GRIPIVASTASE VAKTSINEERIMISEGA SOOSTUMUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID HAIGLA PERSONALI HULGAS

Haigla pakub oma töötajatele võimalust saada tasuta gripivaktsiini, kuid sellest hoolimata on soostumus vaktsineerimisega olemasolevate andmete põhjal madal. 2017. aasta sügisel oli arstide hulgas vaktsineerituid 62%, kuid ülejäänud töötajate kohta andmed puudusid. Kuna gripp on väga nakkav nakkushaigus, võib vaktsineerimata haiglapersonal kanda haiguse üle patsientidele, kes võivad samuti vaktsineerimata olles kaasuvate haiguste tõttu põdeda grippi tavapärasest raskemalt. Lisaks sellele on gripp tervishoiutöötajate peamine töölt puudumise põhjus, eriti talvekuudel, mil nõudlus arstiabi järele on aasta jooksul kõige suurem (Durando, Alicino, Dini et al., 2016, 1).

Terviseameti andmetel võib raske gripijuhu ravi ulatuda üle 4600 euro. Eestis haigestub aastas grippi hinnanguliselt 50 000–75 000 inimest ning 2018. aasta märtsi seisuga on haiglaravi vajanud 1560 patsienti. 10 inimese kohta võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides. 9 haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 74 inimest, lahkunute mediaanvanus on 79 aastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Põhilised riskifaktorid on vanus ja südame-veresoonkonna haigused (Terviseameti kodulehekülg).

Siinne teema osutus valituks nii aktuaalsuse kui ka unikaalsuse poolest. Tööl on ühtlasi ka väärtuslik praktiline väljund – uurimistöö tulemuste põhjal saab haigla edasi talitada ning kitsaskohti arendades liikuda parema tervishoiusüsteemi ja patsiendisõbralikuma arstiabi poole. Sarnane uuring on Eestis läbi viidud aastal 2016 – „Tervishoiutöötajate hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega“, paralleele saab tõmmata ka kahe varasema Kadrioru Saksa Gümnaasiumi uurimistööga: „Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide ravimeetodid“ ja „Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi teadmised vaktsineerimise kohta“.

Autori eesmärk on hinnata haigla personali soostumust gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldada seda mõjutavaid tegureid. Uurimistöö käigus on autor püstitanud ühe hüpoteesi: vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega. Hüpoteesi tõestamiseks on andmete kogumiseks koostatud küsitlus. Töö eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud kolm uurimisküsimust.

1. Milline seos on gripivastase vaktsineerimisega nõustumise ning töötajaid iseloomustavate tegurite vahel?
2. Millised on vaktsineerimisega soostunud ja mittesoostunud töötajate gripi ja selle vastase vaktsineerimisega seotud uskumused ja teadmised?
3. Milline seos on gripivastase vaktsineerimisega nõustumise ja gripi ning gripivastase vaktsineerimisega seotud teadmiste ja uskumuste vahel?

Uurimistöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks – esimeses käsitletakse gripiviiruse olemust, gripi kliinilist pilti, diagnoosimist ja ravi ning analüüsitakse vaktsineerimisega kaasnevate riskide ja kasu suhet. Esimese peatüki koostamisel on autor kasutanud teemakohast kirjandust ning varem avaldatud uuringuid. Materjal on valdavalt eestikeelne, kuid on kasutatud ka ingliskeelseid allikaid. Teises peatükis tutvustatakse lähemalt uurimistöö meetodeid ja tulemusi ning arutelu kaudu jõutakse uurimisküsimuste vastuste ning kogu töö eesmärgini.