Iga päev toodetakse maailmas tonnide kaupa plasti, millest suur osa laguneb hiljem keskkonnas UV-kiirguse või füüsikaliste jõudude mõjul väiksemaks. Tuule, vihma ja reoveega kandub plast veekogudesse, kus see võib veesambas või põhjaladestudes ohustada mitmeid veeorganisme. Viimasel ajal on ühiskonnas tähelepanu tekitanud < 5 mm diameetriga plastosakesed ehk mikroplast. Lisaks suurema plasti lagunemisele keskkonnas võivad mikroplastid tekkida näiteks sünteetiliste riiete pesemisel. Ka nii võib mikroplast eelmainitud viisidel veekeskkonda jõuda. Looduskeskkonnas leiduvat mikroplasti on viimastel aastatel rohkem uuritud, kuid Eestis ei ole seda teemat varem põhjalikult käsitletud.

Töö eesmärk on välja selgitada polüstüreenist mikroplasti mõju mikrovetikale Raphidocelis subcapitata. Plasti mõju uurimisel kasutatakse mikrovetikaid seetõttu, et need on veeökosüsteemides esmase biomassi tootjad. Nii võib plasti kinnitumine või plasti toksiline mõju kanduda vetikalt edasi ka toiduahela kõrgematele organismidele näiteks vetikatele
kinnitunud plasti allaneelamise või vetikate kui toiduallika vähenemise tõttu.

Minu uurimistöö kirjeldab Soome lahe keskkonnaseisundit setete orgaanilise aine ja toitainete sisalduse põhjal. Oma töös võrdlen saadud tulemusi varem avaldatud andmetega. Uurimistöö põhineb aastatel 2014–2016 tehtud projekti SedGof tulemustel. Selle projekti käigus võeti Soome lahest mitmekümnest punktist põhjasette proove ja nende põhjal uuriti lahe reostustaset ning reostuse võimalikke põhjusi. Uurimistöö praktilises osas analüüsisin TalTechi laboris põhjasetete proove ning tõlgendasin saadud tulemusi.

Uurimistöö soovisin teha loodusteaduste valdkonnas, et saada laboritöö kogemus. Töö praktilise osa tegemine TalTechis andis mulle võimaluse teha koostööd eriala teadlastega, koolis ma seda poleks saanud teha.

Soome laht on üks kõige halvemas seisundis olevaid maailmamere piirkondi. Jääkide hulgaline ladestumine Läänemerre on aset leidnud eelkõige pärast Euroopa kiiret tööstuslikku arengut 19.–20. sajandil. Taimetoitainete – fosfori ja lämmastiku – sissevool Soome lahte on põhjustanud mere eutrofeerumise ehk rikastumise toitainetega. Sellega kaasnev vetikate vohamine toob kaasa hulga probleeme. Soome lahe seisundi hindamiseks on viimastel aastakümnetel korraldatud palju uuringuid. Siinse uurimistöö hüpotees on, et orgaanilise aine ja toitainete sisaldust Soome lahe setetes mõjutab mitu faktorit, sealhulgas settimistingimused ja sette terasuurus. Siinne töö annab ülevaate eutrofeerumisest ja toitainetest, Soome lahe keskkonnaseisundist, uurimistöö metoodikast ning setteuuringute tegemisest.

Töö eesmärk on uurida Soome lahe põhjasetete orgaanilise aine ja toitainete sisalduse varieeruvust eri piirkondades ning selle muutumist ajas, et leida seosed erinevate faktorite vahel, mis muutumist võivad mõjutada. Saadud tulemusi võrreldakse nii Soome lahes kui ka Soome ja Venemaa territoriaalvetes tehtud töödega, samuti andmetega, mis kajastavad lahte sisse kantud toitainete hulka ehk aastate vältel toimunud reostustaseme muutustega. Teema on väga aktuaalne, sest Soome laht koos Läänemerega on üks reostatumaid merepiirkondi maailmas. Soome lahe reostatuse eest vastutavad kõik kolm laheäärset riiki: Eesti, Venemaa ja Soome. Minu arvates peaksid need riigid rohkem vaeva nägema, et Soome lahte puhtana hoida ning selle tööga loodangi probleemile rohkem tähelepanu tõmmata. Uurimistöö tegemiseks oli vaja eelkõige geograafia, geoloogia ja bioloogia teadmisi.

Meie suguvõsas on aegade jooksul juhtunud päris palju lõbusaid seiku. Neid on tore jutustada kartulivagude vahel, sünnipäevalauas, saunalaval, puid lappides jm. Ma soovin, et need lood ei kaoks ega ununeks, vaid elaks iga uue põlvkonnaga ikka edasi. Ma tahan need säilitada ka oma lastele ja lastelastele. Kuna kõik meie pereliikmed on põlised saarlased, siis ongi enamus lugusid aset leidnud Saaremaal. Üks lugu on seotud ka Vilsandi saarega ning üks lugu juhtus Tallinnas.
Minu töö eesmärk oli õppida oma sugulasi paremini tundma ja jäädvustada nendega toimunud naljakaid juhtumisi nii sõnas kui ka pildis. Meetodina kasutasin intervjuud. Oma ideed hakkasin ellu viima 2018. aasta lõpus, sest soovisin osaleda vabariiklikul väikeste kodu-uurijate konkursil, kus 2019. aasta teema oli „Naer on terviseks“. Seega on suurem osa minu tööst koostatud 6. klassis. Iga loo juurde tegin ise ka illustratsioonid. Üks minu unistusi on olnud raamatu illustreerimine. Seda tööd tehes mul see unistus justkui täitus.

Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks.

Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. Kuna reovette satub üha enam antibiootilisi ühendeid, siis on tõenäoline, et need mõjutavad reoveepuhastites elavate bakterite elutegevust. Kõrvutades kaht eelnevat fakti – suurenenud antibiootiliste ühendite hulka reovees ning reoveepuhasti tööd –, soovis autor uurimistöö käigus analüüsida, kuidas mõjutab reovette sattunud antibiootikum vee puhastamist.

Töö eesmärk oli luua mudelsüsteem, mille abil saaks hinnata konkreetse antibiootikumi (tsiprofloksatsiini) mõju kindla bakteritüve üldarvule sünteetilises reovees selle puhastamise käigus. Juhul kui mõju üldarvule on selgelt olemas, siis hinnata ka reoveepuhasti töö efektiivsuse muutust selle mõju taustal.

Septembris 2017 kuulutas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid välja õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse teemal „Sada aastat Eesti riiki“. Uurimistöö „Jaan Vilba perekonna lugu 1944–1946“ on valminud eelkõige nimetatud konkursi raames.

Autor tunneb suurt huvi oma perekonna ajaloo vastu. Juba varasest lapsepõlvest on ta kuulnud isapoolse vanaema Aino Põdra (Vilba) meenutusi lapsepõlvest. Eriti suurt huvi hakkas ta tundma 1944.–1946. aastate vastu, kuna selles ajavahemikus leidsid aset pöördelised hetked perekond Vilba elus. Lisatõuke nimetatud perioodi uurimiseks andis mängufilm „1944“, mis pani autori mõtisklema, mis siin okupatsioonide vahetumise ajal toimus. Autoril tekkisid küsimused oma vanaemale, kas ja kuidas puutus tema oma lapsepõlves kokku Saksa ja Punaarmee sõduritega. Toimunud vestlustest Aino Põdraga hargnes välja omakorda tema isa Jaan Heinrich Vilba arreteerimise ja vabanemise lugu. Kuna autori vanaema on sündinud II maailmasõja algusaastal, kajastus see lugu vaheldumisi lapsepõlvemeenutustega. Selleks, et saada võimalikult terviklik pilt uuritavast perekonnaloost, kaasas autor ka teised Vilba pere lapsed. Oma perekonnast uurimistöö koostamine on tänuväärne tegevus. Mälestusi jagavad perekonna kõige eakamad liikmed: autori vanaema Aino Põdra (79-aastane), vanatädi Pilvi Lunge (83-aastane) ja vanaonu Peeter Vilba (78-aastane). Lisaks suulistele mälestustele oskavad nemad juhatada infoallikateni – fotod, dokumendid ja esemed.

Siinne uurimistöö on praktiline töö, mille raames valmis digitaliseeritud videosalvestis Elva Algkooli õpetajate näiteringist ja kokku monteeritud intervjuudest, mille andsid etenduses osalenud õpetajad 20 aastat hiljem. Autor valis teema seoses kooli 105. juubeliaastaga, et tutvustada Elva koolis tegutsenud õpetajate näiteringi, mille juhendaja oli autori teise kooliastme klassijuhataja.

Töö üks eesmärke oli kohtuda 20 aastat tagasi tegutsenud Elva Algkooli näiteringis osalenud õpetajatega.

Teine eesmärk oli teha näiteringis osalenud õpetajatega intervjuud ja monteerida kokku video. Peamise eesmärgina soovis töö autor avalikustada 20 aastat tagasi Elva Algkoolis tegutsenud õpetajate näiteringi etenduse „Jumpovaari“ (vt lisa 1) ja kinkida näiteringis osalenud õpetajate intervjuudega videosalvestise Elva Gümnaasiumile 105. sünnipäevaks.
Töö koosneb sisukorrast, sissejuhatusest, teoreetilisest ja praktilisest osast, fotodest, kokkuvõttest, kasutatud kirjandusest ja lisadest.

Töö teoreetilises osas antakse ülevaade Elva kooli ajaloost, Elva koolis tegutsenud õpilaste näiteringidest, näitlemisest ja näitlejatest ning Elva Algkooli õpetajate näiteringist. Töö praktiline osa koosneb uurimistöö ideest, valimist, metoodikast, eeltööst ning praktilise töö käigust, samuti intervjuudest õpetajate ja juhendajaga.

Vaata ka näidendi videot!

Immuunsüsteemi üks peamisi eesmärke on kaitsta keha infektsioonide ja väliste haigustekitajate eest, käivitamata seejuures immuunreaktsiooni organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunsüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest ja rakkudest ning nende omavahelise tasakaalu ja keha üldise homöostaasi säilitamine on efektiivse ja toimiva immuunvastuse tekkimiseks hädavajalik. Kõrvalekalded normaalsest immuunsüsteemi funktsionaalsusest ja kompositsioonist võivad viia märgatava languseni immuunvastuse efektiivsuses.

Vananemisega kaasnevad ulatuslikud muutused erinevate immuunsüsteemi rakkude osakaalus, fenotüübis ja funktsionaalsuses. Need muutused on tihedalt seotud oluliselt nõrgema organismi vastupanuvõimega ja selle tulemusel on eakad inimesed vastuvõtlikumad nakkushaigustele, nende immuunvastus vaktsiinidele on nõrgem ning kasvajalike rakkude tuvastamine on ebaefektiivsem. Sellised kõrvalekalded on suurel määral otseselt või kaudselt tingitud vanusega seotud tüümuse taandarengust, kuid on teada, et mõned herpesviirused, peamiselt tsütomegaloviirus (CMV), põhjustavad ja kiirendavad märgatavalt nende muutuste tekkimist ja edasist progresseerumist. Missuguste mehhanismide kaudu CMV immuunrakkude fenotüüpi ja funktsionaalsust mõjutab ning kuidas on see seotud erinevate vananemisele iseloomulike haiguste ja nende patoloogiaga ei ole aga täpselt teada.

Siinse töö eesmärk oli uurida, kas ja kuidas on eakates inimestes kroonilised põletikulised haigused seotud CMV-vastaste antikehadega ning mil viisil mõjutavad vanus ja sugu nende antikehade taset.

Kliimamuutus (eriti selle soojenemise aspekt) ja ilm on inimestes tekitanud palju küsimusi. Nendele küsimustele võib saada vastuseid, kui uurida puude aastarõngaid. Nende võrdlemine varem tehtud kliima ja ilma andmetega annab teadlastele vihjeid, mis on juhtumas praegusel ajahetkel ja mis võib juhtuda tulevikus.

Töö autor valis selle teema, sest talle on see teadusala juba aastaid huvi pakkunud ja ta tahaks seda ala paremini tunda. Autor tahab rohkem teada saada puude aastarõngaste olemusest ja nende kasutamise võimalustest, avardada nii enda kui ka lugejate silmaringi.

Uurimistöö analüüsib dendrokronoloogilisi andmeid Järvselja looduskaitse alal olevate puistute põhjal, et leida aastarõngaste, sademete hulga ja temperatuuri muutuste vahelisi seoseid. Sealsed puistud on mitu aastat olnud EMÜ (Eesti Maaülikool) huvialas, seal on andurid nii õhu koostise, mulla happelisuse ja niiskuse kui ka muude kasvutegurite uurimiseks.

2018. a sügisel tehti välitööd, mille raames koguti puiduproovid, mis puhastati ning seejärel sisestati kogutud andmed arvutisse ja hakati neid seostama EMÜ varasemate uuringutega.

Töö peamised teoreetilised allikad on sarnasel teemal kirjutatud magistri- ja bakalaureusetööd ja ka A. Läänelaiu põhjalik konspekt dendrokronoloogia kohta.

Uurimistöö esimeses peatükis antakse ülevaade dendrokronoloogiast kui teadusharust ja aastarõngaste olemusest. Teises peatükis selgitatakse, mis on Järvselja looduskaitseala ning milles seisneb selle tähtsus. Kolmas peatükk on töö empiiriline osa, kus kirjeldatakse töö metoodikat ning esitatakse töö tulemused.