Autor valis uurimistöö teemaks Põltsamaa jõevee koostise kvaliteedinäitajad kevadel 2013, sest Põltsamaa jõgi on Põltsamaa linna uhkus ning autorit huvitas jõevee olukord kevadel ja Põltsamaa linna mõju jõevee koostisele.

Uurimistöö eesmärk oli uurida Põltsamaa jõevee koostise muutusi kevadel. Autor soovis teada saada, kuidas Põltsamaa linn mõjutab jõevee koostist. Sõltuvalt eesmärkidest koostati uurimisküsimused.

* Kuidas muutub jõevee koostis kevadel 2013. aastal?
* Kas ja millisel määral mõjutab Põltsamaa linn Põltsamaa jõevee koostist?

Antud uurimistöö materjal põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel uurimismeetodil. Uuriti Põltsamaa jõe üld- ja geograafilisi andmeid ning Põltsamaa linna läbiva jõeosa ajalugu. Mõõdeti alates 1. aprillist kuni 21. juunini veetemperatuuri ja -karedust ning nitraatide, fosfaatide ja vesinikioonide sisaldust (pH). Lisaks sellele märgiti üles ka õhutemperatuuri- ja suhtelise õhuniiskuse näitajad. Veeproove võeti linna Kirikumäe ehk Parvei silla juurest ja Väike-Kamari küla äärselt jõealalt.

Autor eeldas, et Põltsamaa linna veepuhastussüsteem on piisavalt efektiivne ja Põltsamaa jõevee koostises muutusi ei esine. Oletatavalt nitraatide ja fosfaatide kogus vees oluliselt ei muutu, sõltuvalt õhutemperatuurist ja veehulgast muutuvad veetemperatuur, pH- ja vee kareduse näitajad.

Eelnevast lähtuvalt püstitati uurimistöö hüpoteesid.

* Põltsamaa linna veepuhastussüsteem on piisavalt efektiivne ja jõevee koostises muutusi ei esine.
* Nitraatide ja fosfaatide kogus vees oluliselt ei muutu, kuid sõltuvalt õhutemperatuurist ja veehulgast muutuvad veetemperatuuri, pH- ja veekareduse näitajad.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Alzheimeri tõbi (AT) on vanusest sõltuv pöördumatu ja aeglaselt süvenev närvisüsteemi haigus. See kahjustab ja tapab aeglaselt ajurakke, põhjustades ajumahu vähenemist. Haigel tekivad probleemid mälu, käitumise ja mõttetegevusega. Inimkond vananeb, mille tõttu AT sagedus järjest tõuseb. Kõige rohkem on haigus levinud üle 65-aastastel. 2006. aasta andmete järgi põeb Alzheimeri tõve üle maailma 26,6 miljonit inimest ning 2050. aastaks ennustatkse, et haigust põeb iga 85. inimene. Hetkel pole tõhusat ravimit loodud. Kasutusel on ravimid, millel on ainult sümptomaatiline toime. Sellepärast on oluline luua tõhus ravim, mis takistaks AT süvenemist.

Alzheimeri tõve põhjustajaks peetakse amüloidsete naastude ning neurofibrillaarsete kämpude tekkimist, mis tapavad närvirakke. Naaste moodustab amüloid-beeta peptiid (Ab), kämpe aga tau valk. On välja töötatud mitmeid strateegiaid, mis taastaksid A? produktsiooni ja lõhustamise vahelise tasakaalu. Uurimistöös käsitlen kõige perspektiivsemat ravistrateegiat, mille põhimõte on takistada A? fibrillisatsiooni.

Töö eesmärk on korraldada uuringud 10 erineva ühendiga, et uurida nende seostumist ja kompleksi moodustumist Ab peptiidiga, ning selgitada, mis mehhanismi kaudu nende inhibeeriv mõju avaldub. Hüpotees on, et kui moodustub kompleks A? ja aine vahel, siis selle kompleksi moodustumine inhibeerib fibrillaarsete struktuuride moodustumist ning A? fibrillisatsiooni. Kompleksi detekteerimine viitab 1:1 fibrillisatsiooni inhibitsiooni mehhanismile.

Uurimistöö praktiline osa viidi läbi TTÜ Geenitehnoloogia instituudis proteoomika laboris. Uuringus kasutati elektropihustus mass-spektomeetriat ja ühe ühendi edasisel uurimisel kasutati ka tioflaviin T fluorestsentsi meetodit. Uuriti Ab fibrillisatsiooni inhibiitorite seostumise sõltuvust ajast ning kontsentratsioonist.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

See uurimus käsitleb väliskohanimede kirjapildi muutumist Euroopa pealinnade nimede näitel. Väliskohanimedeks nimetatakse kõiki Eestist väljaspool asuvaid kohanimesid. Töö autor valis selle teema, sest soovis teada saada, kuidas Euroopa pealinnade nimesid varem eesti keeles on kirjutatud ning millest on erinevused tänapäevase kirjapildiga tekkinud.

Uurimuse eesmärk on:

* vaadelda Euroopa pealinnade nimede muutumist eesti keeles alates 19. sajandist;
* analüüsida erinevaid nimekujusid ning leida, kuidas need eesti keelde jõudnud on;
* leida põhjuseid, miks konkreetset nime just nii kirjutati.

Hüpoteeside loomisel on lähtutud sellest, et eesti keelt on ajalooliselt mõjutanud teised keeled. Hüpoteesid on:

* kõige suurem hulk Euroopa pealinnade ajaloolistest nimedest on eesti keelde jõudnud vene või saksa keele vahendusel;
* veidi vähem on nimesid, mis on eesti keelde jõudnud lähtekeele kaudu;
* kõige vähem on nimesid, mille ajalooline kirjapilt erineb tänapäevasest muudel põhjustel.

Uurimuses kasutati 44 Euroopa pealinna nime. Osa nimesid (Vaduz, Astana, Podgorica, Skopje, Priština ja Jerevan) jäeti kõrvale, kuna nende ajalooliste vormide kohta ei leidunud valitud allikates andmeid. 19. sajandil levinud nimevariantide uurimiseks kasutatud allikad olid C. R. Jakobsoni „Veikene Geograafia“ ja „Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti“. 20. sajandist olid „Europa kaart“, „Väike õigekeelsussõnaraamat“ ja „Õigekeelsuse sõnaraamat“. Viimane allikas on aastast 1960, hilisemaid allikaid ei kasutatud, sest pärast 1950. aastate muganduslainest tingitud nimekujude reeglipäraseks muutmist ei ole Euroopa pealinnade nimede kirjutust eesti keeles suurel määral muudetud. Allikate valikul on lähtutud usaldusväärsusest, võimalikult suurest nimede hulgast ning kättesaadavusest. Seetõttu on kasutatud erinevaid kaarte ning võimaluse korral ka õigekeelsussõnaraamatuid.

Uurimuses on analüüsitud peaaegu kõigi Euroopa pealinna nimede kirjapildi muutumist, seega toob töö välja, millised keeled on aegade jooksul eesti keele kohanimekirjutust kõige enam mõjutanud, ning aitab mõista, millest eesti keeles erinevate kohanimede kirjutamisel lähtutakse.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Uurimisküsimus on sõnastatud järgmiselt:milline on kuue erineva hommikuhelbemargi tegelik rasva- ja valgusisaldus ja kuidas erinevad väärtused pakendil antud väärtustest, kui hommikuhelbed on analüüsitud kuivatus-, Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi?

Töö eesmärk on teha kindlaks, kas meetodid, mis on kasutuses tööstuslikus hommikuhelveste analüüsis, annavad sarnaseid tulemusi pakendiväärtustele, kui neid on analüüsitud Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodi järgi.

Hommikusöök on kõige olulisem söögikord päevas ja hommikuhelbed pakuvad kõige toitainerikkamat ja madalarasvalisemat toiduvalikut hommikusöögiks. 

Hommikuhelbed on pakendatud ja töödeldud toit, mis on mõeldud tarbimiseks hommikusöögiks. Nad annavad olulise panuse päevase soovitatud toitainete koguse täitmiseks. Need soovitatavad toitained on tavaliselt jagatud viide rühma: süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid ja mineraalid.

Selles uurimistöös keskendusin ma valgu ja rasva analüüsile, sest süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete määramiseks on vaja täpsemaid teadmisi toidukeemia ja laboriseadmete kohta.

Minu uurimistöö tulemused on tähtsad seetõttu, et inimestel on vaja teada toitainete tõelisi väärtusi pakendatud toitudes, et olla kindlad oma dieeti tervislikkuses. Valed pakendiväärtused võivad põhjustada terviseprobleeme nagu toitainete üle- või alatarbimine. Tihtipeale võib see olla allergiate ja tõsiste tervisenähtude tekitajaks, ülesöömine ka surma põhjustajaks. Ülesöömisel ja terviseprobleemidel on keskkonnale väga suur mõju, sest nad põhjustavad liigset toodete tarbimist ning liigset energiakasutust, mõjutades negatiivselt ökoloogilist jalajälge, mida iga isik endast keskkonnale maha jätab.

Minu uurimistöö on keskendunud lipiidide ja valkude ekstraheerimisele kuuest erinevast hommikuhelbetüübist, kasutades kuivatus-, Soxhleti toorrasva- ja Kjeldahli meetodit, mida kasutatakse ülikoolis toidukeemia kursusel. Valisin need meetodid seadmete kättesaadavuse tõttu ülikooli laboris, samuti täpsuse tõttu, mida need meetodid tagavad toiduanalüüsis.

Rasva ja valgu väärtuste sisalduse uurimine hommikuhelvestes on minu teemavalik sellepärast, et minu pere igapäevane dieet koosneb hommikuhelvestest. Seega uurisin, kas väide, et hommikuhelbed on madala rasva- ja kõrge valgusisaldusega, peab paika.

Samuti soovisin leida, kas on vahe minu analüüsist selgunud väärtustel ja pakendiväärtustel, et jagada tulemusi oma perekonna ja sõpradega, kes hommikuhelbeid söövad. Erinevate hommikuhelbemarkide arvu valik pärineb aparatuuri piirangutest; Soxhleti ja Kjeldahli aparaadid võivad teha maksimaalselt kuus proovi korraga. Kuna eksperimentaalne osa selles uuringus võttis aega kuni 20 tundi, siis enam kui kuue proovi uurimine oli ebasoodne.

Hommikuhelveste tüübid valiti küsimustiku alusel, mille palusin täita oma kooli keskkooliõpilastel. Küsimustik koostati internetis ning sisaldas küsimusi enimtarbitud hommikuhelveste nimede kohta. Küsimustik saadeti gümnaasiumiõpilastele ning pereliikmetele, kelle vastuste põhjal valisin kuus enimtarbitud hommikuhelbemarki.

Samuti olen arvestanud hommikuhelbeid, mida tarbime mina ja mu pere. Valisin kuus kõige sagedamini tarbitud hommikuhelbemarki oma pere ja kooliõpilaste seast, et anda tagasisidet pakendiväärtuste usaldusväärsuse kohta. Veel oli väga tähtis, et hommikuhelbed ei sisaldaks värvilisandeid, marju ega pähkleid, mis oleksid võinud minu uurimuse tulemusi mõjutada.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Käesoleva uurimuse „Elu pärast Siberit“ teema valiku põhjus on töö autori jaoks eelkõige perekondlik. Nimelt on autori vanaema, Laine Treimani pere, üle elanud 1940. aastate teisel poolel nii küüditamise Siberisse kui ka aastaid hiljem sealt tagasituleku Eestisse. Laine küüditatute hulka ei kuulunud, kuna ta sündis 1956. aastal Siberis. Pärast Stalini surma (1953) järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja asumiselt vabastamine. Ehkki 1959. aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu, ei kuulunud nende hulka Laine Treimani perekond. Nad jõudsid Eestisse tagasi alles 1970. aastate teisel poolel ning sedagi mitte üheaegselt ega täies koosseisus, sest Laine õde Maire ning vend Arne jäid Siberisse elama.

Töö autorit huvitas eelkõige, miks tema vanaema Laine Treimani perel tagasitulek nii kaua aega võttis ning mis põhjustel ei jõudnud Eestisse tagasi Laine õde ja vend. Veel soovis autor teada saada, kuivõrd oluliselt erineb endiste represseeritute elu Eesti NSV-s ning tänases Eesti Vabariigis. Siit tulenebki uurimistöö põhieesmärk Laine Treimani perekonna elusaatuse näitel võrrelda ja analüüsida endiste represseeritute elu Eesti NSV-s pärast Siberist tagasitulekut ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.

Viimase kümnendi eesti noortekirjanduse pilt on mitmekesine ja rikkalik. Noortele ja noortest kirjutavadki enamjaolt väga noored autorid, kelle teosed on jõudnud ka koolikirjandusse, osa ka teatrilavadele. Sellised teosed kõnetavad noori.

Uuemas noortekirjanduses on kõige rohkem kujunemis- ja arengulugusid. On ju identiteediküsimused, õige tee leidmine ja isiksuseks küpsemine inimese tähtsamaid ülesandeid noorpõlves (Mattheus 2010: 1293–1294). Noortekirjanduses käsitletakse alles iseseisvaks isiksuseks kujunevate inimeste elu (suhted vanemate ja sõpradega, armastus ja seksuaalsuse tärkamine, identiteedi- ja enesemääratlemise küsimused, tunnustamisvajadus, ühiskondlike piiride kompamine, tabude rikkumine). See on suunatud noortele, olulisel kohal on noortekultuuri elemendid (muusika, filmid, internet, riietus, släng jne) (Mattheus 2010: 1288).

Järgneva töö eesmärk on välja selgitada, kuidas noortekirjanduses kujutatakse teismeliste tüdrukute eneseotsinguid ja kasvuraskusi ning kuidas noortekirjanduse lugemine aitab kujundada teismelise maailmapilti ning moraalseid ja eetilisi väärtusi.

Uurimise alla on võetud järgmised teosed: Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö“, Eia Uusi „Kuu külm kuma“ ja Diana Leesalu „2 grammi hämaruseni“. Analüüsisin raamatute peategelasi Katit, Mionet ja Leletit. Lugemise käigus selgus, et peategelaste eneseotsingud kulgesid väga raskel teel ning lisaks esines kõigil kolmel tüdrukul psüühilisi häireid. Seda silmas pidades toetusin töö ülesehitamisel haigusnarratiivile. Jaotasin töö põhiosa raamatute järgi kolmeks peatükiks ning alapeatükid jaotasin neidude haiguslike seisundite järgi. Abistav materjal psüühiliste häirete uurimisel oli Almqvisti jt „Laste- ja noortepsühhiaatria“.

Kõikide alapeatükkide alguses on antud üldine informatsioon käsitletava häire kohta. Toetudes sümptomitele, järgneb analüüs peategelaste kohta. Toon välja häirete tekke võimalikud põhjused ning erinevate häirete omavahelised seosed. Pärast teoste analüüsi järgnevad tegelaste võrdlused ning seejärel järeldused. Abimaterjalidena võrdluste ja järelduste tegemisel on kasutatud Andrus Oru ja Ave Mattheusi artikleid ajakirjades Haridus ja Looming.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.