Viimaste aastate jooksul on tõusvaks trendiks olnud tehnoloogia ja digivahendite kasutamine õppetöö eesmärgil nii koolis kui ka väljaspool kooli. Õpilasi, ka täiskasvanud õppijaid, puudutab  antud teema väga ning seetõttu olen oma uurimistöö teemaks valinud digitehnoloogia kasutamise mõju õppijale.

Töö probleemipüstitus tuleneb tehnoloogiliste vahendite kasutuse suurenemisest nii õppetöös kui ka vabal ajal. See probleem on tekitanud ülemaailmset tähelepanu ja arutelu. Näiteks toimus 2017. aasta veebruaris Reykjavikis rahvusvaheline konverents „Children, Screen Time and Wireless Radiation“, kus arutati juhtmevaba tehnoloogia kasutamist õpetamisel, kuna suur hulk teaduslikke uuringuid on näidanud meditsiinilisi riske juhtmevabade seadmete ja võrkude tekitatava raadiosagedusliku kiirguse pikaajalise ekspositsiooni korral (Kiirgusinfo. Reykjaviki pöördumine…). Kuigi digitehnoloogia aitab hõlbustada koolitunni läbiviimist ja suudab muuta õppimise õppijale huvitavamaks (Goddard 2014), muudab olukorra probleemseks asjaolu, et enamik õpilastest kasutab tehnoloogiat väga palju ka väljaspool kooli ja sageli vaid meelelahutuslikel eesmärkidel. Psühholoog Ene Raudla on arvamusel, et digitehnoloogia kasutus võib aidata lapse arengut juhtida soovitud suunas, kuid võib ka psüühilisele arengule kahju tekitada. See oleneb täiskasvanu kui lapse arengu suunaja arusaamadest, täiskasvanu enda piiridest ja nende seadmisest lapsele ning vanema tarkusest tõlgendada lapsele elus toimuvat kas lubatu või lubamatuna (Raudla 2012). Siiski ei suuda kool kontrollida vanemate meetodeid lapse kasvatamisel ning peab ka ise tagama, et digitehnoloogia kasutus koolitunnis ei mõjutaks noore arengut negatiivselt. Siinkohal on oluline teada, kui palju aega õppijad veedavad digitehnoloogat kasutades. Seetõttu ongi vajalik uurida, kui palju noored kasutavad digivahendeid ja tehnoloogiaid nii koolis kui vabal ajal, kuna see aitab teha kaalutletud otsuseid haridustehnoloogia kasutamise mõju ja otstarbekuse kohta koolitunnis.

Minu uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade kirjanduses kajastatud tehnoloogia kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest ning leida, kui mitu tundi päevas veedavad õpilased keskmiselt elektroonilise ekraani ees ja mille peale aeg täpsemalt kulub ning seda Läänemaa Ühisgümnaasiumi näitel. Tööks on püstitatud hüpotees, et enamik Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilastest veedab päevas vähemalt kuus tundi elektroonilist ekraani vaadates ja üle poole sellest ajast kulutavad nad meelelahutusele. Teoreetilises ülevaates toon välja tehnoloogia kasutamise positiivsed ja negatiivsed mõjud nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Samuti annan ülevaate erinevate varem läbiviidud uuringute tulemustest.

Antud uurimistöö teema valiti huvist selle teema vastu ning sellepärast, et õpilased puutuvad koolis akadeemilise petturlusega kokku iga päev. Ligi (2014) arvates on akadeemilise petturluse laialdane levik nii suur, et see on probleemiks paljudes koolides üle kogu maailma. Aina enam on näha meedias akadeemilisest petturlusest artikleid, mis tekitab koolides suuri muresid õpilaste ja nende tuleviku suhtes. Eestis pidavat 34% õpetajatest  puutuma kokku  akadeemilise petturlusega vähemalt korra nädalas, kuid arenenud riikides ainult 13% (Tammeorg, 2014). Seega on akadeemiline petturlus Eesti koolides küllaltki levinud. Uurimistöö annab ülevaate sellest, millised on Tartu Tamme Gümnaasiumi (edaspidi TTG) õpilaste hoiakud akadeemilise petturluse suhtes ning mida saaks õpilaste hinnangul teha, et akadeemilist petturlust esineks vähem.

Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada akadeemilise petturluse kasutamise ulatus, vormid ja põhjused TTG 11. klasside hulgas ning õpilaste hoiakud akadeemilise petturluse suhtes.

Uurimistööga otsiti vastuseid püsitatud uurimisküsimustele:

1. Milles seisneb TTG õpilaste arvates akadeemiline petturlus ja mis on selle kasutamise peamised põhjused?
2. Millised on TTG õpilaste hoiakud akadeemilise petturluse suhtes?
3. Milline on TTG akadeemilise petturluse kasutamise ulatus ja sagedasemad vormid?
4. Millised on TTG õpilaste hinnangul akadeemilise petturluse vähendamise võimalused?

Kujundav hindamine on otsetõlkes inglise keelest formative assessment. Õppimist toetav hindamine on õppeprotsess, kuhu on kaasatud nii õpetaja kui ka õppija partneritena. Selline õpetamisviis käsitleb enamat kui lihtsalt hinnete panemist. Kujundav hindamine tähendab terve õppimisprotsessi organiseerimist algusest lõpuni, ühiste eesmärkide püstitamist, igapäevast suhtlemist, erinevaid infokogumisviise ning tõhusat tagasisidestamist. Kujundav hindamine käib läbi eneseanalüüsi, kaasõpilastelt ja õpetajatelt saadud tagasiside kaudu. Selline hindamine on mõtteviis, mille aluseks on koostöö ja jagatud vastused.

Uurimistöö teemaks valisin kujundava hindamise, sest ma olen tundnud, et minu tehtud koolitööd saavad harva tagasisidet või see tagasiside ei ole põhjalik. Lisaks sellele huvitas mind kujundava hindamise teema juba varem, sest sellist hindamismeetodit mainiti tihti meedias ja seega ma soovisin seda ise lähemalt uurida. Kujundav hindamine on tänapäeval muutunud väga aktuaalseks, kuid kuna koolis on õpilasi palju ja meil kõigil, kaasa arvatud õpetajatel, aega napib, siis tundub, et seda ei praktiseerita Põltsamaa Ühisgümnaasiumis piisavalt või ei osata seda õpilasena teadvustada. Uurimistöö käigus soovisin teada saada, kas minu kartustel on üldse alust. Minu eesmärgiks oli uurida, kui palju kasutatakse õpilaste hinnangul Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmes kujundavat hindamist ja kuidas õpilased ennast hindamise ja tagasisidestamise suhtes tunnevad.

Uurimisküsimustest lähtuvalt püstitasin hüpoteesi, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste hinnangul tagasisidestatakse suuremaid õpiülesandeid vastavalt kujundava hindamise põhimõtetele ja hindamine vastab õpilaste ootustele.

Maailmarekord on parim tulemus maailmas kindlal võistlusalal (EKSS, 2009). Sooritus peab olema määrustele vastav (lubatud ilmastikuolud ja vahendid, dopingukontroll läbitud negatiivse vastusega, õige kohtunike arv jne) (Lään, 2004). Maailmarekord on võimete lagi spordis ning paratamatult hakatakse kopeerima võitjate tehnikat ning treeningplaane. Keegi ei kontrolli, kas elemendid on tegelikult tehniliselt korrektsed, kas treeningutel tegeletakse õigete harjutustega või on sellel inimesel lihtsalt erakordsed füüsilised võimed. Võitjal paistab ju õigus olevalt, kui ta on jõudnud tippsaavutuseni. (Burkett, 2010)

Töö autoril sai teema valikul otsustavaks mitmevõistlusega tegelemine ja sellest tulenevalt suur huvi teiste sportlaste tehnika kopeerimise ja jälgimise mõttekuse vastu. Noorsportlased jätavad sageli endale teadvustamata, kas see ongi õige tee saada paremaks sportlaseks. Inimeste kehad on erinevad ja seda on ka harjutuste mõju ning sooritusvõime, tuleks leida enda mudel (Kriisk, Jallai, 2014). Maailmarekordiomaniku sooritus ei pruugi olla tehniliselt täiuslik, vaid ta füüsilised võimed on haruldased. Paljud sportlased kompenseerivad keha, kasutades liigutusi, mis on füüsisele sobivad. Näiteks Michel Johnsoni, 400 meetri jooksja tehnika ei saaks isegi rahuldavat hinnet, kuid tema sooritus püsis aastaid maailmarekordina (Hooaja täht Axel.., 2005).

Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas kümnevõistluse tehniliste alade maailmarekordid tagab sportlaste laitmatu tehniline sooritus ja kas selle jäljendamine annab noorsportlastele soovitud eesmärgi või tuleks leida parima tulemuseni jõudmiseks endale sobiv tehnika. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti kümnevõistluse tehniliste alade (100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks, 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise) maailmarekordi väljavõtteid ja hinnati soorituste tehnilist taset tänapäevaseid õppematerjale kasutades.

Eesmärgist lähtuvalt püstitati kaks uurimisküsimust.

Kuidas on kergejõustiku maailmarekordid seotud tehniliselt ideaalse sooritusega?

Kas maailmarekordiomaniku tehnika jäljendamine on resultatiivne?

Uurimistöö autor otsis kinnitust järgmisele hüpoteesile: kümnevõistluse tehniliste alade maailmarekordid ei sõltu üksnes alade tehnilisest korrektsusest ja seetõttu tuleks endale teadvustada, et maailmarekordi katse jäljendamine ei pruugi anda soovitud tulemusi.

Uuring teostati kvalitatiivse uurimismeetodiga. Enamike kümnevõistluse alade maailmarekordite tehnikate uurimiseks kasutati videoanalüüse. Antud alade tehnilisi andmeid koguti erinevatest spordiraamatutest ning võrreldi saadud materjali valitud kergejõustikualade maailmarekordivideotega, mis on saadaval internetis. Puuduliku video korral teostati analüüs maailmarekordiomaniku enda, tema treeneri või muu spetsialisti tehnikakirjelduste abil.

Kirjanik Jüri Tuulik on tuntud oma Abruka-teemalise loomingu poolest. Seda iseloomustab eelkõige sõnakoomika ning ka situatsiooni- ja karakterikoomika, mille loomiseks on autor kasutanud omanäolist keelt. Uurimistöö autor valis isikupärase stiili teema, sest tahtis tuua selle kohta häid näiteid, kusjuures on oluline, et töö on subjektiivses võtmes kirjutatud. Autor leidis, et Jüri Tuulik on isikupärane Saaremaa kirjanik, kes on kirjutanud vahva raamatu „Külatraagik“.

Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on uurida Jüri Tuuliku keelekasutust jutustuses „Külatraagik“ ning anda hinnang autori isikustiilile. Selleks valiti teosest silmapaistvamad keelendid, mis töötati läbi ning jaotati seejärel kategooriatesse.

Käesoleva uurimistöö teema on ärevushäiretele omaste tunnuste esinemine Tallinna Prantsuse Lütseumi (TPL) ja Saku Gümnaasiumi (SG) keskkooliastme õpilaste seas kolme klassi lõikes ning võrdluses teineteisega.

Kooliõpilaste ülepinge ja liigne koormatus on aktuaalne teema, mis seostub koolipsühholoogia valdkonnaga. Teema on päevakajaline, sest riigis, kus kooli paremust mõõdetakse igal sügisel edetabelikohtade alusel, on stress koolides paratamatus. Enim kannatavad selle all tõenäoliselt õpilased, kelle jaoks on kool esmane prioriteet ning kelle jaoks juba harjumuseks saanud mured ja stressiolukorrad võivad ühel hetkel tervisele mõjuma hakata. Üheks pideva pinge ja mure väljenduseks ongi ärevushäired.

Autori uurimistöö teemavalik tulenes isiklikust koolivahetuse kogemusest. Nimelt torkas kooli vahetades autorile silma märgatav erinevus kahe kooli, Saku Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste ärevuse ning muretsemise tasemes ning kujunes soov teemasse süüvida ning võimalikke seletavaid põhjuseid leida.

Uurimistöö uudsus peitub asjaolus, et uuritakse teemat, mis on autori arvates oluline nii koolile, õpetajatele kui ka õpilastele: TPL-i õpilaste ärevustase võrreldes teise kooliga ning oma kooli siseselt erinevates gümnaasiumiklassides.

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas TPL-i gümnaasiumiõpilastel esineb ärevushäire tunnuseid, ning kui esineb, siis mil määral need erinevad Saku Gümnaasiumi õpilastel esineda võivatest tunnustest. Uurimuse eesmärgiks on veel välja selgitada, millises gümnaasiumiklassis esineb ärevushäiretele viitavaid tunnuseid kõige rohkem ning millises kõige vähem.

Lähtudes eelnevalt toodud selgitustest, püstitatakse järgnev hüpotees: Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastel esineb keskmiselt Saku Gümnaasiumi õpilastest enam ärevushäiretele viitavaid tunnuseid.

Hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks ja eesmärgi saavutamiseks kasutab autor modifitseeritud Emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2. Küsimustiku annab autor valimisse kuuluvatele õpilastele paberil täitmiseks. 180 õpilasest koosnevas valimis on esindatud Saku Gümnaasiumi ning Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased kolmest gümnaasiumilennust, igast klassist võrdne arv õpilasi.

6. septembril 2016. a. ilmus Delfi portaalis uudis1, et Põhjamaade teadlased uurisid erinevate uuemate mobiiltelefonide antennide kvaliteeti. Uuringust selgus, et kõige kehvema levikvaliteediga mobiiltelefon on Apple iPhone 6S, eriti kui seda hoida vasakus käes. Kuna olin hiljuti endale just sellise telefoni saanud, siis tundus selline väide üllatav ja natuke ka nördimust tekitav. Postimees lisas samale uudisele veel väikese õpetuse selle kohta, kuidas iga iPhone’i kasutaja saab ise oma telefoni levikvaliteeti lihtsalt mõõta. Nii tekkiski tahtmine ise praktiliselt järele uurida, kas väide iPhone’i kehva levikvaliteedi kohta võrreldes teiste telefonidega peab paika.
Uurimistöö eesmärk oli mõõta erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti ning kontrollida väidet, et levikvaliteet sõltub sellest, kummas käes telefoni hoida. Heast kõnekvaliteedist ja andmesidest on huvitatud kõik mobiilikasutajad ning seetõttu võiksid uurimistöö tulemused pakkuda huvi neile, kes plaanivad uut telefoni osta.
Eesmärgi saavutamiseks tuli esmalt uurida, kuidas mõõdetakse mobiiltelefoni antenni kvaliteeti ning kas see on tõepoolest lihtsalt mõõdetav. Pärast seda viidi läbi uuringusse valitud mobiiltelefonide levikvaliteedi mõõtmised ja tehti järeldused.

Käesolev uurimistöö käsitleb fotobiontide varieeruvust ühe konkreetse samblikuliigi piires ning seoseid hariliku korpsambliku fotobiondi liigi/genotüübi ja elupaiga ning substraadi vahel. Uurimisobjektiks on autor valinud hariliku korpsambliku (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.), kuna see on üks tavalisemaid Eestis esinevaid samblikke ja teda võib leida kasvamas erinevates elupaikades: metsades, parkides ja rannikualadel, ning väga erinevatel substraatidel, nagu nt puukoorel, kividel, sammalde peal ja taimejäänustel (Randlane 1994: 379).
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli määrata neljast erinevast elupaigast ja kolmelt erinevalt substraadilt korjatud 24 hariliku korpsambliku isendi fotobiondi DNA ja konkreetsete geenijärjestuste (rDNA ITS) abil selgitada fotobiontide liigid. Selleks eraldati samblikust kogu DNA ning uuritav fotobiondi geenilõik paljundati rohevetika-spetsiifiliste praimerite abil, kasutades polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetodit. Seejärel paljundatud geenilõigud sekveneeriti, et määrata geenijärjestused. Saadud tulemusi võrreldi geenipangas (Genbank 2017) talletatud geenijärjestustega.
Käesolevas töös püstitati järgnevad hüpoteesid:
1. Eestis kasvav harilik korpsamblik assotsieerub mitme erineva Trebouxia liigiga;
2. erinevas elupaigas moodustab harilik korpsamblik talluse erineva Trebouxia liigi või selle geneetilise variandiga;
3. Trebouxia liik või selle geneetiline variant on erineval substraadil kasvaval harilikus korpsamblikus erinev.
Töö teema oli valitud huvist molekulaarbioloogia ja samblike vastu. Samuti andis töö teostamine autorile võimaluse tutvuda lihtsamate molekulaarbioloogiliste meetoditega ja anda talle tulevikuperspektiivis olulisi uusi teadmisi. Ka ei oldud hariliku korpsambliku fotobionte varem molekulaarsete meetoditega Eestis uuritud, mistõttu andis uurimistöö olulist teavet samblike ökoloogiast Eestis. Varasemalt on hariliku korpsambliku fotobiondi varieeruvust uurinud Honegger kolleegidega (Honegger jt 2013).

Andrus Kivirähk on üks populaarsemaid Eesti kirjanikke, kelle raamatuid loetakse nii kodudes kui koolides. Eriti sobib Kivirähki lugeda raamatuhuvilistel, kellele sobib lihtsasti loetav tekst, kellel on hea huumorisoon ning kellele meeldib leida seoseid teiste raamatutega. Lisaks tasub Kivirähki lugeda ka raamatuvõõrastel inimestel, sest temast on mitmed oma lemmiku leidnud. Otsustasin teha oma uurimistöö just sel teemal, sest ei leidnud andmebaasidest analoogilist tööd ning Andrus Kivirähki tekste olen alati huviga lugenud. Oma uurimistöös soovisin teada saada, mis on Andrus Kivirähkile iseloomulik ehk mis ta nii populaarseks teeb.
Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Andrus Kivirähki isikustiilist, tema poolt kasutatavatest keelekujunditest. Oma uurimistöö jaoks valisin välja neli Andrus Kivirähki raamatut ja neli Rahva Oma Kaitse raadiosaadet. Neist kirjutasin välja keelekujundeid ning selgitasin neid.
Uurimistöö „Andrus Kivirähki isikustiil“ koosneb kahest sisupeatükist, millest esimene peatükk on teooria. Sealt saab teada, mis on stiil ja milliseid kujundeid keeles esineb. Teises peatükis on Kivirähki raamatute ja raadiosaate Rahva Oma Kaitse analüüs. Peatükk on jaotatud raamatute järgi alapeatükkideks ning alapeatükid omakorda punktideks vastavalt teooriaosas välja toodud keele kujunditele. Uurimistööks sain materjali neljast raamatust: „Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed“, „Liblikas“, „Mees, kes teadis ussisõnu“, „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“. Lisaks raamatutele analüüsisin Andrus Kivirähki isikustiili Raadio 2 koduleheküljelt Rahva Oma Kaitse saateid järelkuulates.