Akadeemiake I/2015 (23)

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt! Selle paljude strateegiliste planeerijate ja keskkonnakaitsjate põhimõtte järgi püüab toimida ka Akadeemiake. Meie ideeks oli aidata ei rohkem ega vähem kui kõiki Eesti õpilasi nende esimese uurimistöö koostamisel. Avastasime, et lihtsat ja õpilasesõbralikku videoõpetust uurimistöö koostamisest Eestis ei olnudki. Tegutsesime siis lokaalselt – tegime koostööd kohalike õpetajate, õpilaste ja teadlastega, Tartu kinokompaniiga Plankfilm ja tulemuseks  oli 2014. aasta sügisel valminud õppevideo “Kuidas teha uurimistööd”. Kõik toimus tõepoolest väga lokaalselt, sest nii planeerimine, stsenaariumi kirjutamine, osalejate leidmine, võtted, monteerimine ja video lõppviimistlus leidis aset Tartu linnas paari kilomeetri raadiuses. Tulemusega saab tutvuda Akadeemiakese kodulehel ja YouTube’is. Täname südamest kõiki asjaga seotud inimesi ja asutusi ning Teadus- ja Haridusministeeriumi ning SA Eesti Teadusagentuuri. Loodame, et Akadeemiakese toimetuse väike panus hakkab vaikselt, aga järjekindlalt mõjutama ka laiemaid muutusi nii koolides kui teaduse populariseerimises.

Globaalset haaret on ka 2015. aasta esimeses Akadeemiakese numbris. Piret Pütsepa ja Simo Stahlmani uurimisobjektid ei tunne asula- ega  riigipiire. Piret Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist uuris talvikese laulu erinevusi populatsioonide sees ja vahel ning Simo Lihula Gümnaasiumist vaatles tahmasisaldust Lihulas ja võrdles tulemusi teiste Eesti asulatega. Seda, kas Läti ja Poola talvikesed lõõritavad erinevalt või millisel aastaajal on Eesti asulate tahmasisaldus kõige suurem, vaata lähemalt juba värskest Akadeemiakese numbrist.

Kodu võib olla küll kindlus, aga kui selle müüride vahele hiilib nähtamatu oht, gaasiline radoon, siis võib kannatada saada terve pere. Laura Ruusmann Kohila Gümnaasiumist uuris radoonisisaldust Kohila valla lasteasutuste ja elumajade õhus. Samamoodi nagu tahm või radoon mõjuvad halvasti inimese füüsilisele tervisele, kahjustab kiusamine vaimset tervist. Silva Linnas Miina Härma Gümnaasiumist võttis vaatluse alla ühe vähe märgatud ja teadvustatud koolikiusamise vormi, milleks on sotsiaalne tõrjutus klassikollektiivis.

Korp! Sakala esseekonkursi peapreemia võitnud essees “Milleks meile puhas emakeel?” valutab Laura Evisalu südant värvika, mitmekesise ja korrektse eesti keele säilimise pärast. Eesti keele valdamine on järjest ühtlustuvas ja globaliseeruvas maailmas üks eriline oskus, mis aitab hoida kontakti oma juurte ja ajalooga. Omamoodi keelevähemus on ka kuulmispuudega inimeste  kogukond, kelle suhtlemisviise ja suhtumist kuulmisaparaatidesse on oma töös uurinud Mattias Mölder Miina Härma Gümnaasiumist.

Triinu Visnapuu