13.06.2014
Tõnis Tamme at 13.06.2014
Categories

Taimedevaheline konkurents ja äratundmine rapsi (Brassica napus) näitel

Taimed konkureerivad üksteisega valguse, vee, mineraalainete, ruumi ning tolmeldajate pärast; ent kas nad konkureerivad oma sugulastega (taimed, kellel on ühine emataim) vähem kui mittesugulastega? Käesoleva töö eesmärk on uurida taimedevahelist äratundmist rapsi (Brassica napus) näitel, et teada saada, kas rapsitaimede (sugulaste ja mittesugulaste) vahel toimub äratundmine ning kas nad tajuvad enda kõrval kasvajaid. Mõjutades taime viljade ja teiste taimeosade vahelist biomassi suhet (viljade biomass oleks suurem ning juurte-lehtede biomass oleks väiksem), võiks saada aretada sorte, mis konkureerivad omavahel vähem (ent umbrohtudega tugevamalt). Sellest saaks põllumajanduslikku kasu, kui taimed panustaks vähem konkureerimisele ja rohkem seemnete kasvatamisele. Kaugem eesmärk on näidata, kas […]
Do you like it?0
0 Read more
13.06.2014
Dorel Donner at 13.06.2014
Categories

Õpilaste teadlikkus E-ainetest ja karastusjookides olevad E-ained

On teada, et tervis on inimese üks tähtsaim vara. Et oma tervist kaitsta, tuleb tähelepanu pöörata ka toitumisele. Üha enam on hakatud lugu pidama tervislikust toidust. Mõeldes toidu tervislikkusele, tuleb arvestada ka erinevatele säilitus-, lõhna- ning maitseainetele toidus. Kahjuks ei pööra paljud meist E-ainetele mitte mingit tähelepanu. Kuna toitu „süüakse“ tihtilugu silmadega, siis eelistataksegi sageli rohkesti E-aineid täis tooteid. Selle asemel, et valida joogiks värskendav vesi, eelistatakse hoopiski värvilist karastusjooki, mis näib palju ahvatlevam. Peamised uurimisprobleemid on Räpina ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste karastusjookide tarbimise harjumused ning E-ainetega seotud ohtudest teadlik olemine. Antud uurimistöö eesmärgid on: tutvustada E-aineid; teada saada, kui palju […]
Do you like it?0
0 Read more
20.10.2013
Kaspar Mölder at 20.10.2013
Categories

Kormorani vaenamisest Saaremaal

Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust. See võib olla nii otsene linnu tapmine kui ka üldsuse negatiivse arvamuse kujundamine meedia kaudu. Eriti kahjulikud võivad kormoranile olla pesitsuskolooniate tahtlikud või tahtmatud häirimised, olgu need siis seadustatud või mitte. Kohe, kui kormoran Eestisse elama asus, võttis rahvas ta omaks kui musta ja halvaendelise linnu. Sarnane arvamus on eestlastel ka haki, varese, ronga ja haraka kohta. Kormoranile kui kalasööjale linnule lisandusid veel majandusliku kahju aspektid. Selle tõttu võeti 2008. aastal vastu „Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava” (ohjamiskava), mille täideviimist alustati 2011. aastal. (Eschbaum 2008). Antud uurimistöös käsitletakse Saare maakonda jäävate kormoranide pesitsuskolooniate […]
Do you like it?0
0 Read more
20.10.2013
Liisi Sünd at 20.10.2013
Categories

Loopealsete liigilise koosseisu ja kvaliteedi vahelised seosed

Järjest intensiivsema inimtegevusega kaasneb koosluste pindala vähenemine, killustumine ja kvaliteedi langus. See on tänapäeval üks peamine elurikkust ohustav tegur. Muutused maastikustruktuuris ja keskkonnatingimustes võivad omakorda tekitada olukorra, kus senised elupaigad osutuvad ühel hetkel paljudele kooslusele iseloomulikele taimeliikidele edasiseks püsimiseks ebasobivaks. Üks drastiline näide on siinkohal liigirikas looniit, mis on Eesti traditsioonilise külamaastiku lahutamatu osa olnud juba aastasadu. Ühtlasi on loopealsed soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete seisund aga pidevalt halvenenud. Endised avatud ja madala taimestikuga alad on nüüdseks põõsaste ja puudega kinni kasvamas ning neil on domineerimas suurekasvulised karjatamistundlikud […]
Do you like it?0
0 Read more
17.06.2013
Kristin Lisette Jõgiste at 17.06.2013
Categories

Ravimtaimede kasutamine

Erinevate terviseprobleemide korral on ravimtaimi ja taimseid preparaate kasutatud väga kaua. Praegusel ajal on umbes 40% ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimeaineid. (Internet 9) Enamik taimsetest preparaatidest on saadaval ilma retseptita ja just see hõlbustab nende kättesaadavust, kuid võib põhjustada ka valet tarbimist. Paljud inimesed korjavad või kasvatavad ravimtaimi ise. Ravimtaimede tõhusa ja ohutu kasutamise propageerimisel on oluline roll kõigil meditsiinitöötajatel ja terviseajakirjandusel. Töö eesmärk oli selgitada ravimtaime mõistet, anda lühiülevaade taimeravi ajaloost, tavainimeste teadmistest ravimtaimede kohta, küsida meditsiinitöötajate arvamust ravimtaimedega ravimise kohta ja koostada väike ravimtaimede koduaabits kümnest arstide arvates olulisemast ravimtaimest. Metoodika: uuringus osales 51 tavainimest, kes […]
Do you like it?0
0 Read more
12.06.2013
Tannar Tint at 12.06.2013
Categories

Kooliruumide õhu mikrofloora

Mikroorganismid on väga väikesed elusorganismid, keda me tavaliselt palja silmaga ei näe. Nende hulka kuuluvad näiteks bakterid, arhed, üherakulised seened, üherakulised vetikad, algloomad. Bakterid – üks rühm mikroorganisme – on planeedi Maa kõige vanemad elusolendid. Nad ilmusid Maale kolm kuni neli miljardit aastat tagasi. Looduses leidub mikroobe kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui külmaveeallikates ja jääväljadel. Mikroorganismid on olulised ainevahetuses ja looduse aineringes. Nad lõhustavad ja sünteesivad orgaanilisi ühendeid, nende toimel on tekkinud mitmed maavarad nagu nafta ja kivisüsi, aga ka huumus mullas. Mikroobid elavad ka teiste elusorganismide peal ja sees. Mikroorganismid on universaalsed looduse sanitarid, lagundades surnud […]
Do you like it?0
0 Read more
17.12.2012
Raili Õunapuu at 17.12.2012
Categories

Roheka õõskeele bioloogiast ja populatsioonidünaamikast Keemu rannaniidul

Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) on tagasihoidliku välimusega orhidee, mis kasvab Eestis ainult mõnes üksikus kohas. Kunagisest 34-st kasvukohast on tänaseni alles jäänud vaid kaks, üks Hiiumaal Paopes ja teine Läänemaal Keemul. Rohekas õõskeel on mitmeti väga omapärane taim – lisaks üsna märkamatule välimusele on ta nõudlik ka oma kasvukohtade suhtes. Paljud inimesed ei teagi antud liigi olemasolust, kuid tegelikult kuulub orhidee esimese kategooria kaitsealuste taimede hulka. Linnastumise tagajärjel ei harita enam poollooduslikke kooslusi ning selle tõttu ongi õõskeele kasvukohad hävinenud. Üks kahest alles jäänud populatsioonist asub mu kodule väga lähedal Keemu rannaniidul ning mul tekkis võimalus Keskkonnaameti seirespetsialisti Ilona Lepikuga […]
Do you like it?0
0 Read more
11.09.2012
Henri Maalmann at 11.09.2012
Categories

Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses

Eestis kasvavatest looduskaitsealustest taimedest moodustavad märkimisväärse osa käpaliste sugukonna esindajad. Käpalised on erilised oma spetsiifiliste kasvukohaeelistuste poolest, mistõttu võib neid leida kasvamas eriskummalistes kohtades. Käpaliste sugukonda kuuluvad sõrmkäpad on lisaks veel huvitavad oma sagedase hübridiseerumise ning hübriidliikide tekke poolest. Hübriidse liigitekkega on seotud ka antud töös uuritud liigid. Kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp kuuluvad Eesti tavalisemate käpaliste hulka, mida kasvab üle Eesti. Sellegipoolest on nad looduskaitse all nagu kõik meie käpalised, paiknedes mõlemad III kaitsekategoorias. Taimi kui liikumatuid organisme mõjutab eriti tugevalt neid ümbritsev keskkond ja selle erinevad mõjutegurid. Seepärast on ohustatud taimeliikide paremaks kaitseks eriti oluline teada, millistes keskkonnatingimustes need […]
Do you like it?0
0 Read more
Eelmine
12345
Järgmine