31.08.2014

DMITRI BUDÕLIN. Referaat ja intervjuu.

Käesolev töö on kirjutatud kaheksakordsest Eesti meistrist judos, judotreenerist ja judokooli rajajast Dmitri Budõlinist. Valisin selle teema, kuna tegelen ise judoga ja Dmitri Budõlin on olnud ka minu treener. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa kajastab Dmitri Budõlini lapsepõlve, teises osas käsitlesin tema sportlaskarjääri, kolmas osa räägib tema treeneritööst ning neljanda osana on tehtud intervjuu Dmitri Budõliniga. Infot Dmitri Budõlini kohta sain peamiselt Internetilehekülgedelt, intervjuust sportlase endaga ja üks foto töös pärineb erakogust. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
31.08.2014

Kätepesuharjumus Orissaare Gümnaasiumi 1.-7. klassi õpilaste näitel

Käesoleva töö eesmärk on üldistada Orissaare gümnaasiumi 1.–7. klassi õpilaste kätepesuharjumust. Uurimuses osalesid Orissaare gümnaasiumi õpilased, kes käivad söömas esimesel suurel vahetunnil. Kasutasime vaatlusmeetodit. Lisaks küsisime veel kaks küsimust. Uurimuse vaatluse viisime läbi 2013. aastal märtsi kahe esimese nädala viie päeva jooksul. Kuna me pidime sööklas olema enne teisi, siis vaatluspäevad valisime vastavalt meie tunniplaanile. 1. KÄTE PESEMINE Puhtuse hoidmine ehk hügieeninõuete täitmine algab käte pesemisest. Kätepesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi ainult selleks, et nad oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi infektsioonhaiguste eest. Tervisekaitse seisukohast on käte […]
31.08.2014

Prügi minu kodus

Ma tegin selle töö, sest me sorteerime kodus prügi erinevalt ja mind huvitas, kui palju eri liiki prügi meie peres tekib. Me peame prügi sorteerima selleks, et prügihoidlatesse ei satuks taaskasutatavaid jäätmeid. Ohtlikud jäätmed – näiteks kasutatud autoakud või tühjad patareid – on inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui need satuvad veekogudesse, mulda või siis õhku. Köögijäätmetest ja aiajäätmetest saab komposti. Kompostist saab väga head mulda, et taimi väetada. Kompostmuld on väga väärtuslik. Kui kasutada vanapaberit mitu korda, säästaks see palju rohkem loodust. Paljusid asju, mida võiks ära visata, saab uuesti kasutada või neist midagi teha, kui nad on ümber töödeldud. […]
31.08.2014

Allergia avaldumine Konguta Kooli õpilastel ja õpetajatel

Minu töö teema on allergia avaldumine Konguta Kooli õpilastel ja õpetajatel. Valisin selle teema, sest allergia avaldumine tänapäeva ühiskonnas üha sageneb. Kuna olen ise allergik, siis soovisin uurida, kas meie kooli õpilaste ja õpetajate seas leidub teisigi allergikuid. Soovisin teada, kas allergia segab õpilaste ja õpetajate igapäevaelu ning kuidas muuta elu allergiaga talutavamaks. Samuti tahtsin rohkem allergia kohta teadmisi saada. 1. ALLERGIA MÕISTE NING SÜMPTOMID Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavaline reaktsioon ühele või mitmele ainele, mis on ohutud teistele inimestele. Allergiliste haiguste esinemissagedus on viimasel aastakümnel oluliselt tõusnud. Seda seostatakse mitmete teguritega, näiteks keskkonna saastatuse suurenemisega. Läbiviidud uurimused näitavad, […]
31.08.2014

E-ained karastusjookides

Kui lapsed käivad kaupluses, vaatavad nad alati karastusjookide riiuli poole, sest seal on palju värvilisi ja isuäratavaid jooke. Karastusjookide all mõeldaksegi põhiliselt limonaade. Enamik lapsi, kes poodides käivad, ostavad kindlasti ka karastusjooke. Seda teevad ka suured inimesed. On ju limonaadid meeldiva magusa maitsega ja head janukustutajad. Käesoleva uurimistöö teema valisin seetõttu, et saada teavet, millest limonaadid koosnevad. Praegusel ajal lisatakse kõikidesse valmistoitudesse mingil määral lisaaineid, samuti lisatakse neid ka limonaadidesse. Tahtsin välja selgitada, milliseid lisaaineid sisaldavad laste suured lemmikud – karastusjoogid – ja milline mõju neil ainetel on. Töö tegemiseks uurisin Eestis karastusjooke tootvate ettevõtete kodulehekülgi, uurisin internetist konkreetsete lisaainete […]
31.08.2014

Kui kiiresti kasvab muru

Igal kevadel ja suvel näeme meid ümbritsemas palju muruplatse. Tihti on tarvis muru niita. Uurisin, kui kiiresti muru kasvab. Selleks tegin katse. Külvasin kolme karpi lihavõttemuruseemneid. Kaks karpi panin aknalauale, kolmanda hämarasse kohta. Nii sain teada, kui tähtis on taimedele kasvuks valgus. Külvasin seemned 6. märtsil. Seemned idanesid 6 päeva. Igal päeval mõõtsin joonlauaga muru kõrguse. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
31.08.2014

Tihemetsa talu kalatoidud ning toidutraditsioonide jätkamine Nasva kalurikülas

Erinevad maastikud loovad erinevat vaimulaadi ja maailmavaadet ning ka traditsioone. Autor on mitmegi vanemaealise inimese käest kuulnud, et mereäärsete inimeste maailm on avaram ja tuulisem. Seda nii avamerel kui ka lagedatel rannikualadel, mida katab vaid kidur taimestik. See avarus on randlastesse talletunud kaugelt rohkem kui paari põlve jooksul ja kujundanud nende eluvaate, suhtlusstiili ja huumori teistsuguseks kui muul rahval. Noodapüük või hülgeküttide retk on olnud meeskonnatöö, mis eeldab üksteise usaldamist, samas ka võimet koos tegutseda. Samad oskused, mida õpetab pikk inimesi ühendav ja proovile panev mereretk, on vajalikud ka noodapüügis ja hülgeküttimises. Saarte või läänemaine huumor pole seetõttu ainult nali […]
31.08.2014

Lärm koolis kahjustab tervist

Minule meeldiks, kui koolis oleks vaikne nagu teatris, raamatukogus, muuseumis või kodus. Olen rääkinud paljude oma kooli õpilastega ja teinud järelduse, et enamikule neist meeldiks täpselt samuti käia koolis, kus kõik lapsed tahavad õppida ega tule otsima kohta, kus saab oma lollusi näidata. Hiljuti rääkis mulle üks esimese klassi õpilane, et ta on koolist täiesti väsinud, ehkki tal on mõlemal veerandil olnud tunnistusel ainult viied. Kui küsisin selle põhjust, seletas ta: „Ma ei kannata suurt kisa ja lärmi vahetundide ajal. Mulle ei meeldi ka see, kui paljud õpilased tundi segavad. Õpetaja peab mõnda last iga päev igas tunnis mitu korda keelama ja […]