18.02.2017

Pranglimine

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpilased mitmeid aastaid tegelenud pranglimisega. Kümme aastat tagasi puutusin minagi õpetaja Külli Kalvisti suunamisel esimest korda kokku interneti teel peastarvutamise võimalusega miksike.ee õpikeskkonnas. Hetkel selle alaga Põltsamaa Ühisgümnaasiumis nii usinasti enam ei tegeleta. Pranglimise all mõistetakse interneti teel peastarvutamisülesannete lahendamist. Valisin uurimistöö teemaks pranglimise, sest olen ise tegelenud peastarvutamisega juba alates algklassidest, jõudnud pranglimise finaalidesse ja osalenud edukalt maailmameistrivõistlustel. Mind huvitab, kuidas saavad pranglijad hakkama koolimatemaatikaga ning kui palju peavad peastarvutajad harjutama, et saavutada väga häid tulemusi. Peastarvutamisvõistluse ehk pranglimise idee ja rakenduse autor on Prangli Põhikooli endine direktor Kalev Põldsaar. Mõiste pranglimine on pärit Prangli saarelt, […]
18.02.2017

Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste finantskirjaoskuse tase 11-ndate ja 12-ndate klasside näitel

Paljud õpilased plaanivad pärast kooli lõpetamist asuda vanematest eraldi elama. Rahalises mõttes on see üsna raske, kuna vanematest iseseisvalt elamiseks on vaja teenida raha ja mis kõige olulisem – osata sellega õigesti ümber käia. See aga ei ole üldse lihtne, sest koolides seda eriti ei õpetata ja mitte igas peres ei räägi vanemad lastele raha tulemuslikust haldamisest. Rohkem kui pool 18–19-aastastest Eesti noortest (64%) ei osale oma pere rahaasjade kontrollimises (Saar Poll OÜ, 2015). Hakates elama vanemate poolt piiranguteta, on oht langeda erinevate ahvatluste ohvriks, näiteks soetada uued, aga mitte alati vajalikud riided, ehted, elektroonilised seadmed ja käia reisimas. Taolisi […]
18.02.2017

Olavi Ruitlase ,,Naine” ja Charles Bukowski ,,Naised” kriitline võrdlus

Käesoleva uurimistöö teemaks on Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlase „Naine“ kriitline analüüs. Antud teema on tähtis, kuna tänapäeval on naiste kujutamine kirjanduses väga aktuaalne teema. Lisaks ei ole kumbki raamat selline, mida koolis noortele soovitataks keelekasutuse ning otsekohesuse tõttu. Töö eesmärgiks on analüüsida neid kahte raamatut ning tuua välja nendes naiste kirjeldamiseks kasutatavaid väljendeid ning naistegelaste omadusi. Uurimisküsimused on järgmised: * Kuidas kujutavad autorid oma teostes naistegelasi? * Millised sarnasused ja erinevused esinevad kahe raamatu vahel? Töö ülesehituse esimeseks pooleks on uurimistöö teoreetiline osa, mis koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse lühidalt Olavi Ruitlast: kes ta on, milliseid raamatuid ta […]
03.12.2016

Toimetaja kaassõna

Seekordses Akadeemiakese numbris on midagi nii humanitaarile kui ka loodushuvilisele, nii ajaloolist hindavale kui ka uuega kaasas käivale, nii oma arvamuse väljendamist kui ka biograafilist lähenemist. Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa. Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, […]
03.12.2016

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste kultuuriajakirjanduse lugemus

Mõistel kultuur on palju erinevaid tähendusi sõltuvalt kontekstist. Kultuur ühendab inimesi, kannab väärtusi, kogemusi, kultuurita poleks ka rahvust. Kultuuri on võimalik edendada mitut moodi, üks nendest on kultuuriväljaannete publitseerimine, teine kultuuris toimuvaga kursisolek ehk kultuuriajakirjanduse lugemine, sest keelekasutusega peegeldame, mõtestame ja ka uuendame sotsiaalset tegelikkust. Kultuuriajakirjandus annab edasi olulisemad uudised kultuuri valdkonnas toimuva kohta ning hoiab kursis maailma trendidega. Uurimistöö teema valik lähtus autori isiklikust huvist kultuuriajakirjanduse vastu ning teema aktuaalsusest: nimelt käivitus oktoobris 2014 Tartu ülikooli meediauurijate mahukas uuring, mis võtab vaatluse alla Eesti kultuuriajakirjanduse kasutajaskonna ning sisu. See näitab, et teema on ajakohane ning eestlased on huvitatud kultuuriajakirjanduse […]
03.12.2016

Mahajäetud hooned Tartus

Linnastumise hoogustumine toob iga päevaga linnadesse uusi elanikke. Märkamatult kaasneb sellega vajadus ehitada uusi elumaju, kontorihooneid jne. Tihti ei pane aga inimesed tähele, et samal ajal kui linnaruumi kerkivad uued kaasaegsed ehitised, jäävad paljud vanemad hooned hoopiski unarusse. Ma valisin selle teema, kuna mahajäetud hooned on minus alati põnevust tekitanud. Nende olemasolu linnas on vältimatu ning nende arvukus märkimisväärne, kuid inimesed ei kipu neile tähelepanu pöörama. See tekitaski minus küsimuse, kui palju on tegelikult Tartus mahajäetud hooneid. Samuti olen teemaga palju kokku puutunud, organiseerides võistkondlikke seiklusmänge, mille läbiviimise kohaks on tihti mahajäetud hooned. Töö põhiliseks eesmärgiks on välja selgitada, kui […]
03.12.2016

Matti Piirimaa biograafia

Käesoleva praktilise töö eesmärk on koguda infot minu vanaisa Matti Piirimaa kohta, et koostada biograafia, mis annaks täpsema ülevaate tema lapsepõlvest, kooliteest, pereringist, õpetaja- ja direktoriaastatest, tööst haridusministri asetäitjana ning kujunemisest tõlkijaks. Idee tekkis pärast mitmeid perekondlikke koosviibimisi ja suuremaid suguvõsa kokkutulekuid, kus vanaisa Matti alati suurepärase mälu ja esinemisoskusega oma noorusest on jutustanud ja ka juba kuuldud lood huvitavaks muutnud. On oluline, et järeltulevatel põlvedel oleks teadmisi esivanemate kui oma perekonna kui ka rahva kultuurikandjate kohta. Varasemast eluolust annavad ülevaate küll raamatud, filmid ja ka koolitunnid, kuid kellegi vahetute kogemuste ja mälestuste kuulamine ning kirjapanemine aitab luua tõetruuma ettekujutuse. […]
03.12.2016

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum – see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti […]