Akadeemiake III/2014 (22)

03.11.2014

Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013

Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele. Uurimistöö eesmärk oli uurida Põltsamaa jõevee koostise muutusi kevadel. Autor soovis teada saada, kuidas Põltsamaa linn mõjutab jõevee koostist. Sõltuvalt eesmärkidest koostati uurimisküsimused. * Kuidas muutub jõevee koostis kevadel 2013. aastal? * Kas ja millisel määral mõjutab Põltsamaa linn Põltsamaa jõevee koostist? Antud uurimistöö materjal põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel uurimismeetodil. Uuriti Põltsamaa jõe üld- ja geograafilisi andmeid ning Põltsamaa linna läbiva jõeosa ajalugu. Mõõdeti alates 1. aprillist kuni 21. juunini veetemperatuuri […]
03.11.2014

Madalmolekulaarsete ühendite seostumine amüloid ? peptiidiga

Alzheimeri tõbi (AT) on vanusest sõltuv pöördumatu ja aeglaselt süvenev närvisüsteemi haigus. See kahjustab ja tapab aeglaselt ajurakke, põhjustades ajumahu vähenemist. Haigel tekivad probleemid mälu, käitumise ja mõttetegevusega. Inimkond vananeb, mille tõttu AT sagedus järjest tõuseb. Kõige rohkem on haigus levinud üle 65-aastastel. 2006. aasta andmete järgi põeb Alzheimeri tõve üle maailma 26,6 miljonit inimest ning 2050. aastaks ennustatkse, et haigust põeb iga 85. inimene. Hetkel pole tõhusat ravimit loodud. Kasutusel on ravimid, millel on ainult sümptomaatiline toime. Sellepärast on oluline luua tõhus ravim, mis takistaks AT süvenemist. Alzheimeri tõve põhjustajaks peetakse amüloidsete naastude ning neurofibrillaarsete kämpude tekkimist, mis tapavad […]
03.11.2014

Euroopa pealinnade nimede muutumine eesti keeles 19. sajandi keskpaigast tänapäevani

See uurimus käsitleb väliskohanimede kirjapildi muutumist Euroopa pealinnade nimede näitel. Väliskohanimedeks nimetatakse kõiki Eestist väljaspool asuvaid kohanimesid. Töö autor valis selle teema, sest soovis teada saada, kuidas Euroopa pealinnade nimesid varem eesti keeles on kirjutatud ning millest on erinevused tänapäevase kirjapildiga tekkinud. Uurimuse eesmärk on: * vaadelda Euroopa pealinnade nimede muutumist eesti keeles alates 19. sajandist; * analüüsida erinevaid nimekujusid ning leida, kuidas need eesti keelde jõudnud on; * leida põhjuseid, miks konkreetset nime just nii kirjutati. Hüpoteeside loomisel on lähtutud sellest, et eesti keelt on ajalooliselt mõjutanud teised keeled. Hüpoteesid on: * kõige suurem hulk Euroopa pealinnade ajaloolistest nimedest […]
03.11.2014

Rasva ja valgu sisalduse uurimus kuues erinevas hommikuhelbes ja võrdlus nende pakendiväärtustega

Uurimisküsimus on sõnastatud järgmiselt:milline on kuue erineva hommikuhelbemargi tegelik rasva- ja valgusisaldus ja kuidas erinevad väärtused pakendil antud väärtustest, kui hommikuhelbed on analüüsitud kuivatus-, Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi? Töö eesmärk on teha kindlaks, kas meetodid, mis on kasutuses tööstuslikus hommikuhelveste analüüsis, annavad sarnaseid tulemusi pakendiväärtustele, kui neid on analüüsitud Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi. Hommikusöök on kõige olulisem söögikord päevas ja hommikuhelbed pakuvad kõige toitainerikkamat ja madalarasvalisemat toiduvalikut hommikusöögiks.  Hommikuhelbed on pakendatud ja töödeldud toit, mis on mõeldud tarbimiseks hommikusöögiks. Nad annavad olulise panuse päevase soovitatud toitainete koguse täitmiseks. Need soovitatavad toitained on tavaliselt jagatud viide rühma: süsivesikud, […]
03.11.2014

Elu pärast Siberit

Käesoleva uurimuse „Elu pärast Siberit“ teema valiku põhjus on töö autori jaoks eelkõige perekondlik. Nimelt on autori vanaema, Laine Treimani pere, üle elanud 1940. aastate teisel poolel nii küüditamise Siberisse kui ka aastaid hiljem sealt tagasituleku Eestisse. Laine küüditatute hulka ei kuulunud, kuna ta sündis 1956. aastal Siberis. Pärast Stalini surma (1953) järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja asumiselt vabastamine. Ehkki 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu, ei kuulunud nende hulka Laine Treimani perekond. Nad jõudsid Eestisse tagasi alles 1970. aastate teisel poolel ning sedagi mitte üheaegselt ega täies koosseisus, sest Laine õde Maire ning vend […]
03.11.2014

Neidude eneseotsingud noorteromaanides

Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori. Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288). Järgneva töö […]