04.06.2021

MAGAMATUSE MÕJU MEIE VAIMSELE SOORITUSVÕIMELE

Iga elusorganism vajab und, et taastada elutegevuseks vajalik vaimne ja füüsiline töövõime. Puhkamine on sama oluline nagu hingamine või veetarbimine. Igapäevaselt ei väärtustata alati une vajalikkust piisavalt. Unepuudus pärsib inimese tööefektiivsust ja sellest võivad tekkida terviseprobleemid. Siinse uurimistöö eesmärk on uurida une vajalikkust ja unepuudusest tulenevat vaimse võimekuse muutust. Töös uuritakse, kas ja kui palju mõjutab magamatus inimese tähelepanuvõimet, reaktsioonikiirust ja lühimälu. Uurimistöö eesmärk on suurendada teadlikkust une vajalikkusest. Siinse töö uuringus kogutud andmed võimaldavad näidata, kuidas närvisüsteemi efektiivsus magamatuse mõjul väheneb, ja seda, kuidas mõjub nädala jooksul tekkinud unevõlg õpilaste õpivõimele. Selgitamaks vähese une mõju vaimsele võimekusele tehti vabatahtlike […]
04.06.2021

POLÜSAHHARIIDSE LEVAANI MÕJU HINDAMINE VALITUD BAKTERILIIKIDE KASVULE NING TEKKINUD PRODUKTIDE ANALÜÜS

Fruktaanid on looduses esinevad fruktoosijääkidest koosnevad polüsahhariidid, mis võivad erineda sidemetüübi, molekulmassi ning hargnemiste osakaalu poolest. Lähtudes fruktoosijääkide vahel olevast sidemetüübist saab fruktaanid jagada kolme suuremasse rühma: inuliinid, levaanid ja segatüüpi fruktaanid. Kuna mitmed tähtsad põllukultuurid sisaldavad fruktoosist koosnevaid polümeere, siis ei puudu fruktaanid ka meie toidulaualt. Näiteks on neid leitud kaerast, sibulast, nisust ja sparglist. Sellele vaatamata on need polüsahhariidid suhteliselt vähetuntud ja -uuritud. Tänapäeval nähakse fruktaanides suurt potentsiaali just funktsionaalsete toidu komponentidena ja tervisetoodetena. Lisaks võimalikele kasutusaladele toidus, on fruktaanidel muidki potentsiaalseid kasutusvõimalusi näiteks nanotehnoloogias, kosmeetikas ja meditsiinis. Need biopolümeerid on valdavalt ilma maitseta, vees suhteliselt hästi lahustuvad, […]
04.06.2021

A. H. TAMMSAARE PENTALOOGIA „TÕDE JA ÕIGUS“ NING V. MOBERGI TETRALOOGIA „VÄLJARÄNDAJAD“ VÕRDLEV ANALÜÜS

Kui eestlane vahel sooviks, et rootslane oleks tuttav Tammsaare „Tõe ja õigusega“, siis oleks ju ilus ja loomulik, kui eestlased ise tutvuksid rootslaste „Tõe ja õigusega“: näiteks Vilhelm Mobergi väljarändajate-eeposega. Ülaltoodud lauset võib pidada siinse uurimistöö impulsiks. Leides rahvusvahelise paralleeli eesti kirjanduse tüvitekstile, on teenekas tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär toonud meie kultuurimaastikule ühe erakordselt julge ja mitmekülgse mõttekäigu. Kuigi „Väljarändajate“ esimene köide ilmus eesti keeles juba 2002. aastal, ei ole kahe romaanisarja omavahelist võrdlust siiani ette võetud. Siinne uurimistöö üritabki seda nišši täita. Töö eesmärk on võrrelda Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja Vilhelm Mobergi „Väljarändajate“ epopöasid ning […]
04.06.2021

TOIDULAUDADE MÕJU TALVISELE LINDUDE ARVUKUSELE

On levinud komme talviti aeda või akna taha lindudele lisasöögiks söögimaja, söötur või rasvapall paigaldada. Väikesed värvulised käivad tihti just neis kohtades söömas, sest sealne toidulisa aitab neil pika talve üle elada. Esiteks on tore vaadata, kuidas leevikesed või tihased koos sagivad, kuid ornitoloogiahuvilised loevad vaadeldava toidulaua külastajad kokku, et saada teada, kui palju linde talvel Eestisse jääb. Töö autor valis uurimistöö teema, kuna on tegelenud mitu aastat huviringis ornitoloogiaga ja kõnealune teema võimaldab huviga teaduspõhiselt tegeleda. Töö põhineb Jaanus Eltsi koordineeritaval linnuseire projektil (Talilinnuloendused), mis algatati 1987. aastal. Uurimistöö üks eesmärke oli teada saada, kas toidulaudade arv mõjutab lindude […]
04.06.2021

KIRJALIKU KEELEOSKUSE TASEME MÄÄRAMINE SÕNALIIKIDE PÕHJAL

Masinõppe arendamise tulemusena on võimalik keeleõppijate kõne ja kirjalike tekstide keeleoskustaset hinnata automaatselt. Märkimisväärset edu on saavutatud ingliskeelsete tekstide automaathindamisel, kuid eestikeelsete tekstide taseme määramiseks hetkel reaalselt kasutusel olev lahendus puudub. Kuna eesti keel erineb oluliselt suurema kõnelejaskonnaga indoeuroopa keeltest, ei ole neile keeltele arendatud keeletehnoloogia eesti keelele kohandatav. Seetõttu pole eesti keele automaattöötluseks kasutatav keeletehnoloogia samaväärselt välja arendatud. Varem on uuritud näiteks käänete tekstis esinemise ja tekstipikkuse seoseid teksti keeleoskustasemega, kuid puudub põhjalikum teadmine sõnaliikide ja sõnatüvede andmete sobivusest keeleoskustaseme ennustamisel masinõppemudelites.
03.06.2021

EESTI LEMMIKLOOMANIMED KOOLIPÄRIMUSE 2018. AASTA KOGUMISVÕISTLUSE ANDMETE PÕHJAL

Nimesid kasutatakse iga päev. Need muutuvad ajas koos inimeste mõttemaailma muutustega. Loomanimedki on tavalised ja kasutusel iga päev. Loomanimed ning loomadele nimede andmine on osa inimeste kultuuritraditsioonist ja pärimusest. Siiski teame me loomanimede, eriti lemmikloomanimede, kohta küllaltki vähe, sest neid on Eestis vähe uuritud. Töö teema ongi valitud seetõttu, et tuua teemasse rohkem selgust. Loomanimede uurimine on üks nimeteaduse ehk onomastika osa. Uurimistöö pakub uusi fakte nimeteadusele. Autor on varem uurinud eesti lehmanimesid (Saar, 2016) ning nende muutumist ajas ning seega on praegune töö varasema loomulik jätk. Põhjalike loomanimeuurimuste vähesus on osaliselt tingitud süstemaatilise allikmaterjali puudumisest. Loomanimede teaduslik uurimine sai […]
03.01.2021

SAKSA KEELE MÕJU TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SAKSAKEELSE OSAKONNA ÕPILASTE KEELEKASUTUSELE

 Eesti keelt mõjutab tänapäeval kõige rohkem ilmselt inglise keel. Tallinnas Mustamäel asub aga unikaalne kool kogu Baltikumis: Tallinna Saksa Gümnaasium. Nimelt on seal koolis või-malik alates 7. klassist astuda saksakeelsesse osakonda, kus osa õppetööd, peamiselt reaa-lained, toimub saksa keeles ning nende ainete õpetajad on tulnud Saksamaa Liitvabariigist.  Töö eesmärk on uurida, kui palju on saksa keel jõudnud saksakeelse osakonna õpilaste iga-päevakeelde ja kuidas see mõjutab õppimisega toimetulekut.  Uurimistöö raames tehti küsitlus Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8.a ja 12.a klassi õpilaste seas ning küsiti tulemustele kommentaari Tallinna Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjan-duse õpetajalt Anu Kušvidilt. 
26.12.2020

Akadeemiake erinumber/2020 (41)

Tere kõigile väiksematele ja suurematele teadushuvilistele! Ka algklasside lapsed on olnud väga tegusad ja tublid ning harjutavad juba kätt uurimistöödega. Seepärast avaldame sel aastal ka erinumbri algklasside töödega – neid on tervelt kuus! Esiteks võiks lugeda Ronja Vindi kirjutatud tööd „Vanad asjad minu kodus“. Ta elab väga vanas talus, mis ehitati 1889. aastal ning oma töös jutustab ta huvitava ajalooga esemetest, mis tema kodus leida võib. Sellest, kui kiiresti liigub tigu, saab lugeda Tevin Loide ja Markus Jürissoni uurimistööst. Neil on mõlemal koduaias palju viinamäetigusid ning nad tahtsid teada saada, kui kiiresti nad liiguvad võrreldes näiteks kiriteoga. Karoliina Kolts uuris […]