Arhiiv
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
20.05.2018
Maailmarekord on parim tulemus maailmas kindlal võistlusalal (EKSS, 2009). Sooritus peab olema määrustele vastav (lubatud ilmastikuolud ja vahendid, dopingukontroll läbitud negatiivse vastusega, õige kohtunike arv jne) (Lään, 2004). Maailmarekord on võimete lagi spordis ning paratamatult hakatakse kopeerima võitjate tehnikat ning treeningplaane. Keegi ei kontrolli, kas elemendid on tegelikult tehniliselt korrektsed, kas treeningutel tegeletakse õigete harjutustega või on sellel inimesel lihtsalt erakordsed füüsilised võimed. Võitjal paistab ju õigus olevalt, kui ta on jõudnud tippsaavutuseni. (Burkett, 2010) Töö autoril sai teema valikul otsustavaks mitmevõistlusega tegelemine ja sellest tulenevalt suur huvi teiste sportlaste tehnika kopeerimise ja jälgimise mõttekuse vastu. Noorsportlased jätavad sageli endale […]
20.05.2018
Kirjanik Jüri Tuulik on tuntud oma Abruka-teemalise loomingu poolest. Seda iseloomustab eelkõige sõnakoomika ning ka situatsiooni- ja karakterikoomika, mille loomiseks on autor kasutanud omanäolist keelt. Uurimistöö autor valis isikupärase stiili teema, sest tahtis tuua selle kohta häid näiteid, kusjuures on oluline, et töö on subjektiivses võtmes kirjutatud. Autor leidis, et Jüri Tuulik on isikupärane Saaremaa kirjanik, kes on kirjutanud vahva raamatu „Külatraagik“. Käesoleva uurimistöö põhieesmärk on uurida Jüri Tuuliku keelekasutust jutustuses „Külatraagik“ ning anda hinnang autori isikustiilile. Selleks valiti teosest silmapaistvamad keelendid, mis töötati läbi ning jaotati seejärel kategooriatesse.
20.05.2018
Käesoleva uurimistöö teema on ärevushäiretele omaste tunnuste esinemine Tallinna Prantsuse Lütseumi (TPL) ja Saku Gümnaasiumi (SG) keskkooliastme õpilaste seas kolme klassi lõikes ning võrdluses teineteisega. Kooliõpilaste ülepinge ja liigne koormatus on aktuaalne teema, mis seostub koolipsühholoogia valdkonnaga. Teema on päevakajaline, sest riigis, kus kooli paremust mõõdetakse igal sügisel edetabelikohtade alusel, on stress koolides paratamatus. Enim kannatavad selle all tõenäoliselt õpilased, kelle jaoks on kool esmane prioriteet ning kelle jaoks juba harjumuseks saanud mured ja stressiolukorrad võivad ühel hetkel tervisele mõjuma hakata. Üheks pideva pinge ja mure väljenduseks ongi ärevushäired. Autori uurimistöö teemavalik tulenes isiklikust koolivahetuse kogemusest. Nimelt torkas kooli vahetades […]
20.05.2018
6. septembril 2016. a. ilmus Delfi portaalis uudis1, et Põhjamaade teadlased uurisid erinevate uuemate mobiiltelefonide antennide kvaliteeti. Uuringust selgus, et kõige kehvema levikvaliteediga mobiiltelefon on Apple iPhone 6S, eriti kui seda hoida vasakus käes. Kuna olin hiljuti endale just sellise telefoni saanud, siis tundus selline väide üllatav ja natuke ka nördimust tekitav. Postimees lisas samale uudisele veel väikese õpetuse selle kohta, kuidas iga iPhone’i kasutaja saab ise oma telefoni levikvaliteeti lihtsalt mõõta. Nii tekkiski tahtmine ise praktiliselt järele uurida, kas väide iPhone’i kehva levikvaliteedi kohta võrreldes teiste telefonidega peab paika. Uurimistöö eesmärk oli mõõta erinevate mobiiltelefonide levikvaliteeti ning kontrollida väidet, […]
19.05.2018
Käesolev uurimistöö käsitleb fotobiontide varieeruvust ühe konkreetse samblikuliigi piires ning seoseid hariliku korpsambliku fotobiondi liigi/genotüübi ja elupaiga ning substraadi vahel. Uurimisobjektiks on autor valinud hariliku korpsambliku (Xanthoria parietina (L.) Th. Fr.), kuna see on üks tavalisemaid Eestis esinevaid samblikke ja teda võib leida kasvamas erinevates elupaikades: metsades, parkides ja rannikualadel, ning väga erinevatel substraatidel, nagu nt puukoorel, kividel, sammalde peal ja taimejäänustel (Randlane 1994: 379). Käesoleva uurimistöö eesmärk oli määrata neljast erinevast elupaigast ja kolmelt erinevalt substraadilt korjatud 24 hariliku korpsambliku isendi fotobiondi DNA ja konkreetsete geenijärjestuste (rDNA ITS) abil selgitada fotobiontide liigid. Selleks eraldati samblikust kogu DNA ning uuritav […]
19.05.2018
Andrus Kivirähk on üks populaarsemaid Eesti kirjanikke, kelle raamatuid loetakse nii kodudes kui koolides. Eriti sobib Kivirähki lugeda raamatuhuvilistel, kellele sobib lihtsasti loetav tekst, kellel on hea huumorisoon ning kellele meeldib leida seoseid teiste raamatutega. Lisaks tasub Kivirähki lugeda ka raamatuvõõrastel inimestel, sest temast on mitmed oma lemmiku leidnud. Otsustasin teha oma uurimistöö just sel teemal, sest ei leidnud andmebaasidest analoogilist tööd ning Andrus Kivirähki tekste olen alati huviga lugenud. Oma uurimistöös soovisin teada saada, mis on Andrus Kivirähkile iseloomulik ehk mis ta nii populaarseks teeb. Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Andrus Kivirähki isikustiilist, tema poolt kasutatavatest keelekujunditest. Oma uurimistöö […]
25.01.2018
Üherakulised organismid on kõige vanemad eluvormid planeedil Maa. Mikroobe leidub looduses kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui ka külmaveeallikates, ekvaatoril ja isegi Arktikas. Kõikide bakterite üldmass meie planeedil on suurem kõikide loomade ja taimede üldmassist. Seega on planeedil Maa peamised asukad bakterid, mitte inimesed, loomad või taimed. Juba iidsetest aegadest on huvitanud inimesi elusorganismid, mida palja silmaga ei näe, aga mis avaldavad suurt mõju inimese elule. Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale ja ka vastupidi palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärke oli kaks: proovide võtmise ja katsete käigus kindlaks teha, […]