulteerimist otsustasime ette võtta Küdema lahe kalastiku uuringu. Selle otsuse tegemisel oli mitu olulist põhjust: (1) meie pere maakodu asub Küdema lahe ääres Tagaranna külas, (2) meie perele on 2010. aastast alates väljastatud rannaelanike võrgupüügiluba, mille alusel püütud saagid oleme kandnud isiklikku püügipäevikusse, (3) Küdema laht on riikliku seireprogrammi ainus külmaveeliste kalaliikide püsiseire ala, mille andmed oleksid minu uuringule heaks võrdlusmaterjaliks. Soovisin uuringu käigus teada saada, kas ühe suvega oleks võimalik usaldusväärselt kirjeldada Küdema lahe kalade liigilist koosseisu, kui selleks kasutada erinevaid võrgupüügi meetodeid. Uurimisküsimusele vastuse saamiseks püstitasin […]
25.01.2018

Roheka õõskeele populatsioonidünaamika Eestis ja Keemu rannaniidul. Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel

Haruldase käpalise, roheka õõskeele (Coeloglossum viride) populatsioonide arv on viimastel kümnenditel tugevalt langenud. Veel eelmisel sajandil oli Eestis 32 püsileiukohta, 2015. aastaks oli neid alles jäänud kaks. Passiivne kaitsemeede – I kaitsekategooriasse kandmine – pole tulemust andnud ning käpaline on jätkuvalt hävimisohus. Alustatud on kaitseprojektidega, mis peaksid aitama liigi populatsioone säilitada ja ajapikku ka suurendada. Kõige aktiivsemalt tegeletakse roheka õõskeele isendite kaitsega Keemu rannaniidul Läänemaal, kus kasutatakse alates 2014. aastast muutliku hooldamise süsteemi. Vahekokkuvõttena on oluline teada, kui tulemuslik on see kaitsemeede siiani olnud ning kas seda oleks mõistlik kasutada ka teiste elupaikade ning liikide kaitsmise eesmärgil. Esimeseks uurimuse eesmärgiks […]
25.01.2018

Pärnu jõe ökoloogilise seisundi hinnang suurselgrootute alusel

Puhtad, reostamata jõed on eluks vajalikud loodusressursid tervetele ökosüsteemidele ja miljarditele inimestele. Nad on elupaigaks lugematutele organismidele, aidates kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Kui jõgede puhtust ei kontrollita, siis võib see endaga kaasa tuua liigirohkuse vähenemise. Jõe reostumisel võivad veeringe kaudu saasteained jõuda ka joogiveevarudesse. Käesolevas töös vaatluse all olev Pärnu jõgi on väga suure tähtsusega ümbritsevale piirkonnale ning selle korrashoid on oluline väga paljude elusorganismide heaolu tarbeks, mistõttu on oluline jõe puhtust kontrollida. Antud töö eesmärgiks on hinnata suurselgrootute järgi Pärnu jõe ökoloogilist seisundit. Töös kasutatakse hinnangu andmisel mitmesuguseid bioloogilisi indekseid. Leitud tulemused annavad aimu võimalikest probleemidest Pärnu jõe erinevates […]
25.01.2018

Lendorava olukord Eestis ja õpilaste teadlikkus lendoravast

Valisin oma uurimistöö teemaks lendoravad, sest praegusel ajal on neist ajakirjanduses palju räägitud. Samuti oli eesmärk uurida omaealiste teadmisi lendoravast ja nende olukorrast Eestis ja seda, kust õpilased infot on saanud. Lendorav on Eestis hetkel üks ohustatumaid imetajaliike ja loodetavasti aitab minu töö inimeste teadlikkust nende kohta tõsta. Töö koosneb kahest osast: 1) kirjanduse ülevaatest, mille jaoks otsisin infot internetist ja teaduskirjandusest ning intervjuudest terioloog Uudo Timmi ja veel nelja inimesega, kes on osalenud lendoravaga seotud välitöödel: Jaanus Remm, Liisa Rennel, Kertu Jaik ja Maarja Poska. 2) küsitlusest 8. klasside õpilastele. Küsimused saatsin erinevates Eesti piirkondades asuvate koolide bioloogiaõpetajatele või […]
10.10.2017

2001. aasta juulitormid Eestis

Äike kujutab endast elektrilist atmosfäärinähtust, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel, sisaldades erinevaid komponente, nagu rünksajupilved, välgud-müristamine, sajualad, laengud ja õhuvoolude süsteemid. Rünksajupilvede puhul on tegemist püstsuunas kõige tugevamalt arenenud pilveliigiga. Nende arengu käigus vabaneb tohutu energiahulk, mis võib põhjustada võimsaid loodusnähtusi, nagu näiteks paduvihmasid, tornaadosid, rahet, pagisid jms (1). Äike on ohuks nii loodusele kui ka inimestele. Ühed hilise ajaloo rängimad äikesed Eestis olid 15. –19.07.2001. Neil ajaloolistel päevadel ulatus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 23…26 °C-ni, kuid maksimaalne õhutemperatuur tõusis 28…34 °C-ni. Satelliitandmed (õhumasside analüüs) kinnitasid, et Eesti kohal oli troopiline õhumass. Kuumas ja niiskes õhumassis arenesid […]
10.10.2017

Kui hästi toimib ammoniaagi passiivmõõtmine – Eesti kogemus

Eestis on ammoniaagi pidevseiret tehtud aastast 2015. See andis võimaluse võrrelda passiivkogujate mõõtmistulemusi pidevseirega, mis peaks olema täpsem. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) Tartu osakonna passiivkogujad on tehtud Rootsi Keskkonnainstituudi (IVL) kogujatega sarnaselt ja neid on korduvalt võrreldud, mõõtes kogujatega reaalsetes tingimustes. Kooskõla on hea. Tüüpilised ammoniaagi passiivkogujate näidud taustaaladel on enamasti 1­­–5 µg/m3. (GLOBE, 2016, Kiss, 2015), kuid pikaajaline foon Lõuna-Soome taustaalal on kuni 0,3 mg/m3 (Lyobovtseva jt, 2010). Ka Eesti  taustaala (Lahemaa) seni mõõdetud kontsentratsioonid sarnanevad Soomes mõõdetutega (Maasikmets, 2016). Passiivmõõtmiste ja pidevseire tulemuste vahel on suurusjärguline erinevus. Töö eesmärk on välja selgitada, kui hästi vastavad passiivkogujate mõõtmised värskelt […]