Arhiiv
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
07.12.2020
Minu uurimistöö kirjeldab Soome lahe keskkonnaseisundit setete orgaanilise aine ja toitainete sisalduse põhjal. Oma töös võrdlen saadud tulemusi varem avaldatud andmetega. Uurimistöö põhineb aastatel 2014–2016 tehtud projekti SedGof tulemustel. Selle projekti käigus võeti Soome lahest mitmekümnest punktist põhjasette proove ja nende põhjal uuriti lahe reostustaset ning reostuse võimalikke põhjusi. Uurimistöö praktilises osas analüüsisin TalTechi laboris põhjasetete proove ning tõlgendasin saadud tulemusi. Uurimistöö soovisin teha loodusteaduste valdkonnas, et saada laboritöö kogemus. Töö praktilise osa tegemine TalTechis andis mulle võimaluse teha koostööd eriala teadlastega, koolis ma seda poleks saanud teha. Soome laht on üks kõige halvemas seisundis olevaid maailmamere piirkondi. Jääkide hulgaline […]
07.12.2020
Meie suguvõsas on aegade jooksul juhtunud päris palju lõbusaid seiku. Neid on tore jutustada kartulivagude vahel, sünnipäevalauas, saunalaval, puid lappides jm. Ma soovin, et need lood ei kaoks ega ununeks, vaid elaks iga uue põlvkonnaga ikka edasi. Ma tahan need säilitada ka oma lastele ja lastelastele. Kuna kõik meie pereliikmed on põlised saarlased, siis ongi enamus lugusid aset leidnud Saaremaal. Üks lugu on seotud ka Vilsandi saarega ning üks lugu juhtus Tallinnas. Minu töö eesmärk oli õppida oma sugulasi paremini tundma ja jäädvustada nendega toimunud naljakaid juhtumisi nii sõnas kui ka pildis. Meetodina kasutasin intervjuud. Oma ideed hakkasin ellu viima […]
07.12.2020
Uurimistöö teemavalikul sai otsustavaks teema aktuaalsus. Üha rohkem räägitakse antibiootikumide mõjust looduskeskkonnale ja suurenevast antibiootikumiresistentsusest, millest on saanud oluline globaalne probleem. Alates esimese antibiootikumi avastamisest on neil ravimitel olnud tähtis roll loomade ja inimeste ravimisel erinevatest bakteriaalsetest haigustest. Antibiootilised ühendid satuvad põllumajanduse ja inimeste kaudu reovette. Loomakasvatuses kasutatavad suured antibiootikumikogused viivad uute resistentsete bakterite tekkeni ning need võivad levida edasi ka inimestele. Mitmed mainekad organisatsioonid (Maailma Terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ja Maailma Loomaterviseorganisatsioon) on välja töötanud tegevuskava mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks. Teisalt on keskkonnasäästliku reoveekäitlemise üks aluseid bioloogiline puhastus, milles mängivad olulist rolli bakterid, kelle elutegevuse tulemusena väheneb heitvee keskkonnaohtlikkus. […]
07.12.2020
Septembris 2017 kuulutas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid välja õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse teemal „Sada aastat Eesti riiki“. Uurimistöö „Jaan Vilba perekonna lugu 1944–1946“ on valminud eelkõige nimetatud konkursi raames. Autor tunneb suurt huvi oma perekonna ajaloo vastu. Juba varasest lapsepõlvest on ta kuulnud isapoolse vanaema Aino Põdra (Vilba) meenutusi lapsepõlvest. Eriti suurt huvi hakkas ta tundma 1944.–1946. aastate vastu, kuna selles ajavahemikus leidsid aset pöördelised hetked perekond Vilba elus. Lisatõuke nimetatud perioodi uurimiseks andis mängufilm „1944“, mis pani autori mõtisklema, mis siin okupatsioonide vahetumise ajal toimus. Autoril tekkisid küsimused oma vanaemale, kas ja kuidas puutus tema oma lapsepõlves kokku […]
07.12.2020
Siinne uurimistöö on praktiline töö, mille raames valmis digitaliseeritud videosalvestis Elva Algkooli õpetajate näiteringist ja kokku monteeritud intervjuudest, mille andsid etenduses osalenud õpetajad 20 aastat hiljem. Autor valis teema seoses kooli 105. juubeliaastaga, et tutvustada Elva koolis tegutsenud õpetajate näiteringi, mille juhendaja oli autori teise kooliastme klassijuhataja. Töö üks eesmärke oli kohtuda 20 aastat tagasi tegutsenud Elva Algkooli näiteringis osalenud õpetajatega. Teine eesmärk oli teha näiteringis osalenud õpetajatega intervjuud ja monteerida kokku video. Peamise eesmärgina soovis töö autor avalikustada 20 aastat tagasi Elva Algkoolis tegutsenud õpetajate näiteringi etenduse „Jumpovaari“ (vt lisa 1) ja kinkida näiteringis osalenud õpetajate intervjuudega videosalvestise Elva […]
07.12.2020
Immuunsüsteemi üks peamisi eesmärke on kaitsta keha infektsioonide ja väliste haigustekitajate eest, käivitamata seejuures immuunreaktsiooni organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunsüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest ja rakkudest ning nende omavahelise tasakaalu ja keha üldise homöostaasi säilitamine on efektiivse ja toimiva immuunvastuse tekkimiseks hädavajalik. Kõrvalekalded normaalsest immuunsüsteemi funktsionaalsusest ja kompositsioonist võivad viia märgatava languseni immuunvastuse efektiivsuses. Vananemisega kaasnevad ulatuslikud muutused erinevate immuunsüsteemi rakkude osakaalus, fenotüübis ja funktsionaalsuses. Need muutused on tihedalt seotud oluliselt nõrgema organismi vastupanuvõimega ja selle tulemusel on eakad inimesed vastuvõtlikumad nakkushaigustele, nende immuunvastus vaktsiinidele on nõrgem ning kasvajalike rakkude tuvastamine on ebaefektiivsem. Sellised kõrvalekalded on suurel määral […]
07.12.2020
Kliimamuutus (eriti selle soojenemise aspekt) ja ilm on inimestes tekitanud palju küsimusi. Nendele küsimustele võib saada vastuseid, kui uurida puude aastarõngaid. Nende võrdlemine varem tehtud kliima ja ilma andmetega annab teadlastele vihjeid, mis on juhtumas praegusel ajahetkel ja mis võib juhtuda tulevikus. Töö autor valis selle teema, sest talle on see teadusala juba aastaid huvi pakkunud ja ta tahaks seda ala paremini tunda. Autor tahab rohkem teada saada puude aastarõngaste olemusest ja nende kasutamise võimalustest, avardada nii enda kui ka lugejate silmaringi. Uurimistöö analüüsib dendrokronoloogilisi andmeid Järvselja looduskaitse alal olevate puistute põhjal, et leida aastarõngaste, sademete hulga ja temperatuuri muutuste […]