Keelekasutus on alati seotud valikutega. Kasutades mõtete
väljendamiseks kindlaid keelendeid luuakse tähendusi, mõjutatakse ja
väljendatakse suhtumist ning kujundatakse tegelikkust. Eriti tähtis on
keeleliste valikute küsimus massideni jõudvate sõnavõttude korral, mida
kajastatakse laialdaselt meedias. Need mõjutavad ühiskonna arusaamu, sest
tegemist on keelekasutusega loodud võimuga.
Poliitiliste tekstide rõhk on poliitilistel sündmustel ja
tegevustel, mida poliitikud on teinud või kavatsevad teha, missugused
protsessid on nende arvates head ja soovitatavad ning missugused pahad ja
taunitavad. Poliitilisele tekstile on omane tuleviku
kavandamine. Tegu on strateegilise keeletarvitusega. Tekstid ei õhuta enamasti
otse tegutsema, kuid üritavad mõjutada avalikkuse suhtumist ja hoiakuid
tulevaste sündmuste suhtes. (Mandra,
2008, lk 178)
Avaliku elu tegelaste hulgast on eriti oluline uurida
Ameerika Ühendriikide (edaspidi ka USA) võimuesindajate väljaütlemisi, kuna
nende sõnal on maailmapoliitikas suur kaal. On väidetud, et Ameerika
Ühendriikide president on kõige suurema mõjuvõimuga valitud võimuesindaja
maailmas (Levy ja McDonald, 2019, lk 1). Samuti on rõhutatud, et Ameerika
Ühendriikidel on ajalooline missioon maailmapoliitika juhtimisel (Veebel, 2004,
lk 1). Vaatamata Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi Donald Trumpi kohati
vastuolulistele poliitilistele sõnavõttudele, ei ole riik maailmapoliitikast
tagasi tõmbunud ja etendab Euroopa julgeoleku kindlustamisel jätkuvalt suurt
rolli (Marmei, 2017, lk 1). Seega võib arvata, et Ameerika Ühendriikide
võimuesindajate väljaütlemised kujundavad avalikkuse hoiakuid paljudes riikides
ka tänapäeval.
Avaliku elu tegelaste kõnedes on sageli kasutatud
kujundlikku keelt, et levitada poliitilisi vaateid, mõjutada hinnanguid ja
kujundada suhtumist. Üks niisugune kujundlik väljend on termin kurjus, mille olemusest on inimestel
erinev nägemus. Uurimistöö eesmärk on selgitada, millistel teemadel on
Ameerika Ühendriikide presidentide valimiskõnedes kasutatud terminit kurjus ja
kuidas see langeb kokku filosoofilise arusaamaga kurjusest. Kurjuse
filosoofilise diskursuse seostamine hetke arengusuundadega maailmas aitab luua
ühtsemat nägemust sellest, mida pidada kurjuseks. Samuti võib termini kurjus seostamine poliitilistes
tekstides selle filosoofiliste tõlgendustega muuta avalikkuse suhtumist
maailmas toimuvatesse protsessidesse. Lisaks on konkreetselt Eesti jaoks oluline uurida termini
kurjus kasutamist Ameerika
Ühendriikide poliitilises retoorikas selleks, et hinnata, mil määral sobib
Ameerika Ühendriikide arusaam maailmas toimuvast kokku Eesti väärtuste ja
hoiakutega.
Autor valis võrdlemiseks Ameerika Ühendriikide 43.
presidendi George Walker Bushi 1999.–2000. aasta valimiskampaania vältel peetud
kõned ja Ameerika Ühendriikide 44. presidendi Barack Hussein Obama 2007.–2008.
aasta valimiskampaania kõned. Niisugusel valikul oli kaks põhjust. Esiteks tahtis
autor uurida üldiselt samasse ajajärku jäävate presidendikandidaatide
poliitilist retoorikat. 2000. aastate esimese kümnendi presidendivalimiste
kampaaniate kohta USA-s leidus selles osas kõige rohkem lähtematerjali. Teiseks
soovis autor analüüsida eri poliitilistesse parteidesse kuuluvaid
presidendikandidaate. George Walker Bush ja Barack Obama esindavad eri
poliitilisi parteisid. Samuti pakkusid nende valimiskampaaniate kõned sisukat võrdlusmaterjali.
Tööl on kaks uurimisküsimust. Esiteks: milline on kurjuse poliitiline ja filosoofiline diskursus?
Teiseks: millistel teemadel on terminit kurjus
kasutatud George W. Bushi ja Barack Obama valimiskampaania jooksul peetud
kõnedes ning kuidas sobitub see termini poliitilise ja filosoofilise
diskursusega?
Uurimistööl
on kaks hüpoteesi.
- Esimene hüpotees: terminit kurjus keelekujundina on
presidendikandidaatide kõnedes kasutatud seoses välispoliitikaga
julgeolekustamise eesmärgil.
- Teine hüpotees: presidendikandidaatide
kõnedes on kasutatud terminit kurjus
ainult selle kitsas tähenduses, seostades seda inimloomuse ning inimese
põlastusväärsete tegude, iseloomujoonte või sündmustega.
Uurimuse andmekogumismeetod on dokumendianalüüs. Töö
uurimusliku osa algallikad on George W. Bushi ja Barack Obama kõnede
salvestised, mis on internetis avaldatud. Uurimistöö koostamise käigus kuulas
autor presidentide valimiskampaania kõnesid, uuris neis termini kurjuse kasutamise ulatust ning analüüsis,
millises tähenduses terminit kasutatakse ja kuidas see langeb kokku kurjusefilosoofilise diskursusega. Muud
uurimistöös kasutatavad allikad on teadusfilosoofilised raamatud ja artiklid,
ajaloo- ja politoloogiakirjandus ning teatmikud.
Analüüsi koostamisel lähtus autor keeleteaduses
laialdaselt kasutatud kriitilise diskursuseanalüüsi põhimõttest. Norman
Fairclough sõnul uurib kriitiline
diskursuseanalüüs seda, milliseid tähendusi ja miks keelekasutusega
luuakse (Kalmus, 2015, lk 1). Kriitilise diskursuseanalüüsi lähtekoht on, et
sotsiaalne kontekst mõjutab keelekasutust ning keelekasutus omakorda kujundab
ja loob sotsiaalset tegelikkust (Kuldnokk, 2014, lk 2). Kriitiline
diskursuseanalüüs uurimismeetodina on kolmeastmeline: kirjeldamine, tõlgendamine ja keelekasutuse seletamine
(Kuldnokk, 2011, lk 15). Alustatakse tekstide
keele kirjeldamisest ning liigutakse edasi tähenduste tõlgendamisele ja
keelekasutuse seletamisele. Esimesel astmel vaadatakse, mis tekstis on, ja
näidatakse, milliseid valikuid analüüsitavas tekstis on tehtud. Teine tasand on
interpreteerimine ehk uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud valikud tähendusi
konstrueerivad, missuguseid tähendusi need tekstile annavad ning olemasolevat
konteksti muudavad ja kujundavad. Kolmas tasand on ideoloogiline ehk analüüsijate
lõppeesmärk on seletada, miks tekstis on selliseid valikuid tehtud ja selliseid
tähendusi loodud (Kasik, 2008, lk 13; Kuldnokk,
2014, lk 2; Kuslap, 2014, lk 10).
Uurimus koosneb kahest peatükist. Esimeses
peatükis analüüsitakse, kuidas ja millises tähenduses on terminit kurjus kasutatud teaduskirjanduses
üldiselt ning eraldi eri perioodide filosoofide töödes. Samuti uuritakse, kuidas
kasutatakse terminit kurjus tänapäevases
poliitilises retoorikas ja politoloogias. Teises peatükis tutvustatakse uurimismetoodikat
ja valimit ning võrreldakse, millistel teemadel ja mis eesmärgil on George W.
Bushi ja Barack Obama kasutanud oma valimiskampaania kõnedes terminit kurjus ning kuidas see langeb kokku
kurjuse filosoofilise diskursusega.