22.05.2012

Muutused eri vanuses õpilaste töömälus koolipäeva jooksul

Nii õpetajate kui õpilaste seas arutletakse sageli, kas teatud kellaaegadel on üldse võimalik tunnis piisavalt kaasa töötada ning vajalikku materjali omandada. Käesoleva tööga loodab autor sellesse diskussiooni lisada mõne konstruktiivse argumendi. Valdav osa seni läbi viidud uurimistöödest, mis püüavad leida seost õppimisvõime ja kellaaja vahel, toetuvad oma järeldustes komplekssetele testidele, mille sooritamine nõuab paljude erinevate ajupiirkondade koostööd. Kuna selline meetod on andnud küllalt vastuolulisi tulemusi, leiab autor, et probleemi analüüsimist tuleks alustada komponentide kaupa. Käesolev uurimistöö võtab luubi alla informatsiooni liikumise seisukohalt esimese olulise komponendi ajus – töömälu. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
29.01.2012

Temperamendi mõju kooliedule

Käesolevas uurimistöös käsitleb autor teemat “Temperamendi mõju kooliedule”. Uurimistöö tulemused pakuvad autori arvates kindlasti huvi kõikidele õpetajatele, kuna aitavad ennast ja õpilasi paremini mõista. Õpilasena huvitub autor kooliedu mõjutavatest teguritest ning õpilaste ja õpetajate vaheliste suhtluskonfliktide põhjustest. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad õpilase temperamendijooned tema edukust koolis. Eesmärgi teostamiseks tutvub autor vastava teoreetilise kirjandusega, viib läbi Haljala Gümnaasiumi 8.–11. klassi õpilaste ja kolme õpetaja hulgas temperamenditesti ning analüüsib saadud tulemusi, lisaks intervjueerib kolme õpetajat täiendava informatsiooni saamiseks. Autor lähtub isikuandmete kaitse seadusest (RT 1 2007: 24, 127) ning kasutab saadud tulemusi ainult üldistatud kujul. Artikli täisversiooni leiad PDF […]
28.01.2012

Mänguasjad ja lastemängud enne ja nüüd

Mäng on tegevuse põhiliik eelkoolieas, avaldades mitmekesist mõju lapse psüühilisele arengule. Mängus saavad lapsed uusi oskusi, vilumusi ja teadmisi. Mängus omandatakse suhtlemise reeglid. Ilma mänguta ei ole võimalik saavutada lapse täisväärtuslikku moraalset arengut, ilma mänguta ei ole isiksuslikku kasvu. Mängus arenevad kõik vajalikud algoskused: täieneb sõnavara, arenevad sotsiaalsed suhted, fantaasia, eneseväljendamisoskus, füüsilised võimed, väärtushinnangud. Mäng võimaldab lastel uuesti läbi mängida oma üleelamisi, nähtut ja kuuldut, et see endale selgeks teha. Mängides loob laps endale arusaadava mängumaailma, kus kehtivad tema enda loodud reeglid. Mäng on alati vabatahtlik tegevus, mis annab lapsele väga erilise tunde ja mis on alati positiivne isegi siis, […]
25.09.2011

Mitmevärviline maailm

18.09.2011

Laste hirmud