ÕPILASTE JA ÕPETAJATE UNEHARJUMUSED NING NENDE SEOS ELUGA RAHULOLUGA

ÕPILASTE JA ÕPETAJATE UNEHARJUMUSED NING NENDE SEOS ELUGA RAHULOLUGA

TARMO PUNGAS
TALLINNA REAALKOOL
Klass: 11
Juhendaja: Kati Pajuman
Uurimistöö osales 2018. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil ja pälvis Sotsiaalministeeriumi eripreemia.

Uni moodustab ligi kolmandiku inimese elust. Seetõttu on uni koos toitumise ja seksuaalsusega üks inimese kolmest põhivajadustest, kuid ainus, mida koolitundides üldjuhul ei käsitleta.

National Sleep Foundationi avaldatud soovituslike unetundide arvu järgi (vt tabel 1, lk 8) peaks 14–17-aastane nooruk öösel magama 8–10 tundi. 18–25-aastaste vanuserühmal, millesse kuuluvad ka paljud 11. ja 12. klasside õpilased, soovitatakse magada 7–9 tundi. 2016/17. õppeaastal Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiõpilaste seas korraldatud uurimistöös leiti, et pooled uuringus osalenud õpilased ei maga vastavalt välja toodud eakohastele normidele (Kuusk, 2017: 22). Teismeeas, kus inimese keha on arenemisjärgus, võib vähene uni takistada aju normaalset arengut (Giedd, 2009).

Üldjuhul on inimeste teadlikkus unest ja selle puudusega kaasnevatest probleemidest suhteliselt madal (Perry, 2013). Madala teadlikkuse põhjus võib olla teema vähene kajastus meedias. Ka juhul, kui ollakse teadlik, et vähe magamine on tervisele halb, ei pruugi unedefitsiidi tagajärjed tunduda unerütmi muutmiseks piisavalt olulised. Mõnel inimesel on aga töö- või kooliväline aeg niivõrd sisustatud, et koju jõutakse alles pärast vajalikku magamaminekuaega. Kõrgem uneteadlikkus aitaks tõstatada arutelu inimeste, eriti laste ja noorte, uneprobleemide üle ning panna rohkem inimesi enda magamisharjumusi muutma. Rohkem und tagaks õpilastele parema füüsilise ja emotsionaalse toimetuleku koolis, parandades kõrgema motivatsiooni, keskendumis- ja tähelepanuvõime abil akadeemilisi tulemusi (Rosekind et al., 2010). Lisaks on oluline hea unekvaliteet: kui puhanuna inimene end hommikul ja päeva jooksul tunneb ning mitu korda ta öösel üles ärkab. Normaalne unerežiim aitab inimesel tunda end energilisena nii töötades kui ka hobidega tegeledes.

Uurimistöö eesmärk on uurida inimeste uneharjumuste seost eluga rahuloluga ning võrrelda erinevate vanusrühmade ning õpilaste ja õpetajate uneharjumusi. Lisaks on eesmärk teadvustada unega seotud probleeme tänapäeva ühiskonnas ja seeläbi tõsta teema aktuaalsust inimeste seas.

Töös on püstitatud hüpotees: mida kõrgem on vastajate unetundide arv, seda kõrgem on eluga rahulolu (Kelly, 2004, 2).

Lisaks on püstitatud kolm uurimisküsimust:

  1. Kas õpilased magavad seda rohkem, mida hiljem kool algab? (Wahlstrom, 2002, 12)
  2. Kas Tallinna Reaalkooli õpilased magavad keskmiselt vähem kui Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased?
  3. Kas vastanud õpilaste ja õpetajate unetundide arv jääb alla eakohaste soovituslike normide?