13.06.2014

Akadeemiake II/2014

Tänapäeva ühiskonnas on konkurents ja omavaheline võistlemine kesksel koha. Ikka ja jälle tuleb rinda pista selliste küsimusega: kes saab sisse paremasse kooli, kes saab hea töökoha, kelle projekt saab rahastuse. Projektipõhise maailma võlude ja valudega on kokku puutunud ka Akadeemiakese toimetus. Siiani on leidnud ka projektide hindajad, et Akadeemiakese meeskond teeb kõrgetasemeliste õpilastööde avaldamisel tänuväärset tööd ning areng võiks samas suunas jätkuda. Arvame, et just konkurents sõelub meile saabunud tööde hulgast välja parimad. Uurimusi ja esseesid  retsenseerivad meie toimeka toimetuskolleegiumi liikmed ning positiivse otsuse saanud töödele annab viimase lihvi Akadeemiakese keeletoimetaja. Seekordses ajakirja numbris avaldatud Tõnis Tamme töös uuriti konkurentsi, […]
03.02.2014

Akadeemiake I/2014

Akadeemiakese toimetus on uue aasta hakul mõlgutanud mõtteid meie ajakirja edasise käekäigu ja tegevuse osas. Leidsime, et uuel aastal tuleb tegutseda ikka uue hooga, samas hoides alles kõik see hea ja oluline, mis meil juba olemas on. Mitmed meie toimetuskolleegiumi liikmetest on tõeline roostevaba raudvara, aga alati on oodatud ka uued värskete ideedega panustajad. Kindlasti ei saaks me hakkama ilma meie autorite, lugejate ega toetajateta. Plaanime selgi aastal anda välja mitme numbri jagu värskeid ja kvaliteetseid õpilasuurimusi, mis on läbinud eelretsenseerimise ja millele on viimase lihvi andnud meie töökas keeletoimetaja. Tunneme, et teeme midagi vajalikku ja see on väga meeliülendav […]
20.10.2013

Akadeemiake III/2013

Sügisehari on käes. Õues lõhnab kollaste lehtede ja öökülmast kohrutanud rohu järele, viimased haneparved võtavad taevas suuna lõunasse ja õunad hakkavad lõpuks aedadest lõppema. Lugemisküpseks on saanud ka Akadeemiakese värske number – sellel aastal juba kolmas! Toimetusel on ainult heameel, et avaldamist väärivate tööde hulk sel aastal nii suur on. Jätku selleks nii teile, kirjutajad, kui meile, toimetajad-retsensendid! Aga mille järele lõhnab värske Akadeemiake? Võib korraks ehmuda, aga esmalt lööb kaante vahelt vastu verelõhn ja raipehais. Tahame või ei, surmata poleks ka elu. Johannes Hepner Kohila gümnaasiumist on uurinud metsloomade hukkumise dünaamikat Kohila-Tallinna vahelisel maanteelõigul kolme aasta vältel. Akadeemiake tunnustab […]
21.06.2013

Akadeemiake II/2013

– Kas sa uue Akadeemiakese artikleid oled juba klikanud? – Eips,  midagi normi ka vä? – Jaa, kas sa teadsid, et Kadrinas on kunagi pesupulbrit tehtud? – Vauu! :D Ma poleks küll selle peale tulnud! Millist brändi seal siis tehti? Arieli? – Bio-Esti otse loomulikult. Aga ka kingakreemi. Et ikka oleks, mida maha pesta) Akadeemiakese värske  numbri töid lugedes sain teada, et seda eelnevat mõttevahetuse vormi nimetatakse küsimusjärjendiks. Milliseid vorme võtavad küsimusjärjendid msn-i suhtluses, saate lugeda Tuuli Kamsi uurimusest. Ka Facebooki keel ja selle edastamine klaviatuuri kaudu on teemaks veel ühes selle numbri töös – Grit Arro on selle autoriks.  […]
26.12.2012

Akadeemiake I/2013

Viiendat aastat õpilaste teadustöid lugejateni toov Akadeemiake on jõudnud oma järjekorras 16. numbrini. Lugedes uue toimetajana seekord avaldatavaid töid, oli rõõm veenduda õpilaste jätkuvas uurimisinnus ning oskuses leida üha uusi põnevaid avastamist väärivaid teemasid. Uus number rõõmustab lugejaid kahe ajalooalase tööga, kaks uurimust kaevuvad sügavale keeleküsimustesse ning üks töö toob meieni killukese Eesti loodust. Kui kedagi on paelunud küsimus, millised olid õpilaspiletid 30–40 aastat tagasi, siis vastuse sellele saab Kristin Avansi uurimusest õpilaspiletitest aastatel 1945–2011. Lisaks ärgitab see töö mõtlema küsimuse üle, milline võiks olla õpilaspiletite tulevik. Ühiskonna arengujooni teisest küljest avab Mari Soone töö Kadrina siirupikombinaadist ja selle viimastest […]
12.09.2012

Akadeemiake III/2012

Lubasin kirjutada seekordse Akadeemiakese juhtkirja. Kaks tööd olid juba varemast tuttavad, kuid et aimu saada, mida siis seekord võrku avalikult üles riputame, tuli ka teised väljavalitud läbi närida. Selja taga pikk päev, ohkasin, ja istusin arvuti taha. Osvald Rauba elulugu tema lapselapse Kristiina Rauba sulest. Nii. Vaatame. Oo, millised vahvad pildid Võrumaa külakapelliga! Millised huvitavad seigad minevikust! Edasi läks veel paremaks, kui avasin faili „Magus Võrumaa“, autoriks Triinu Avans. No mis magus? Mis värk? Ja siis ma jäingi lugema. Elasin kaasa poistele, kes aastal 1932 Pipi kombel tänavanurgal rõõmsalt (ebaausal teel omandatud) kommipoe saadusi närisid, sain teada, et mu enda […]
22.05.2012

Akadeemiake II/2012

Täna hommikul kevadpäikeses mööda Emajõe kallast kõndides panid paljud asjad mind imestama. Imestasin meie loodusseaduste üle, meie nelja aastaaja üle ja selle üle, kui vähe on hea tuju jaoks tarvis. Veel imestasin ma, kui paljud noored ikka veel imestavad kõikide elu tahkude üle, mis neid omakorda panevad neid maha istuma ja oma imestamise tagajärjed paberile seadma. Nii on ka järjekordse Akadeemiakesega. Lugeda saab müra mõjust koolielule, inimeste tarbijakäitumisest ning südant valutatakse kodutute loomade probleemi üle ühiskonnas. Kõik suured ja vajalikud teemad. On palju vaieldud, kas müra segab meie keskendumisvõimet või on taustamüra enese väljalülitamiseks vajalik. Holger Saare uurimusest selgub, milline […]
29.01.2012

Akadeemiake I/2012

Akadeemiakese teine veebinumber ja kolmeteistkümnes number üldarvestuses koondab neli väga huvitavat uurimustööd ja ühe essee. Kaks neist, ja seda nendingut ei tee toimetus Akadeemiakesse saadetud tööde põhjal mitte esimest korda, annavad jällegi silmad ette nii mõnelegi akadeemilise kõrgkooli põhiastme uurimustööle. Need on Anna-Helena Saarso töö Pärnu lahe põhjasetetes elavast ümarussist ning Anni Männili uurimus oma kodukoha – Paide – puisniidust. Miks need tööd esiletõstmist väärivad? Anni Männil on tegelenud oma uurimustööks materjali kogumisega üle aasta, tutvunud erinevate taimeliikidega ja mullatüüpidega ning valdkonnaga, mis ka teadusmaailmas väga oluline oskus: organiseerimistööga. Nimelt korraldas ta uuritaval puisniidul niitmistalgud, mis tavaks saades võiks tulevikus […]