Arhiiv
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
26.12.2020
Meie meeskonna (Minecrafti kuninglik aiatööstus) uurimisteema oli „Taimede ümberistutamine soodustab lopsakat taimekasvu.“ See teema tundus meie jaoks lihtne ja kevadel kasvatatakse meie peredes alati taimi ning paremaks kasvuks istutatakse neid ümber. Meie uurimistööl oli kolm eesmärki. Esiteks tahtsime teada saada, kas taimi saab klassiruumis sügisel ja talvel kasvatada. Teiseks tahtsime uurida, kas kõik taimed kuivavad ümberistutamisel. Kolmandaks, kas pärast taimede ümberistutamist topsidesse hakkavad meie taimed paremini kasvama.
26.12.2020
Käisime eelmine aasta õpilaste teadusfestivalil ning siis tuli mõte seal ka ise osaleda. Hakkasime mõtlema, millise tööga festivalil osaleda. Õpetaja pakkus välja muna asendamise küpsetistes ja erinevates toitudes ning meile tundus see huvitav. Hakkasime katsetama erinevaid küpsetisi ja toite. Eriti huvipakkuv oli meile, et kuidas saab ilma munata teha omletti. Kui asendada toidus muna, saavad ka munaallergiaga inimesed seda toitu süüa. See töö andis meile teadmisi, mida toidu sisse panna. Mida lisada vähem, mida rohkem ja mida tuleb muuta retseptis, et kõik õnnestuks.
26.12.2020
Ma valisin selle teema selle pärast, et ma nägin Youtube’is videot, kuidas porgandist tehti flööt. Töö eesmärk on teha ise porgandist flööt, sellel mängida ja jälgida, kui kaua selline flööt vastu peab, enne kui see tuleb ära visata.
26.12.2020
Meie koduasulas on palju viinamäetigusid. Meile tundusid teod huvitav uurimisobjekt. Tahtsime tigudest rohkem teada saada, näiteks tahtsime teada saada, kui kiiresti tigu liigub. Arvasime, et viinamäetigu on suurem, julgem ja kiirem kui kiritigu.
26.12.2020
Sain loodusõpetuse tunnis ülesande teha sarapuu ja kase tolmlemise kohta uurimistöö. Arvutiõpetuse tunnis pidin selgeks saama tööde vormistamise. Töö käigus tahtsin teada saada, millal tolmleb sarapuu ja millal tolmleb kask ning kuidas see käib. Veel soovisin teada, kuidas vormistatakse töid.
26.12.2020
Ma elan väga vanas talumajas. See on ehitatud aastal 1889. Selles majas elas perekond Sossi, kellest suurem osa olid arstid. Kui Sossid said aru, et see talu on neile ainult suvituskoht, siis kinkisid nad maja taluteenijale, minu vanavanaema Emilie Lillale. Tema tuli siia teenijaks rohkem kui sada aastat tagasi. Maja on olnud sama perekonna kodu kaua aega. Seal on sündinud mu vanaema, ema ja samuti mina. Aja jooksul on minu kodutallu kogunenud väga palju huvitavaid ja erineva ajalooga asju. Soovisin neid täpsemalt uurida. Oma töö jaoks pildistasin esemed ja uurisin oma vanaema Vaikelt, mis need on, kuidas need meie majja […]
07.12.2020
Iga päev toodetakse maailmas tonnide kaupa plasti, millest suur osa laguneb hiljem keskkonnas UV-kiirguse või füüsikaliste jõudude mõjul väiksemaks. Tuule, vihma ja reoveega kandub plast veekogudesse, kus see võib veesambas või põhjaladestudes ohustada mitmeid veeorganisme. Viimasel ajal on ühiskonnas tähelepanu tekitanud < 5 mm diameetriga plastosakesed ehk mikroplast. Lisaks suurema plasti lagunemisele keskkonnas võivad mikroplastid tekkida näiteks sünteetiliste riiete pesemisel. Ka nii võib mikroplast eelmainitud viisidel veekeskkonda jõuda. Looduskeskkonnas leiduvat mikroplasti on viimastel aastatel rohkem uuritud, kuid Eestis ei ole seda teemat varem põhjalikult käsitletud. Töö eesmärk on välja selgitada polüstüreenist mikroplasti mõju mikrovetikale Raphidocelis subcapitata. Plasti mõju uurimisel kasutatakse […]