ORGAANILISE AINE JA TOITAINETE SISALDUSE MUUTLIKKUS SOOME LAHE PÕHJASETETES JA SELLE PÕHJUSED

ORGAANILISE AINE JA TOITAINETE SISALDUSE MUUTLIKKUS SOOME LAHE PÕHJASETETES JA SELLE PÕHJUSED

EMMA ANNI KOPPEL
TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM
Juhendajad: Lea Koppel, Tiiu Alliksaar ja Merlin Liiv

Töö saavutas vee-alaste uurimistööde konkursil III koha ning "Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurss 2020" raames V koha.

Minu uurimistöö kirjeldab Soome lahe keskkonnaseisundit setete orgaanilise aine ja toitainete sisalduse põhjal. Oma töös võrdlen saadud tulemusi varem avaldatud andmetega. Uurimistöö põhineb aastatel 2014–2016 tehtud projekti SedGof tulemustel. Selle projekti käigus võeti Soome lahest mitmekümnest punktist põhjasette proove ja nende põhjal uuriti lahe reostustaset ning reostuse võimalikke põhjusi. Uurimistöö praktilises osas analüüsisin TalTechi laboris põhjasetete proove ning tõlgendasin saadud tulemusi.

Uurimistöö soovisin teha loodusteaduste valdkonnas, et saada laboritöö kogemus. Töö praktilise osa tegemine TalTechis andis mulle võimaluse teha koostööd eriala teadlastega, koolis ma seda poleks saanud teha.

Soome laht on üks kõige halvemas seisundis olevaid maailmamere piirkondi. Jääkide hulgaline ladestumine Läänemerre on aset leidnud eelkõige pärast Euroopa kiiret tööstuslikku arengut 19.–20. sajandil. Taimetoitainete – fosfori ja lämmastiku – sissevool Soome lahte on põhjustanud mere eutrofeerumise ehk rikastumise toitainetega. Sellega kaasnev vetikate vohamine toob kaasa hulga probleeme. Soome lahe seisundi hindamiseks on viimastel aastakümnetel korraldatud palju uuringuid. Siinse uurimistöö hüpotees on, et orgaanilise aine ja toitainete sisaldust Soome lahe setetes mõjutab mitu faktorit, sealhulgas settimistingimused ja sette terasuurus. Siinne töö annab ülevaate eutrofeerumisest ja toitainetest, Soome lahe keskkonnaseisundist, uurimistöö metoodikast ning setteuuringute tegemisest.

Töö eesmärk on uurida Soome lahe põhjasetete orgaanilise aine ja toitainete sisalduse varieeruvust eri piirkondades ning selle muutumist ajas, et leida seosed erinevate faktorite vahel, mis muutumist võivad mõjutada. Saadud tulemusi võrreldakse nii Soome lahes kui ka Soome ja Venemaa territoriaalvetes tehtud töödega, samuti andmetega, mis kajastavad lahte sisse kantud toitainete hulka ehk aastate vältel toimunud reostustaseme muutustega. Teema on väga aktuaalne, sest Soome laht koos Läänemerega on üks reostatumaid merepiirkondi maailmas. Soome lahe reostatuse eest vastutavad kõik kolm laheäärset riiki: Eesti, Venemaa ja Soome. Minu arvates peaksid need riigid rohkem vaeva nägema, et Soome lahte puhtana hoida ning selle tööga loodangi probleemile rohkem tähelepanu tõmmata. Uurimistöö tegemiseks oli vaja eelkõige geograafia, geoloogia ja bioloogia teadmisi.