14.09.2016

Müüt või tegelikkus?

Kes meist pole kuulnud ütlust, et võileib kukub alati võiga allapoole. Enamik meist on seda ka praktilises elus kogenud. On see tingitud sellest, et meelde jäävad ainult need korrad, kui võileib tõepoolest võiga vastu maad kukub ja muutub söömiskõlbmatuks, või on see alati nii? On see müüt või tegelikkus? Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada, kas tegemist on juhusega või seaduspärasusega.
14.09.2016

Õpilaste hirmud

Ilmselt on iga inimene vähemalt kord elus hirmu tundnud. Erinevatel inimestel ja erinevas vanuses inimestel on ka erinevad hirmud. Antud töös oli eesmärgiks uurida, millised asjad, olukorrad või tegevused tunduvad olevat kooliõpilastele hirmutavad. Kuna hirmude valdkonnas pole Konguta koolis uurimust tehtud, siis seadsime käesoleva töö eesmärkideks välja selgitada: 1) kas Konguta kooli õpilased kardavad midagi, tunneva hirme; 2) kuidas poiste ja tüdrukute hirmud erinevad; 3) milline on Konguta kooli õpilaste hirmude edetabel.
14.09.2016

Piima säilimine toatemperatuuril

Töö eesmärgiks oli välja selgitada, mis juhtub erinevate piimadega toatemperatuuril. Valisin sellise töö teema, sest see huvitas mind. See oli väga vajalik katse, kuna ma ei teadnud, mis juhtub piimaga, kui see on pikka aega külmkapist väljas. Töö hüpotees oli, et toatemperatuuril seismisel läheb piim halvaks.
19.05.2016

Akadeemiake II/2016 (27)

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole. Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse […]
19.05.2016

Tallinn-Harku suvised õhutemperatuurid viimase 32 aasta vältel

Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses, üldteoreetilises osas seletatakse lahti kliima ja õhutemperatuuri mõisted. Vaadeldakse õhutemperatuuri mõjutavaid faktoreid. Uuritakse, kuidas toimub ilmajaamas temperatuuri mõõtmine ja milliseid vahendeid selleks kasutatakse. Teises, praktilises osas antakse ülevaade materjalist ja metoodikast, sh koondatakse ja analüüsitakse tulemusi. Kolmandas osas võrreldakse Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonnast saadud viimase 32 aasta suvetemperatuure ja tuuakse välja kõige olulisemad ja silmatorkavamad erinevused. Autor valis käesoleva uurimistöö teema, sest viimastel aastatel on väga palju räägitud ja kirjutatud kliimamuutustest. Sellest ajendatult tekkis huvi uurida, kas on võimalik oma kodukohas mõningaid märke näha, mis võiks toetada või ümber lükata meedias kajastatud väiteid kliima soojenemise kohta. […]
19.05.2016

Rinnavähk ja Tarvastu Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus sellest

Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad selle enda jaoks liiga hilja. Nii juhtus ka minu emaga. Rinnavähi avastamise hetkel oli vähk juba kolmandas staadiumis. See on ka üks põhjustest, miks ma just selle uurimistöö teema valisin. Rinnavähk on globaalne probleem, mis aina süveneb. Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 14,1 miljonit uut vähijuhtu (Worldwide cancer incidence statistics, cancerresearchuk.org). Naiste puhul on sagedaseimaks vähivormiks rinnavähk (moodustades 25,2% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest) (Worldwide data, wcrf.org). Iga aastaga rinnavähki haigestunute arv tõuseb. Kuna on nii palju naisi, kes avastavad vähi liiga hilja, siis tekib küsimus: kas neid ei ole sellest […]
19.05.2016

Tornimäe Põhikooli keemialaboris leiduvad kemikaalid, nende hoiustamine ja ohtlikkus

Tornimäe koolis õpetas pikka aega (56 aastat) keemiat Leili Õun. Leili Õun haldas kooli keemialaborit, ostis sinna kemikaale, klaasvara ja kasutas neid õppematerjalidena tundides. Pärast tema pensionile jäämist seisavad kemikaalid endiselt keemialaboris ja uued õpetajad keemialabori korrashoiu eest vastutanud ei ole (praegune keemiaõpetaja õpetab lisaks Tornimäe koolile ka Kuressaare ametikoolis ja elab püsivalt Kuressaares). Seega tekkis olukord, kus kooli töötajatel ei olnud head ülevaadet sellest, mida keemialabor sisaldab. Sellest olukorrast lähuvalt võeti töö eesmärkideks: • laboris sisalduvate kemikaalide revideerimine (kui palju ja milliseid aineid seal leidub); • nende kemikaalide ligikaudse koguse hindamine; • hoidustamisnõuetele vastavuse hindamine. Uurimistöö tulemusena saadavat ülevaadet […]
19.05.2016

Tütartaimede fotosünteesivõime takistamise mõju orasheina kasvule ja seemnetoodangule

Iga elusorganismi eksisteerimine siin planeedil on ajutine, seetõttu peab ta jätma endast maha võimalikult palju elujõulisi järglasi, et säilitada liigi püsimajäämine. Taimed paljunevad nii vegetatiivselt kui ka suguliselt ning mõned neist on väga elujõulised. Orashein on visa umbrohi ning on nuhtluseks nii talunikele kui ka väiksematele aiapidajatele, kuna tal on hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. Mulla harimise käigus eraldatud risoomijupist areneb kiiresti uus taim. Töö autori eesmärgiks on teada saada, kuidas orashein panustab kasvu ja generatiivsesse paljunemisse olukorras, kus vegetatiivne paljunemine on pärsitud. Looduses paljuneb orashein nii sugulisel teel (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide abil). Töös uuritakse nende kahe paljunemisviisi vahelisi […]