Euroopa pealinnade nimede muutumine eesti keeles 19. sajandi keskpaigast tänapäevani

See uurimus käsitleb väliskohanimede kirjapildi muutumist Euroopa pealinnade nimede näitel. Väliskohanimedeks nimetatakse kõiki Eestist väljaspool asuvaid kohanimesid. Töö autor valis selle teema, sest soovis teada saada, kuidas Euroopa pealinnade nimesid varem eesti keeles on kirjutatud ning millest on erinevused tänapäevase kirjapildiga tekkinud.

Uurimuse eesmärk on:

* vaadelda Euroopa pealinnade nimede muutumist eesti keeles alates 19. sajandist;
* analüüsida erinevaid nimekujusid ning leida, kuidas need eesti keelde jõudnud on;
* leida põhjuseid, miks konkreetset nime just nii kirjutati.

Hüpoteeside loomisel on lähtutud sellest, et eesti keelt on ajalooliselt mõjutanud teised keeled. Hüpoteesid on:

* kõige suurem hulk Euroopa pealinnade ajaloolistest nimedest on eesti keelde jõudnud vene või saksa keele vahendusel;
* veidi vähem on nimesid, mis on eesti keelde jõudnud lähtekeele kaudu;
* kõige vähem on nimesid, mille ajalooline kirjapilt erineb tänapäevasest muudel põhjustel.

Uurimuses kasutati 44 Euroopa pealinna nime. Osa nimesid (Vaduz, Astana, Podgorica, Skopje, Priština ja Jerevan) jäeti kõrvale, kuna nende ajalooliste vormide kohta ei leidunud valitud allikates andmeid. 19. sajandil levinud nimevariantide uurimiseks kasutatud allikad olid C. R. Jakobsoni „Veikene Geograafia“ ja „Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti“. 20. sajandist olid „Europa kaart“, „Väike õigekeelsussõnaraamat“ ja „Õigekeelsuse sõnaraamat“. Viimane allikas on aastast 1960, hilisemaid allikaid ei kasutatud, sest pärast 1950. aastate muganduslainest tingitud nimekujude reeglipäraseks muutmist ei ole Euroopa pealinnade nimede kirjutust eesti keeles suurel määral muudetud. Allikate valikul on lähtutud usaldusväärsusest, võimalikult suurest nimede hulgast ning kättesaadavusest. Seetõttu on kasutatud erinevaid kaarte ning võimaluse korral ka õigekeelsussõnaraamatuid.

Uurimuses on analüüsitud peaaegu kõigi Euroopa pealinna nimede kirjapildi muutumist, seega toob töö välja, millised keeled on aegade jooksul eesti keele kohanimekirjutust kõige enam mõjutanud, ning aitab mõista, millest eesti keeles erinevate kohanimede kirjutamisel lähtutakse.

Artikli täisversiooni leiad PDF failist.