Värskas müüdavate apelsini täismahlade ja värskelt pressitud apelsinimahla C-vitamiini sisalduse määramine tiitrimisel

Eesti elanikud on oma tarbimisharjumuste poolest muutunud järjest terviseteadlikumaks. Selle tendentsi üheks näitajaks on ka asjaolu, et järjest rohkem eelistatakse täismahlasid mahlajookidele. Erinevate Eesti mahlatootjate müüdavamate mahlade edetabeli tipus on apelsinimahl. (Mägi: 2016)

Täismahla peetakse tänapäeval pigem toiduks kui joogiks, sest ta on vitamiinide, mineraalainete jm poolest väga toitainerikas. Mahla juues saab katta oma päevase vitamiinivajaduse. Täiskasvanud inimese soovituslik päevane C-vitamiini kogus on 75 mg, kuid veelgi rohkem peaksid seda tarbima näiteks raske füüsilise töö tegijad ja sportlased. (Zilmer jt: 1999, lk 219) Tarbides päevas näiteks kaks klaasi (400 ml) apelsinimahla, saab organism isegi rohkem C-vitamiini, kui päevane vajadus ette näeb (Eesti Toiduliit: 2015).

Teema valik oli seotud peamiselt isikliku huviga antud valdkonna vastu, kuna spordiga tegeledes on väga oluline tervislik toitumine ja sealhulgas organismi vitamiinivajaduse tagamine.

Antud töö eesmärkideks olid:

• tutvuda põhjalikumalt C-vitamiini olemuse ja biotoimega;
• täiendada oma teadmisi mahlade kohta;
• tutvuda tiitrimise kui kontsentratsiooni määramise meetodiga;
• uurida kas pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus langeb kokku tiitrimisel määratud sisaldusega;
• määrata värskelt pressitud apelsinimahla C-vitamiini sisaldus, et võrrelda seda jaemüügis olevate apelsinimahladega.

Töö eesmärkidest lähtuvalt tuli töötada läbi vastavasisuline kirjandus ja teostada praktiline töö apelsinimahlades C-vitamiini kontsentratsiooni määramiseks.

Uurimistöös püstitati järgmised hüpoteesid:

• C-vitamiini sisaldus tiitrimisel on väiksem kui mahla pakendil märgitud C-vitamiini sisaldus;
• enda pressitud mahla C-vitamiini sisaldus on suurem kui poes müüdavate mahlade C-vitamiini sisaldus.

Uurimistöö põhiosa esimeses peatükis antakse ülevaade vitamiinidest, mahladest ja tiitrimisest. Töö põhiosa teises osas tutvustatakse töö metoodikat ja kolmandas osas tiitrimise tulemusi ning analüüsitakse neid.