Akadeemiake I/2020 (39)

Tere, Akadeemiakese sõber!

Mis Sa arvad, kust pärineb mõiste „kurjuse impeerium“? Anname vastusevariandid:

a) „Tähesõdade“ esimesest filmist

b) Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani kõnest

c) Mart Helme Riigikogu infotunnis peetud kõnest

Vastuse leiab meie värskest numbrist! Esimese vihjena võib öelda, et kurjuse teemat on oma uurimistöös  käsitlenud Grete Põder ja teine vihje on, et tema töö on politoloogiast. Muu hulgas tutvustab ta meile sellist mõistet nagu „julgeolekustamine“. Väga päevakajaline uurimus meie pöördeid üles kruttivas maailmas. Aga Akadeemiakese uues numbris on veel tervelt üheksa õpilasuurimust kirevatel teemadel.

Semiootikast huvituja leiab lisaks kurjuse tähendust vaagivale tööle veel ühe mõisteteemalise uurimuse: Anna Jürissaar Jaan Poska Gümnaasiumist uuris tervisetoote mõiste tähendust erinevates veebimeedia allikates ja uskuge, see töö on huvitav lugemine kõigile, keda huvitab, kas neile müüakse midagi tõeliselt tervislikku, midagi täiesti ebavajalikku või on tegu hoopis sellise asjaga nagu „ellujäämistoode“! Väga terane töö sellest, kuidas turundusnippe kasutades „kuningale nähtamatud rõivad selga räägitakse“. Tööd lugedes võite käimas olevale apteegireformile mõeldes huvi pärast kokku lugeda, mitu korda mainitakse selles töös sõna „apteek“ :).

Sotsiaalia rubriigist võivad huvilised leida veel kolm uurimust, kaks neist Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastelt ja üks Pärnu Ühisgümnaasiumist. Kerli Kutti uuris oma kooli õpilaste teadlikkust kuulmispuudega inimeste elust ja Triinu Halgma seda, kuidas kajastub tema kaasõpilaste joonistustes kolm erineva iseloomuga muusikapala. Selles töös on palju pilte! Rave-Ly Ristmägi uurimusest saate aga teada, milline on Pärnu haigla töötajate aktiivsus veredoonoritena.

Naturaalia teemaliste kõvemate pähklite armastajatele on käesolevas numbris samuti kolm hõrgutist. Neist kaks tööd   – Kadri Muuga (Tallinna Reaalkool) ja Merilin Radviliaviciuse (Viimsi gümnaasium) tööd on laias mõttes keemiast.  Kadri püüdis sünteesida ühendit, mis aitaks diagnoosida suhkruhaigete verest üht kahjulikku ainevahetuse käigus tekkivat ainet. Kui kartulis oleva tärklise värvimist joodiga võib võrrelda lihtsa lastelaulukesega, siis see uurimus kisub Šoštakovitši sümfoonia kanti – raskusaste: edasijõudnutele. (Aga meil on ainult rõõm selliseid uurimusi avaldada! :) ). Merilin Radvilaviciuse uurimuse laiem teema on keskkond ja ta uuris, millist mõju avaldab mulla pH ja mineraalainete sisaldus selles mullas kasvavate mändide okka pikkusele ja pindalale. Aga seda mitte suvalises kohas, vaid Puhatu ammendatud freesturbaväljal, kus osasid katselappe oli põlevkivi- ja puutuhaga väetatud. Uurimus on leidnud palju tunnustust nii Eestis kui ka laiemalt.

Aga olete ehk vahel mõelnud, kas koos rohke seebiga on võimalik kraanist koos veega alla minna? Piltlikult öeldes huvitas see küsimus Kert Raudnõmme Võru Kreutzwaldi koolist ja ta uuris, kas nõudepesuvahendiga Fairy on võimalik kunstlikes tingimustes kasvavaid naharakke kahjustada. See on töö molekulaar- ja rakubioloogia vallast ning arvestades, et autor oli töö koostamise ajal kaheksanda klassi õpilane, kellele bioloogiatunnis pole veel räägitud ei RNAst ega interleukiinidest, võib eeldada, et kuuleme Kerdist teaduse kontekstis edaspidigi.

Ja lõpulõõgastuseks üks muhe loovtöö Elva Gümnaasiumist, kus üks poiss ja üks tüdruk – Grete-Lysette Uuk ja Krister Toom – tegid korda oma kooli raadioruumi ning uurisid, mis elu see ruum varem elas. Kirevate kõrvaltegelastena löövad selles loovtöös kaasa  Urmas Kruuse, Led Zeppelin, pikad juuksed ja Riigikantselei diivan. Head uurimist!

Pille Säälik