Akadeemiake III/2013

Sügisehari on käes. Õues lõhnab kollaste lehtede ja öökülmast kohrutanud rohu järele, viimased haneparved võtavad taevas suuna lõunasse ja õunad hakkavad lõpuks aedadest lõppema. Lugemisküpseks on saanud ka Akadeemiakese värske number – sellel aastal juba kolmas! Toimetusel on ainult heameel, et avaldamist väärivate tööde hulk sel aastal nii suur on. Jätku selleks nii teile, kirjutajad, kui meile, toimetajad-retsensendid! Aga mille järele lõhnab värske Akadeemiake? Võib korraks ehmuda, aga esmalt lööb kaante vahelt vastu verelõhn ja raipehais. Tahame või ei, surmata poleks ka elu. Johannes Hepner Kohila gümnaasiumist on uurinud metsloomade hukkumise dünaamikat Kohila-Tallinna vahelisel maanteelõigul kolme aasta vältel. Akadeemiake tunnustab autorit originaalse ja olulise teema ning püsivuse eest – nii pika aja jooksul teostatud uurimust pole Akadeemiakeses siiani avaldatud. Teine surma- ja loodusteemat käsitlev töö tuleb Saaremaalt ning selles on vaatluse all kormoranide vaenamine meie kõige suuremal saarel. Tegu on julge tööga, kus varasemaid kormoranide suhtes valdavalt vaenulikke seisukohti umber lükatakse. Akadeemiakese meelest võiks nii Maalehe kui Saarte Hääle ajakirjanikud seda uurimust lugeda võtta.

Saaremaalt on seekordses numbris veel üks uurimus ja selle autoriks on Kerttu-Liisa Kopliste. Tema ning Jõgeva gümnaasiumi õpilase Anna Kati tööd on keeleteemalised, mida nuusutades võiks mõelda, kuidas lõhnab sai poes ja kuidas pirukas, mis on valminud koduahjus. Miks? Sest Kerttu-Liisa on uurinud, kui hästi tunnevad Muhu murdesõnu Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilased, ja Anna Katt on analüüsinud Wimbergi isikupärast eesti keele kasutust. Ehk siis nende tööde fookuses on keele eripärad, mis tulenevad paigast ja rääkijast. Veart värk, vaadake, kas teate, kes või mis on metsluts!

Üks loodusteemaline töö on selles numbris veel ja tegu on Liisi Sündi uurimusega loopealsete ökoloogiast. Tunnete, kuidas lõhnab soojal suvepäeval meri,  kadakad, kellukad ning mõned lambapabulad nende vahel? Tegu on väga heal tasemel uurimustööga, mille autor on tutvunud nii välitööde metoodika kui ka statistilise andmeanalüüsiga. Akadeemiakesel on väga hea meel selliseid töid retsenseerida.

Et sisse juhatada Akadeemiakese selle numbri viimast tööd, kujutage ette arstikabinetti kõige selle lõhnadega. Nuuskpiiritus, kummikindad, erinevad ravimid ja lahused… Stopp! Nüüd kujutage end ajas sada aastat tagasi. Mnjah, ka toimetus peab selleks fantaasia kõvasti tööle panema, et mõelda, milline võiks olla lõhn linnaarst Rudolf Piho arstikabinetis Võrus Karja tänavas vanas linnahaiglas. Lauri Kasak Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist on kaevunud minevikku ja uurinud oma sugulase, kunagise Võru tuntud arsti Rudolf Piho elulugu. Lugege, ja saate teada, kas hea kuulmine ikka on eluks vajalik või eiJ Head retke lõhnade maailmas!