13.06.2017

LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega

Euroopa Liidus on energia kokkuhoid aktuaalne teema, kuid ka Eesti Vabariigil on kohustus säästa energiat suurtes kogustes. Üheks energialiigiks on elektrienergia (Tamm, 2011). Meie laiuskraadil, eriti talvisel ajal, on tähtsal kohal valgustus. Umbes neljandik hoone energiakulust läheb valgustusele. Olenevalt elektripirni liigist tuleb valgustuse maksumus silmapaistvalt erinev. Valgusdiood- ehk LED-lampide tootmis- ja kasutustehnoloogia on niivõrd uus, et selle kohta pole palju uurimistöid Eestis avaldatud. Nende tootmiseks kasutatav tehnoloogia ka täieneb pidevalt ning seoses valgusdioodide hinna soodsamaks muutumisega ja energiasäästlikkusega kasvab nende kasutamise populaarsus. Seda teemat on lähemalt uurinud Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Tiiu Tamm, kes 2012. a ajakirjas „Keskkonnatehnika“ kirjutab, et LED-lambid […]
13.06.2017

Seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana II maailmasõja aegse Berliini ja praeguse Kongo Demokraatliku Vabariigi näitel

Seksuaalvägivald on läbi aegade leidnud kasutust sõjarelvana. Naistega kauplemine on alati olnud päevakorras juba alates antiikajast, mil naistega kaubitsemise (või kauba röövimise) hästi tuntud näiteks on Trooja Helena lugu. Trooja Helenat tuntakse kahe asja järgi: ta oli kirjeldamatult ilus ja tema lugu räägib sellest, kuidas temast sai sõjasaak. Ehkki tol ajal vägistamist tänapäevasel moel ei defineeritud ja sedavõrd kauge aja kohta napib otseseid allikaid, on siiski tõsiasi, et naise kohtlemine objektina on seksuaalvägivallaga otseselt seotud nähtus ja seksuaalvägivalla aluseks, kui mitte isegi põhjuseks, ning Trooja Helena looga tõmmatav paralleel on siin selgelt nähtav. Samamoodi on tuntud ka näiteks viikingite rüüstamis- […]
13.06.2017

Naise kujutamine meedias 1984. aasta Nõukogude Naise ja 2013. aasta Eesti Naise näitel

Meedia on elu lahutamatu osa, selle mõjuväljas on nii üksikindiviidid kui ka ühiskond tervikuna. Reaalsuse tajumisel ja tähenduste loomisel on meedial otsustav roll. Keelekasutusega kujundatakse sootsiumis tähendusi, määratakse, mida normaalseks peetakse, milliseid väärtusi ühiskonnas loomulikustatakse. Uurimistöö teema valik on tingitud autori suurest huvist meedia kui inimese kuvandi looja ning üldsuse mõjutaja vastu. Uurimistöö eesmärk on tekstianalüüsi meetodil teada saada, kuidas kujutab trükimeedia naisi, täpsemalt, kes on need naised, keda kujutatakse, ning milliseid tegevusi nende puhul loomulikustatakse. Töös analüüsib autor kahe erineva aasta, 1984 ja 2013, persoonilugusid ajakirjas Nõukogude Naine ja Eesti Naine ning toob välja, millised on põhilised märksõnad, mis […]
18.02.2017

Toimetaja kaassõna

Kas Eestis toimub üheksanda mai paiku rohkem kuritegusid kui jõulude ajal? Millised naised meeldivad Olavi Ruitlasele ja milliseid eelistas Charles Bukowski? Kas Eestis saab varsti emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida? Keda nimetatakse peajalgseteks ja kuidas on need elukad seotud laste arenguga? Kas Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilased teavad, mida tähendab brutopalk ja mida nad peavad tegema pangakaardi PIN-koodidega, kui nad on need kätte saanud? Kas edu pranglimises ja matemaatikas käivad käsikäes? Ja kui suur töö on ühe kirjandusteose tõlkimine ühest keelest teise? Kas üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata? Vot seda viimast Akadeemiake küll ei tea, aga eelpool toodud […]
18.02.2017

Tõlke ekvivalentsus Jerome Klapka Jerome’i „Kolm meest paadis“ näitel

Tõlkimine ja tõlgendamine ümbritsevad meid iga päev ning on osa kaasaegsest vahendavast infoühiskonnast. Taoline käsitlus muudab valdkonna väga aktuaalseks. Ometi on tõlketeooria Eestis üsna vähe uuritud valdkond, mida iseloomustavad lünklik ajalugu ning puudulikud teoreetilised mõisted. Käesoleva töö eesmärk on anda lühiülevaade Eesti tõlkeloost, keskendudes tõlketeoreetilise mõiste „ekvivalentsus“ põhjalikumale uurimisele. Töös püüab autor leida universaalset definitsiooni ekvivalentsusele ning mõiste erinevaid funktsioone ning sellega seonduvaid tõlkemeetodeid rakendades analüüsida Jerome Klapka Jerome’i teost „Kolm meest paadis“. Uurimistöö üleüldise uurimisvaldkonna ning kategooria valimises mängis olulist rolli 2014/2015. õppeaasta  emakeeleolümpiaadi teema „Ilus eestikeelne lause“. Teema valiku konkretiseerimise ajendiks oli fakt, et eesti keeles ei ole […]
18.02.2017

Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel

Elame ajajärgul, mil võib igapäevaselt meediast kuulda-lugeda arvukatest korrarikkumistest ja toimepandud süütegudest. Ühtlasi võib märgata, kuidas uudisnuppudes on tihtipeale üheks märksõnaks just alkohol. Viimane on saanud meie regiooni ja kultuuriruumi pea lahutamatuks osaks tähtpäevade tähistamise juures ning paraku võib juhtuda, et vahel ei piirdu alkoholi tarbimine üksnes tarbija enese tervise kahjustumisega, vaid kahjud võivad edasi kanduda ka ümbritsevasse keskkonda. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on läbi statistilise analüüsi välja selgitada, kuidas ning kui suurel määral soodustab alkoholi tarbimine õigusvastast käitumist tähtpäevadel. Uurimistöö käigus analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti kuritegevuse statistikat aastate 2010–2014 kohta. Võrdlemismaterjali saamiseks valis autor viie aasta peale välja nii kolm […]
18.02.2017

Emakakaelavähk ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsineerimine

Emakakaelavähk on kõikide vähkide hulgas leviku poolest seitsmendal kohal ning naistel rinna-, jämesoole- ja kopsuvähi järel neljandal kohal olev vähitüüp. Emakakaelavähi põhjustajaks on peamiselt sugulisel teel leviva inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid (enamasti HPV16 ja HPV18). Nende viirusetüüpide vastu on olemas vaktsiinid, kuid nende vastane vaktsineerimine ei kuulu Eestis riiklikusse immuniseerimiskavasse, mistõttu see on tasuline. Käesoleva uurimistöö ajendiks oli huvi emakakaelavähi ja HPV-vastase vaktsineerimise vastu, samuti selle vastu, kui palju inimesed minu kodukohas on valmis vaktsineerima. Uurimistöö raames viisin läbi kiirküsitluse 434 Eesti inimese seas (peamiselt Viljandimaalt Tarvastu vallast), kelle vanus jäi 12–68 eluaasta vahele. Küsisin nende valmidust vaktsineerida HPV […]
18.02.2017

Laste joonistusoskuse seos ealise arenguga

21. sajandi kiires elutempos ei leidu lastevanematel tihti aega süveneda oma eelkooliealiste laste joonistustesse. Joonistused on lapse kõige tähtsamaks suhtlusvahendiks ning nende uurimine koos lapsega annab aimu tema mõttemaailmast ja arengust. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse laste joonistusoskuste arengut. Uurimistöö eesmärk on vaadelda, milline on laste joonistustes peituv info, kas joonistamine ning laste areng on omavahel seotud ning kuidas muutuvad joonistused vanusega. Töö käigus viidi Tartu lasteaias Midrimaa kahes vanuserühmas läbi eksperiment,  selgitamaks välja, millised erinevused ilmnevad laste joonistustes ning kuidas nad ise oma joonistusi selgitavad. Katse käigus paluti lastel joonistada inimest vabalt valitud värvidega. Lastele oli kasutamiseks värvipliiatsid ning paber suuruses […]