09.09.2012
Kristiina Rauba at 09.09.2012
Categories

Osvald Rauba elulugu

Minu uurimistöö pealkirjaks on „Osvald Rauba elulugu“. Ajaloo-alase uurimistöö valisin, kuna olen eelnevalt sellega juba kokku puutunud ja see pakub mulle väga palju huvi. Eelneva uurimistöö tegin ma 2008. aastal, mil uurisin oma emapoolseid vanavanemaid. Põhiteemaks oli 1941. ja 1949. aasta küüditamine. Selle uurimistöö tegemine ei valmistanud mulle eriti raskusi, kuna minu ema oli juba eelnevalt väga hästi kursis sellega, mis minu vanavanematega siis toimus. Nüüd valisin uuritavaks inimeseks oma isapoolse vanaisa Osvald Rauba, kuna tema elu sõja-ajal tundus mulle huvitav. Töö eesmärgiks oli uurida põhjalikumalt vanaisa lapsepõlve: kuidas käidi koolis, millega tegeleti vaheaegadel, millised olid riided ja koolitarbed. Selgitamist […]
Do you like it?
0 Read more
09.09.2012
Marleen Allemann at 09.09.2012
Categories

„/…/ pole ilu ilma rahata /…/”. Raha rahvajuttudes

SISSEJUHATUS Kui rahvalaulik ütleb, et pole ilu ilma rahata, siis mõtleb ta ilu all ilmselt rõõmu ja lõbu ehk teisiti öeldes toredat elu, õnne. Soov saada rikkaks ning elada õnnelikumat elu on saatnud inimesi läbi aegade ja see ilmneb selgelt rahvapärimuses. Varandust käsitlevate lugudega on alati kaasnenud soov see omandada ja nii rikkaks saada, kuid samas luuakse, jutustatakse ja kuulatakse selliseid lugusid ka puhtalt inimlikust huvist (Kalda 2003: 102). Seetõttu ilmneb rahateema nii muistendites kui ka muinasjuttudes. Nii muinasjutud kui ka muistendid on rahvapärimus, läbi põimunud fantaasiast, kuigi muinasjutud kannavad pigem meelelahutuslikku eesmärki, väljendades soovunelmaid, muistendid aga on esitatud kui […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
at 22.05.2012
Categories

Akadeemiake II/2012

Täna hommikul kevadpäikeses mööda Emajõe kallast kõndides panid paljud asjad mind imestama. Imestasin meie loodusseaduste üle, meie nelja aastaaja üle ja selle üle, kui vähe on hea tuju jaoks tarvis. Veel imestasin ma, kui paljud noored ikka veel imestavad kõikide elu tahkude üle, mis neid omakorda panevad neid maha istuma ja oma imestamise tagajärjed paberile seadma. Nii on ka järjekordse Akadeemiakesega. Lugeda saab müra mõjust koolielule, inimeste tarbijakäitumisest ning südant valutatakse kodutute loomade probleemi üle ühiskonnas. Kõik suured ja vajalikud teemad. On palju vaieldud, kas müra segab meie keskendumisvõimet või on taustamüra enese väljalülitamiseks vajalik. Holger Saare uurimusest selgub, milline […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Triin Paabo at 22.05.2012
Categories

Escherichia coli ribosoomi metüültransferaasi RlmH katalüütiliste aminohapete kindlaksmääramine

Pärilik teave, mis on talletatud geenides, realiseerub valkude sünteesi kaudu. Valke sünteesivad kõigis elusorganismides molekulaarsed nanomasinad – ribosoomid. Ribosoomid koosnevad RNA-st ja valkudest. Ribosoomide RNA komponent (rRNA) erineb paljudest teistest RNA molekulidest, sisaldades lisaks tavalistele nukleotiididele hulgaliselt keemiliselt muudetud ehk modifitseeritud nukleotiide. Nimetatud modifitseeritud nukleotiidid paiknevad ribosoomi olulistes piirkondades, nad on evolutsiooniliselt konserveerunud ning nende sünteesiks kulutavad rakud palju ressurssi. Kõik need omadused viitavad modifitseeritud nukleotiide tähtsusele raku elutegevuses. Vaatamata üle 50 aasta kestnud uurimustele ei ole teada paljude ribosoomi RNA modifikatsioonide täpne ülesanne ja sünteesimehhanism. Soolekepikese (Escherichia coli) ribosoomi toimimiseks oluline heeliks 69 sisaldab kolme konserveerunud modifitseeritud nukleotiidi: kaht […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Holger Saare at 22.05.2012
Categories

Müra koolis ja selle mõju õpilastele

Müra all mõistetakse heli, mis on inimese arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik. Akustikas laieneb müra mõiste tihti ka tugevatele madala sagedusega infrahelidele ja kõrge sagedusega ultrahelidele, ehkki kuulmismeele tundlikkus nende sagedusteni ei ulatugi. Müra on kõikjal meie ümber. Näiteks tekitab müra puulehtede kahin (10 dB), kella tiksumine (30 dB 1 meetri kauguselt), linnulaul (40 dB) või reaktiivlennuk (120 dB). Koolis võib müraks lugeda selliseid helisid, mis on ebameeldivad, häirivad või mis segavad töö- ja keskendumisvõimet. Koolis põhjustab müra olmetehnika, karjuvad või jooksvad lapsed, õpetaja valjuhäälne rääkimine ning õpilaste mobiiltelefonid ja kuularid. […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Kaisa Silluste at 22.05.2012
Categories

Kodutud loomad kui probleem meie ühiskonnas, võimalikud põhjused ja lahendused

Tänapäeva inimestel on alati kiire. Enamasti ei märkagi me tänavanurgas kükitavat hüljatud looma või poes olevat rahakogumiskasti. Inimesed on muutunud hooletumaks ja ükskõiksemaks. Tänavatel hulgub aga sadu abivajavaid loomi ja varjupaigad on täis kodu ootavaid lemmikuid. Tänu majandussurutisele on aga riigi rahakott veelgi õhemaks muutunud ja seetõttu sõltub loomade aitamine eelkõige inimeste enda panusest ja heatahtlikkusest. Seetõttu tahtis autor välja uurida, kui palju inimesed tegelikult tegelevad kodutute loomadega, mida ollakse valmis nende heaks tegema, mis võiksid olla peamised põhjused loomade hülgamiseks ning mida hulkuvate loomade arvukuse vähendamiseks ette saaks võtta. Antud teema valiti, kuna kodutud loomad on üheks suureks probleemiks […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Rain Kauge at 22.05.2012
Categories

Tarbijakäitumine Ülemiste RIMI hüpermarketi juustuosakonna näitel

Tarbijakäitumise uurimine sai alguse 1857. aastal ning viimase 50 aasta jooksul on toimunud progress tarbijate parema mõistmise suunas. Tarbijakäitumise uurimisega tegelevad ettevõtted ise või tellivad teenust turu-uuringutega tegelevatelt ettevõtetelt, kes peamiselt küsitlevad tarbijaid meili või telefoni teel või jälgivad tarbijaid kaupluses. Uurimistöö teema valikul lähtus töö autor isiklikest huvidest, teema aktuaalsusest ning uurimistöö koostamisel kogutava informatsiooni praktilisusest ning seadis töö eesmärgiks teada saada erinevate tarbijagruppide ostukäitumist mõjutavad tegurid. Uurimisküsimusteks seati, kas kõrgharidusega naised ja mehed on nõudlikumad pigem juustu omaduste kui hinna suhtes ning kas lastega vanemad ostavad degusteeritavat juustu vahetult pärast proovimist. Veel sooviti teada, kas lastega vanemad ostavad pigem […]
Do you like it?
0 Read more
22.05.2012
Rees-Roonius Juurmaa at 22.05.2012
Categories

Muutused eri vanuses õpilaste töömälus koolipäeva jooksul

Nii õpetajate kui õpilaste seas arutletakse sageli, kas teatud kellaaegadel on üldse võimalik tunnis piisavalt kaasa töötada ning vajalikku materjali omandada. Käesoleva tööga loodab autor sellesse diskussiooni lisada mõne konstruktiivse argumendi. Valdav osa seni läbi viidud uurimistöödest, mis püüavad leida seost õppimisvõime ja kellaaja vahel, toetuvad oma järeldustes komplekssetele testidele, mille sooritamine nõuab paljude erinevate ajupiirkondade koostööd. Kuna selline meetod on andnud küllalt vastuolulisi tulemusi, leiab autor, et probleemi analüüsimist tuleks alustada komponentide kaupa. Käesolev uurimistöö võtab luubi alla informatsiooni liikumise seisukohalt esimese olulise komponendi ajus – töömälu. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
Do you like it?
0 Read more
Eelmine
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445
Järgmine