ÕHUKVALITEET GÜMNASISTIDE KODUSTES ÕPPERUUMIDES SÜSINIKDIOKSIIDI KONTSENTRATSIOONI ALUSEL

ÕHUKVALITEET GÜMNASISTIDE KODUSTES ÕPPERUUMIDES SÜSINIKDIOKSIIDI KONTSENTRATSIOONI ALUSEL

AKSEL BULAVS
TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUM
Klass: 11
Juhendajad: Kaie Mägimets, Ago Rootsi

Siseõhu kvaliteet mõjutab olulisel määral inimese tervist ja töövõimet, kuna enamik inimestest veedab suurema osa ööpäevast siseruumides. Üheks tähtsamaks siseõhu kvaliteedi näitajaks on süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon.

CO2 ehk süsihappegaas on hingamisel eralduv gaas, mis liiga suure kontsentratsiooni korral mõjub halvasti inimese vaimse töö efektiivsusele, sealhulgas õppimisvõimele, mistõttu on oluline hoida CO2 kontsentratsioon erinevates õppekeskkondades alla standardis EVS-EN-15251 toodud piirnormi 1000 ppm. Siiani on läbi viidud mitmeid CO2 mõõtmisi koolides, aga õppetööd tehakse peale koolide ka õpilaste kodudes. Paraku õpilaste koduste õpikeskkondade CO2 kontsentratsiooni kohta ei ole Eestis spetsiaalseid uuringuid mulle teadaolevalt veel tehtud. Seepärast tahtsin teada saada, kas süsihappegaasi kontsentratsioon õpilaste kodudes vastab nõuetele.

Töö eesmärk oli välja selgitada, milline õhukvaliteet (CO2 kontsentratsioon ja temperatuur) ja missugused ventilatsioonisüsteemid on õpilaste kodudes ning tutvuda õpilaste harjumustega (kas õppimise ajal on uksed ja aknad kinni või mitte, kas tube õhutatakse jne). Samuti uurida, missugust tüüpi majad on kõige problemaatilisema õhukvaliteediga. Selleks viisin läbi kakskümmend CO2 kontsentratsiooni mõõtmist Tartu gümnasistide kodudes.

Töö esimeses osas selgitan, mille järgi õhukvaliteeti hinnatakse ning annan ülevaate erinevatest ventilatsioonitüüpidest ja nende tööpõhimõtetest. Samuti tutvustan varasemate teemakohaste uuringute tulemusi. Töö teises osas kirjeldan mõõtmiste metoodikat ja analüüsin mõõtmistulemusi.

Kirjanduslike allikatena kasutasin hoonete sisekliima, CO2 mõõtmise tulemuste ja ventilatsiooniga seotud materjale, mida leidsin nii paberil kui internetist.