Muusika on igal pool meie ümber ja osa kõikide elust, isegi kui seda endale ei teadvustata. Muusika tekitab inimeses emotsioone ja mõjutab tema meeleolu. Muusika võib ergutada või rahustada, teha õnnelikumaks või kurvemaks. Muusika tekitab kujutluspilte, mis on igal inimesel erinevad, ja seda kujutlust on võimalik väljendada näiteks joonistamise kaudu.

Teema on valitud, et näha, kuidas väljendavad erinevad inimesed muusikast saadavat elamust pildiliselt ja milliseid ühiseid jooni saab ühe pala järgi loodud piltidest välja tuua. Autor on ise elu jooksul tihedalt muusikaga kokku puutunud ja leiab, et oleks huvitav analüüsida eakaaslaste muusikast saadavaid emotsioone.

Töö peamine uurimisküsimus ongi: „Kuidas väljendub erinevatel inimestel muusika tajumine piltides, värvide, kujundite valikus ja milliseid sarnasusi leidub?“ Vastuse saamiseks tehakse katse 30 Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilasega, mille käigus joonistavad nad kolme erineva muusikapala saatel pildid.

Töö esimeses osas antakse ülevaade muusika ja kunsti mõjust inimesele ning sünesteesia olemusest. Teises pooles on lahti seletatud katse korraldamine ja esitatud tulemuste analüüs.

Töö teoreetiline osa tugineb kunsti ja loovusega seotud raamatutele ja internetiallikatele, näiteks Rüütel jt „Loomismäng“, Adamson „Kunstiõpik gümnaasiumile“ ja Raikerus „Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia“.

Tänapäeval on väga populaarne rõhutada ja õhutada tervisliku eluviisi. Terviseteadlikkus on üks tegur, millest sõltub oodatav eluiga ja tervena elatud aastad. Tervise Arengu Instituut kogub ja analüüsib regulaarselt rahva terviseandmeid ning pakub tõenduspõhiseid riiklikke liikumis- ja toitumissoovitusi. Massimeedia edastab uuringute andmeid Eesti inimeste ülekaalulisusest ja vähesest liikumisharjumusest. Mõjuisikud ja blogijad räägivad meedias tervislikust toitumisest ja treeningu tähtsusest.

Infotehnoloogia areng on kaasa toonud muutused meedia sisus, levikus ja kasutuses. Erinevad veebisaidid ja portaalid pakuvad tervise teemal rohkesti infot. Kommunikatsioonimagister Liis Reiter (2015, lk 48–50) väidab, et internetiühenduse kättesaadavus, inimeste arenenud infotehnoloogilised oskused ja veebi kasutajasõbralikkus on teinud internetist populaarseima terviseteabe saamise kanali Eestis. Tervislikust eluviisist huvituv inimene, mina sealhulgas, märkab veebis mitmesuguste tervisetoodete reklaami ja uudislugusid. Võrgumaterjalidega põhjalikumalt tutvudes hakkab silma, et tervisetootele on veebisaitidel antud erinevad, kohati isegi vastuolulised tähendused. Terminil tervisetoode puudub ametlik definitsioon: tervisetoodet ei ole defineeritud uues „Eesti õigekeelsussõnaraamatus“ (ÕS 2018) ega „Eesti keele seletavas sõnaraamatus“ (EKSS 2009). Eesti Keele Instituudi ja Tervise Arengu Instituudi veebilehel ei anna otsing tervisetoode ühtki tulemust. Ametliku sõnaseletuse puudumine ja mõiste erinevad tähendused veebimeedias ärgitasid mind teemasse süvenema ja koostama uurimistööd. Uurimistöö teoreetilises osas refereerin teemaga seotud mõisteid: sotsiaalne reaalsus, tähendused, kommunikatsioon ja meedia mõju. Empiirilises osas kirjeldan töö metoodikat ja valimit ning analüüsin veebimeedias mõistele tervisetoode antud tähendusi, lähtudes valimi moodustamise käigus kujunenud tähendusväljadest. Otsin vastust uurimisküsimustele, mis on tervisetoode, milline tähendus antakse mõistele tervisetoode veebisaitidel ning kas ja kuidas kallutavad mõiste tähendust kontekst ja kõneleja. Tekstide uurimisel kasutan kvalitatiivset tekstianalüüsi.

Inimesel on viis olulist meeleelundit: nina, silmad, keel, nahk ja kõrvad. Kõrv on kuulmiselund, tänu millele on inimesed võimelised kuulma ümbritsevaid helisid. Siiski on erandeid, kus teatud põhjustel on kellegi kuulmistase niivõrd madal, et helisid ei ole enam võimalik tuvastada ega eristada. Kuulmise langust võrreldes normaalsega nimetatakse kuulmispuudeks ja peaaegu et täielikult oma kuulmise kaotanud inimesed on kurdid.

Kurte hõlmav teema on ajaga üha enam aktuaalsust kogunud, sest sügava kuulmispuudega inimesi on Eestis arvukalt. Selleks, et neid paremini ühiskonda põimida, on võetud kasutusele mitmeid meetodeid, näiteks „Aktuaalse Kaamera“ uudiseid edastatakse eetris ka viipekeeles. Siinse uurimistöö teema osutus valituks seetõttu, et autor on üles kasvanud kurtide pereliikmete ja sugulaste keskel, olles ise kuulja, ja seeläbi elanud paralleelselt kahes maailmas korraga. Seetõttu on uurimuse tulemusi lisaks kurtidele põnev lugeda autoril, sest kurtidega pidevalt kokku puutudes erineb autori arusaam kurtidest teistest kuuljatest, kes selle maailmaga samal moel kokku ei puutu.

Uurimistöö eesmärk oli uurida kuuljate ettekujutlust kurtide elu kohta. Selleks, et võrrelda kuuljate eelarvamusi reaalsusest, küsitleti kõigepealt kurte, et kõrvutada nende tegelikke probleeme kuuljate arvamustega. Lisaks oli oluline anda kuuljatele nõu kurtidega suhtlemisel ja edastada kuuljate kirja pandud arvamused kurtidele, et neil oleks huvitav teiste aimdusi lugeda ja oma eluga võrrelda.

Töömeetoditeks on intervjuu kurtidega ja eelneva põhjal koostatud küsitlus kuuljatele. Intervjuu eesmärk on koguda infot peamistest probleemidest ja takistustest kuuljatega suhtlemisel. Seejärel tehakse küsitlus kuuljate hulgas, kelleks on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse lõppu lisatakse lühike informatiivne lõik nõuannetega, kuidas kurtidega suhelda.

Uurimistöö teoreetiline info põhineb internetiallikatel ja raamatutel, näiteks Maggie Woolley „Elu kurdina“ ning Juta ja Kaarel Kotsari „Inimene ei kuule kõnet“. Töö põhiosa koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk käsitleb kuulmispuuet üldiselt, tõstab esile puude põhjused ja kuulmise parandamise võimalused. Teises peatükis kirjeldatakse kurtide elu ja hakkamasaamist ühiskonnas, süvenetakse kurtidesse suhtumisse ning jagatakse kurtidega tehtud intervjuude põhjal nõuandeid ja soovitusi, kuidas kurtidega sujuvat suhtlust arendada. Viimastes sisupeatükkides analüüsitakse kurtide vastuseid intervjuudes ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste teadlikkust kurtide elust statistiliselt küsimustiku vastuste põhjal.

Inimorganismis toimub pidevalt glükatsioon, reaktsioon suhkrute ja valkude, aminohapete või lipiidide aminorühmade vahel. Seda mitte-ensümaatilist reaktsiooni kirjeldas esimesena prantsuse teadlane Louis Camille Maillard 1912. aastal.

Reaktsiooni tulemusena tekivad glükatsiooni lõpp-produktid ehk AGE-d (ingl Advanced Glycation End Products), mis on organismile kahjulikud ühendid. AGE-d mõjutavad kehas valkude või rakkude struktuuri ja toimimist ning on seotud mitmete raskete haiguste, näiteks ateroskleroosi, kroonilise neeruhaiguse, diabeedi, neurodegeneratiivsete haiguste, reumatoidartriidi ja krooniliste kopsuhaiguste arenguga (Aronson, 2002, Nicholl et al., 1998, Mallipattu et al., 2012, lk 529).

Dialüüsi vajavate patsientide jaoks on AGE-d tõsine probleem, sest dialüüs ei asenda täielikult neeru funktsioone ning ei eralda kõiki mürgiseid jääkaineid, sealhulgas suuremaid AGE-modifitseeritud valke. Hemodialüüs on protseduur, mille käigus eemaldatakse organismist ureemilised jääkained ja liigne vedelik spetsiaalse aparaadi abil. AGE-de eraldumise jälgimiseks ja parandamiseks on TalTechi teadlased loonud fluorestsentsil põhineva optilise monitori.

Loodud monitoriga kõrgemal lainepikkusel fluorestseeruvate AGE-de mõõtmiseks vajatakse markerühendit, milleks võib sobida AGE-de hulka kuuluv crossline. Crossline on kahe lüsiinijäägiga ristseotud molekul, mille süstemaatiline nimetus on 7-(5-amino-5-karboksüülpentüül)-1-(5-amino-5-karboksüülpentüül)-5-butüül-1,2,3,4-tetrool-1,2,3,4-tetrahüdro-1,7-naftüridiin-7-ium ning keemiline valem C₂₄H₄₁N₄O_10. Uurimistöö kirjutamise hetkel ei ole crossline kommertsiaalselt saadaval ning ainet vajavatel teadlastel tuleb crossline ise sünteesida või AGE-de poolt modifitseeritud valkudest eraldada.

Uurimistöö eesmärk on leida meetod, mille järgi puhastada optilise monitori kalibreerimiseks vajalik markerühend ehk crossline. Uurimistöö koosneb kahest osast. Kirjanduse ülevaates

kirjeldatakse glükatsiooni lõpp-produkte, nende olulisust dialüüsipatsientidele ja töös kasutatavaid metoodikaid. Töö eksperimentaalne osa koosneb crossline’i sünteesist ning puhastamisest tahkefaasilise ekstraheerimise ja kromatograafia abil. Töö on protsess – kui midagi töötab, minnakse sellega edasi. Crossline‘i saagist hinnatakse fluorestsentsi ja massispektromeetriaga. Töö kirjutamisel ja metoodikate väljatöötamisel on tuginetud teemakohastele teadusartiklitele. Sünteesiskeemi loomisel on võetud aluseks Nemet et al. 2011. aastal kirjutatud teadustöö, milles võrreldakse kahe AGE, glükoos-lüsiin dimeeri GLUCOLDi ja crossline’i analoogi tekkimist Maillardi reaktsiooni järgi erinevatel tingimustel.

Keelekasutus on alati seotud valikutega. Kasutades mõtete väljendamiseks kindlaid keelendeid luuakse tähendusi, mõjutatakse ja väljendatakse suhtumist ning kujundatakse tegelikkust. Eriti tähtis on keeleliste valikute küsimus massideni jõudvate sõnavõttude korral, mida kajastatakse laialdaselt meedias. Need mõjutavad ühiskonna arusaamu, sest tegemist on keelekasutusega loodud võimuga.

Poliitiliste tekstide rõhk on poliitilistel sündmustel ja tegevustel, mida poliitikud on teinud või kavatsevad teha, missugused protsessid on nende arvates head ja soovitatavad ning mis­sugused pahad ja taunitavad. Poliitilisele tekstile on omane tuleviku kavandamine. Tegu on strateegilise keeletarvitusega. Tekstid ei õhuta enamasti otse tegutsema, kuid üritavad mõju­tada avalikkuse suhtumist ja hoiakuid tulevaste sündmuste suhtes. (Mandra, 2008, lk 178)

Avaliku elu tegelaste hulgast on eriti oluline uurida Ameerika Ühendriikide (edaspidi ka USA) võimuesindajate väljaütlemisi, kuna nende sõnal on maailmapoliitikas suur kaal. On väidetud, et Ameerika Ühendriikide president on kõige suurema mõjuvõimuga valitud võimuesindaja maailmas (Levy ja McDonald, 2019, lk 1). Samuti on rõhutatud, et Ameerika Ühendriikidel on ajalooline missioon maailmapoliitika juhtimisel (Veebel, 2004, lk 1). Vaatamata Ameerika Ühendriikide praeguse presidendi Donald Trumpi kohati vastuolulistele poliitilistele sõnavõttudele, ei ole riik maailmapoliitikast tagasi tõmbunud ja etendab Euroopa julgeoleku kindlustamisel jätkuvalt suurt rolli (Marmei, 2017, lk 1). Seega võib arvata, et Ameerika Ühendriikide võimuesindajate väljaütlemised kujundavad avalikkuse hoiakuid paljudes riikides ka tänapäeval.

Avaliku elu tegelaste kõnedes on sageli kasutatud kujundlikku keelt, et levitada poliitilisi vaateid, mõjutada hinnanguid ja kujundada suhtumist. Üks niisugune kujundlik väljend on termin kurjus, mille olemusest on inimestel erinev nägemus. Uurimistöö eesmärk on selgi­tada, millistel teemadel on Ameerika Ühendriikide presidentide valimiskõnedes kasutatud terminit kurjus ja kuidas see langeb kokku filosoofilise arusaamaga kurjusest. Kurjuse filosoofilise diskursuse seostamine hetke arengusuundadega maailmas aitab luua ühtsemat nägemust sellest, mida pidada kurjuseks. Samuti võib termini kurjus seostamine poliitilistes tekstides selle filosoofiliste tõlgendustega muuta avalikkuse suhtumist maailmas toimuvatesse protsessidesse. Lisaks on konkreetselt Eesti jaoks oluline uurida termini kurjus kasutamist Ameerika Ühendriikide poliitilises retoorikas selleks, et hinnata, mil määral sobib Ameerika Ühend­riikide arusaam maailmas toimuvast kokku Eesti väärtuste ja hoiakutega.

Autor valis võrdlemiseks Ameerika Ühendriikide 43. presidendi George Walker Bushi 1999.–2000. aasta valimiskampaania vältel peetud kõned ja Ameerika Ühendriikide 44. presidendi Barack Hussein Obama 2007.–2008. aasta valimiskampaania kõned. Niisugusel valikul oli kaks põhjust. Esiteks tahtis autor uurida üldiselt samasse ajajärku jäävate presidendikandidaatide poliitilist retoorikat. 2000. aastate esimese kümnendi presidendi­valimiste kampaaniate kohta USA-s leidus selles osas kõige rohkem lähtematerjali. Teiseks soovis autor analüüsida eri poliitilistesse parteidesse kuuluvaid presidendikandidaate. George Walker Bush ja Barack Obama esindavad eri poliitilisi parteisid. Samuti pakkusid nende valimiskampaaniate kõned sisukat võrdlusmaterjali.

Tööl on kaks uurimisküsimust. Esiteks: milline on kurjuse poliitiline ja filosoofiline dis­kursus? Teiseks: millistel teemadel on terminit kurjus kasutatud George W. Bushi ja Barack Obama valimiskampaania jooksul peetud kõnedes ning kuidas sobitub see termini poliitilise ja filosoofilise diskursusega?

Uurimistööl on kaks hüpoteesi.

• Esimene hüpotees: terminit kurjus keelekujundina on presidendikandidaatide kõnedes kasutatud seoses välispoliitikaga julgeolekustamise eesmärgil.
• Teine hüpotees: presidendikandidaatide kõnedes on kasutatud terminit kurjus ainult selle kitsas tähenduses, seostades seda inim­loomuse ning inimese põlastusväärsete tegude, ise­loomujoonte või sündmustega.

Uurimuse andmekogumismeetod on dokumendianalüüs. Töö uurimusliku osa algallikad on George W. Bushi ja Barack Obama kõnede salvestised, mis on internetis avaldatud. Uurimistöö koostamise käigus kuulas autor presidentide valimiskampaania kõnesid, uuris neis termini kurjuse kasutamise ulatust ning analüüsis, millises tähenduses terminit kasutatakse ja kuidas see langeb kokku kurjusefilosoofilise diskursusega. Muud uurimistöös kasutatavad allikad on teadusfilosoofilised raamatud ja artiklid, ajaloo- ja politoloogia­kirjandus ning teatmikud.

Analüüsi koostamisel lähtus autor keeleteaduses laialdaselt kasutatud kriitilise diskursuseanalüüsi põhimõttest. Norman Fairclough sõnul uurib kriitiline diskursuseanalüüs seda, milliseid tähendusi ja miks keelekasutusega luuakse (Kalmus, 2015, lk 1). Kriitilise diskursuseanalüüsi lähtekoht on, et sotsiaalne kontekst mõjutab keelekasutust ning keelekasutus omakorda kujundab ja loob sotsiaalset tegelikkust (Kuldnokk, 2014, lk 2). Kriitiline diskursuseanalüüs uurimismeetodina on kolmeastmeline: kirjeldamine, tõlgenda­mine ja keelekasutuse seletamine (Kuldnokk, 2011, lk 15). Alustatakse tekstide keele kirjeldamisest ning liigutakse edasi tähenduste tõlgendamisele ja keelekasutuse seletamisele. Esimesel astmel vaadatakse, mis tekstis on, ja näidatakse, milliseid valikuid analüüsitavas tekstis on tehtud. Teine tasand on interpreteerimine ehk uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud valikud tähendusi konstrueerivad, missuguseid tähendusi need tekstile annavad ning olemasolevat konteksti muudavad ja kujundavad. Kolmas tasand on ideoloogiline ehk analüüsijate lõppeesmärk on seletada, miks tekstis on selliseid valikuid tehtud ja selliseid tähendusi loodud (Kasik, 2008, lk 13; Kuldnokk, 2014, lk 2; Kuslap, 2014, lk 10). Uurimus koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis analüüsitakse, kuidas ja millises tähenduses on terminit kurjus kasutatud teaduskirjanduses üldiselt ning eraldi eri perioodide filosoofide töödes. Samuti uuritakse, kuidas kasutatakse terminit kurjus tänapäevases poliitilises retoorikas ja politoloogias. Teises peatükis tutvustatakse uurimis­metoodikat ja valimit ning võrreldakse, millistel teemadel ja mis eesmärgil on George W. Bushi ja Barack Obama kasutanud oma valimiskampaania kõnedes terminit kurjus ning kuidas see langeb kokku kurjuse filosoofilise diskursusega.

Põlevkivi põletamisel saadakse kätte üle 80% selles sisalduvast energiast, kuid paratamatult jääb protsessist üle tootmisjääke, näiteks tuhka (Eesti Energia kodulehekülg). Praeguseks on põlevkivi põletamisel põlevkivituhka ladestatud ühtekokku 280 miljonit tonni ja iga aasta lisandub 9,5 miljonit tonni (Kuusik, Meriste ja Pototski, 2012; Uuring selgitab…, 2018). Tuha kõrge leeliselisuse tõttu (pH > 13) käsitletakse seda ohtliku jäätmena, v.a tsüklontuhka (Koroljova, 2016), sest jäätmeseaduse järgi avaldab tuha kasutamine negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele (Jäätmeseadus, 2011), mistõttu on tuha kasutusvõimalused piiratud. Õnneks on alustatud põlevkivituha omaduste täpsemate uurimistega (Uuring selgitab…, 2018).

Ülemaailmses energiapoliitikas on eesmärk suunduda taastuvate energiaallikate kasutamise poole, et vähendada sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest (Säästva arengu sõnaseletusi s.v. bioenergia). Üks selliseid võimalusi on kasutada puitu, mis on suurima majandusliku potentsiaaliga biokütus energia tootmiseks Eestis (Biomassi ja…, 2007, lk 21). Puiduküttele üle läinud katlamajade arv Eestis on viimastel aastatel suurenenud, mis näitab biokütuste laialdast kasutuselevõttu (Vares, Kask, Muiste, Pihu ja Soosaar, 2005). Praegu kasutatava puidukoguse juures tekib Eestis energiatootmisel jäägina aastas üle 35 000 tonni puutuhka (Pitk, Raave ja Ots, 2016, lk 10). Vältimaks puutuhamägede tekkimist, otsitakse tuhkade kasutamiseks alternatiivseid kasutusalasid (Pärn, Mandre, Ots, Klõšeiko, Lukjanova ja Kuznetsova, 2010). Fosfori- ja kaaliumirikka puutuhaga saab stimuleerida puude kasvu, parimaid tulemusi on see andnud turvasmuldadel (Ots, Tilk ja Aguraijuja, 2017).

Ajalooliselt on turvas olnud Eestis oluline maavara, peamiselt on seda kasutatud kütteks (Eesti Turbaliidu kodulehekülg). Turba kättesaamiseks rajatakse turbakaevandusalasid, mida peale ammendamist kutsutakse jääksoodeks. Hetkel on Eestis jääksoid ehk maha jäetud turbaalasid ligi 80, kogupindalaga 9800 ha (Jääksoode korrastamine, 2018). Peale turba kaevandamist jäävad need alad sageli korrastamata. Ammendatud kaevandused taastaimestuvad vaevaliselt, mistõttu muutub ökosüsteem selles piirkonnas liikide ja koosluste poolest vaesemaks. Puhatu ammendatud freesturbaväljal katsetatakse alates 2011. aastast puu- ja põlevkivituha mõju puude kasvule, katse on ainulaadne ja seda pole siiani kusagil mujal maailmas tehtud (Ots, 2017). Viimased põhjalikud uuringud tehti Puhatus 2015. aastal, kuid igal aastal kogutud uued andmed annavad teadustööle suure lisaväärtuse. Senine uurimistöö  on kinnitanud, et toitainerikaste tuhkade kasutamine loob olulise sümbioosi ammendatud freesturbaväljadele istutatud puude ja peale tuhkade lisamist tekkinud liigirikka taimkatte vahel. Kuna tuhad on orgaanilise päritoluga, siis võib tuhkasid pidada loodussäästlikeks.

Uurimistöö idee pärineb 2018. aasta maist, kui Viimsi Kooli matemaatika-loodussuuna 10. klassi õpilased käisid KIK-i projekti raames õppepäeval Sagadi looduskoolis. Õppepäeva üks osa oli miniuurimistöö tegemine ning oli võimalus uurida, kas erinevate okaspuuliikide okka pikkus sõltub okaste pH_H2O-st. Eesti Maaülikooli vanemteaduri PhD Katri Otsa ja Tallinna Botaanikaaia teaduri PhD Mari Tilgaga kontakteeruti 2018. aasta juunis ja peagi sai juhendajatega paika pandud uurimistöö hüpotees, probleemküsimused ning eesmärk.

Uurimistöö hüpoteesiks püstitati, et hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okka mõõtmed (pikkus ja pindala) on suuremad madalama turba pH-väärtuse ning kõrgema lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisalduse korral.

Uurimisküsimusi esitati neli:

• Kuidas mõjutab puu- ja põlevkivituhaga väetamine hariliku männi okka kasvunäitajaid?
• Milline tuhk või tuhkade segu on kõige efektiivsem okkamõõtmete mõjutaja?
• Millisel määral mõjutab turba pH-väärtus hariliku männi okka mõõtmeid?
• Milline mineraalelement on määrava tähtsusega hariliku männi okka kasvus?

Uurimistöö eesmärk on uurida, milline on puu- ja põlevkivituha väetamise mõju toitainevaestes tingimustes kasvava hariliku männi okka pikkusele ja pindalale. Uuritavateks parameetriteks valiti viiel katsealal turba ülemise (0–10 cm) ja alumise horisondi (10–20 cm) ning okaste pH-väärtus, (üld)lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisaldus ja okaste kasvunäitajad (pikkus ja pindala). 24. juulil 2018. aastal koguti välitöödel Puhatu freesturbaväljalt neljalt katsealalt ning ühelt looduslikult alalt okka- ja turbaproovid, mis seejärel kuivatati Tallinna Botaanikaaia termostaadis. Edasi skaneeriti 13. augustil 2018. aastal Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli laboris WinSeedle programmiga männiokaste pikkused ja pindalad. Eesti Maaülikooli Taimebiokeemia laborist telliti turbaproovide pH_KCl– ja turba- ning okkaproovide üldlämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks keemilised analüüsid. Viimsi Kooli laboris määrati 15. augustil 2018. aastal okaste pH_H20-väärtus. Järgmiseks koondati Riikliku Ilmateenistuse lehelt Jõhvi meteoroloogiajaama 2018. aasta vegetatsiooniperioodi (aprill–september) kuu sademete hulka ning keskmisi õhutemperatuure käsitlev andmestik. Kogutud andmete analüüsimisel kasutati seoste leidmiseks statistilisi andmetöötluse programme, saadud tulemused kirjeldati ja vormistati jooniste ning tabelitena uurimistöösse. Terve tööprotsessi vältel koostati töö teoreetiline osa. Peamiste lähtematerjalidena kasutati Karin Kikamägi, Liilia Raidi, Heino Kärblase, Heigo Miidla jt koostatud teaduskirjandust.

Ühed peamised inimese nahakoes olevatest rakkudest on keratinotsüüdid. Keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide (kaldkirjas terminite seletused on esitatud peatükis „Kasutatud terminid“), allergeenide ja organismile ohtlike keemiliste ühendite eest. Keratinotsüüdid moodustavad naha kõige välisema kihi, epidermise, mis kaitseb kogu organismi  (Vikipeedia).

Kui patogeenid või muud kahjustavad ained hakkavad epidermise  ülemistesse kihtidesse sisenema, saavad keratinotsüüdid reageerida, tekitades põletikuvastaseid vahendajaid, eriti kemokiine. Kemokiinid on valgud, mis talitlevad leukotsüütide liikumist juhtivate kemotaktiliste mõjuritena. Nad meelitavad leukotsüüte sellesse kohta organismis, kus toimub patogeeni või kahjustava aine sissetung (TEA entsüklopeedia, 2013, lk 229). Siinse uurimuse eesmärk oli saada vastus uurimusküsimusele, kuidas nõudepesuvahend avaldab mõju naharakkudele. Püstitasime hüpoteesi, et mida suurem on nõudepesuvahendi Fairy kontsentratsioon lahuses, seda rohkem tekib rakkudes stressiga seotud geeni IL-8 toodetavat põletikku vahendavat valku (Vikipeedia). Selleks uurisime mikroskoopia abil Fairy mõju keratinotsüütidele, mis kasvasid kas mitmekihilises (3D) kultuuris või ühekihilises (2D) kultuuris. Lisaks mõõtsime Fairy mõju 3D keratinotsüütide kultuuri elektrilisele takistusele ja põletikku vahendava valgu IL-8 mRNAekspressioonile, kasutades qPCR analüüsi (Oxford Reference).

Veri on eluskude, mida ei ole võimalik kunstlikult valmistada. Seetõttu on väga oluline doonoriverd koguda, konserveerida ja säilitada. Doonorlus on Eestis vabatahtlik tegevus. Kui inimesel on sisemine motivatsioon ja ta vastab meditsiinilistele tingimustele, saab ta verd loovutada.

Valisin veredoonorluse uurimistöö teemaks seepärast, et mul on huvi meditsiini ja bioloogia vastu. Soovisin teada saada, mis ajendab inimesi doonorlusega tegelema. Minu ema on mitteaktiivne doonor ja madala hemoglobiinitaseme tõttu ei saa tema verd annetada. Seepärast tekkis küsimus, kui paljud inimesed verd sarnastel põhjustel annetada ei saa.

Alustasin uurimistööd Pärnu Haigla veretalituse külastamisega, et koguda infot ja mõelda välja töö eesmärk. Seal tekkis mõte uurida Pärnu Haigla töötajate aktiivsust veredoonoritena. Minule teadaolevalt ei ole varem haigla töötajaid doonorlusega seoses uuritud.

Töö hüpoteesiks seadsin: SA Pärnu Haigla veredoonoritest töötajate protsent on suurem kui Eesti keskmine doonorite protsent.

Uurimistöö koosneb kahest osast. Teoreetilises osas antakse ülevaade verest ja veredoonorlusest. Empiirilises osas esitatakse uuringu käigus saadud tulemused, arutletakse nende üle ja tehakse vastavad järeldused.

Meie tegime loovtöö Elva Gümnaasiumi raadioruumi ajaloo uurimisest ja selle isikupärastamisest. Tahtsime teada saada, kes olid enne meid tegutsenud nii meie kooli Tartu maantee 3 kui ka Puiestee tänav 2 õppehoone raadioruumis.

Selleks seadsime oma tööle eesmärgid:

• saada varasemate raadioruumi kasutajate kontaktid Elva Gümnaasiumi ajaloo õpetaja Tiit Ustavilt;
• koostada intervjuud vilistlastega;
• sisustada raadioruum tänapäevasemalt:
  • õmmelda diivanikate,
  • valmistada nurgariiulid.

Töö koosneb sissejuhatusest, töö teoreetilisest ja praktilisest osast, kokkuvõttest, lisadest, 30 fotost, ehituse etappide kirjeldusest (diivanikatte õmblemise ning nurgariiulite valmimise kirjeldused) ja intervjuude analüüsist. Renoveerimisidee autor on Grete-Lysette ja ehitustöö tegime koos. Grete-Lysette õmbles diivanile katte ja Krister valmistas nurgariiulid. Intervjuu küsimused koostas ja saatis intervjueeritavatele laiali Krister. Samuti tegi Krister intervjuude vastustest lühianalüüsi. Töö kirjutasime kokku koos Google Drive’i keskkonnas. Ettekandmisel rääkisime tehtud töödest ning ehitusetappidest kordamööda. Intervjuu küsimused koostasime Google Drive’i keskkonnas Google’i vormides (vt lisa 1–2) ja saatsime need e-posti teel Elva Gümnaasiumi vilistlastele.