Akadeemiake III/2014 (22)

Mis on ühist Alzheimeri tõvel ja noorteromaanidel? Siberisse küüditatutel ja hommikusöögihelvestel? Euroopa pealinnade nimedel ja Põltsamaa jõeveel? Õnneks rohkem ei mitte midagi, kui et kõiki neid teemasid lahatakse käesolevas Akadeemiakese numbris.

Teadusele on lähenetud väga mitmest küljest. Palju on tehtud koostööd teadlastega ning noored on saanud võimaluse end proovile panna ülikoolide laborites. Kindlasti üks väga traditsiooniline pilt meie peades, kui kujutleme kedagi „teadust tegemas“. Kuid samavõrra teadus on ka see, kui uuritakse oma enda esivanemate lugusid ning püütakse mõista ajaloosündmuste kulgu, põhjuseid ja tagajärgi.

Kui tänapäeval räägitakse palju, et raamatute osakaal uuemas põlvkonnas muutub aina vähemaks, siis seda huvitavam on kuulda, milliseid romaane noored loevad ning kuidas need, läbi samastamise, aitavad kaasa eneseotsingutele.

Tervis on midagi, mis puudutab meid kõiki. Kuidas olla teadlik oma valikutes hommikusöögi ajal? Kas toidupakendil lubatu ka tõele vastab? Või mis on ikkagi Alzheimer – tõbi, millega me ühiskonna vananemise raames kindlasti üha enam kokku puutume ning mis seeläbi võib puudutada meid ka oma perekonnas üpris lähedalt?

Samuti on reisimine meie igapäeva-elu lahutamatu saatja. On huvitav mõelda, kas me tõlgime teiste pealinnade nimesid eesti keelde või kasutame nende algupärasid? Nt miks me ütleme naabrite pealinna kohta Riia, kui nad ise kirjutavad Riga? Või kui jalutame Põltsamaal, linn, mis on kuulus oma sildade poolest ning astume mõne neist kaudu üle jõe, siis kui puhas on kohalik jõevesi ja mida selleks tehakse, et puhtust hoida ja kaitsta?

Küsimusi kui palju. Tule ja loe uut Akadeemiakest ja ehk leiad mõned vastused!