Akadeemiake I/2022 (44)
Tere, Akadeemiakese sõber!
Selle aasta esimeses numbris on meil seitse väga huvitavat ja eripalgelist tööd.
Esiteks isikutaju mehhanismide toimimisest ja eelarvamuste mõjust isikutajule on kirjutanud Hanna Heinmets. Tema tööst saame teadmised, mis on üldse isikutaju, millistest tunnustest lähtutakse isiksuse üle otsustamisel ja kuidas on seotud stereotüübid ja haloefekt esmamulje kujunemisel ning muutumisel.
Jätkame ühe väga huviatva küsimusega, nimelt mis on õnnelikkus? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas õnnetunne on püsiv? Miks on osa inimesi rohkem õnnelikud kui teised? Mida saame iga päev teha, et oleksime õnnelikumad? Kes soovib vastuseid just needle küsimustele on võimalik lugeda Matlida Mägi tööd õnnelikkuse kohta.
Klassikalise muusika mõju ja populaarsust Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste seas uuris Eliisa Lembinen. Saame teada, kui paljud noored klassikalist muusikat kuulavad ja kuidas neil tekkis huvi selle žanri vastu.
Järgmisest tööst saame teada, et kiusamine koolis ei esine vaid õpilaste vahel, vaid sellesse võivad olla haaratud ka õpetajad, seda nii kiusaja kui ka ohvrina. Pedagoogide vastu suunatud koolikiusamist Põlva ja Ülenurme Gümnaasiumis uurisid Gerda Torim ja Laura Hipponen. Töö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajatele suunatud kiusamise liikide levik ja olemus.
Marite-Marielle Treial ja Terle Tamm võrdlesid oma uurimistöös Palupera globelaste ja NASA satelliitide fikseeritud pilvisust. Hüpoteesiks oli, et inimsilma ja satelliidi sensorite fikseeritud andmed langevad kokku vähemalt poole ehk 50% ulatuses. Kas see nii ka on, seda saab lugeda uurimistööst.
Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Kertu-Triin Roosmanni töö teemaks oli kopsuvähki haigestumuse ja potentsiaalsete riskitegurite leviku muutuste vahelised seosed 15–44 aastaste inimeste seas Eestis aastatel 1980–2017.
Lõppu ka üks loovtöö Marie Martine Luppi Eesti lindude maalimine vesivärvidega. Saame teada, milliseid illustratsiooniosi on lihtsam teha, milliseid raskem ja kuidas ma raskemate osadega hakkama saan? Samuti on võimalik lugeda, milliste kunstitarvetega on kõige parem neid joonistusi teha.
Head lugemist ja uurimist!
Hanna Laius