- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake erinumber/2023 (45)
- Akadeemiake erinumber/2024 (46)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
19.05.2016
Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad selle enda jaoks liiga hilja. Nii juhtus ka minu emaga. Rinnavähi avastamise hetkel oli vähk juba kolmandas staadiumis. See on ka üks põhjustest, miks ma just selle uurimistöö teema valisin. Rinnavähk on globaalne probleem, mis aina süveneb. Igal aastal diagnoositakse maailmas umbes 14,1 miljonit uut vähijuhtu (Worldwide cancer incidence statistics, cancerresearchuk.org). Naiste puhul on sagedaseimaks vähivormiks rinnavähk (moodustades 25,2% protsenti kõigist neil esinevatest vähkidest) (Worldwide data, wcrf.org). Iga aastaga rinnavähki haigestunute arv tõuseb. Kuna on nii palju naisi, kes avastavad vähi liiga hilja, siis tekib küsimus: kas neid ei ole sellest […]
19.05.2016
Tornimäe koolis õpetas pikka aega (56 aastat) keemiat Leili Õun. Leili Õun haldas kooli keemialaborit, ostis sinna kemikaale, klaasvara ja kasutas neid õppematerjalidena tundides. Pärast tema pensionile jäämist seisavad kemikaalid endiselt keemialaboris ja uued õpetajad keemialabori korrashoiu eest vastutanud ei ole (praegune keemiaõpetaja õpetab lisaks Tornimäe koolile ka Kuressaare ametikoolis ja elab püsivalt Kuressaares). Seega tekkis olukord, kus kooli töötajatel ei olnud head ülevaadet sellest, mida keemialabor sisaldab. Sellest olukorrast lähuvalt võeti töö eesmärkideks: • laboris sisalduvate kemikaalide revideerimine (kui palju ja milliseid aineid seal leidub); • nende kemikaalide ligikaudse koguse hindamine; • hoidustamisnõuetele vastavuse hindamine. Uurimistöö tulemusena saadavat ülevaadet […]
19.05.2016
Iga elusorganismi eksisteerimine siin planeedil on ajutine, seetõttu peab ta jätma endast maha võimalikult palju elujõulisi järglasi, et säilitada liigi püsimajäämine. Taimed paljunevad nii vegetatiivselt kui ka suguliselt ning mõned neist on väga elujõulised. Orashein on visa umbrohi ning on nuhtluseks nii talunikele kui ka väiksematele aiapidajatele, kuna tal on hästi arenenud vegetatiivne paljunemine. Mulla harimise käigus eraldatud risoomijupist areneb kiiresti uus taim. Töö autori eesmärgiks on teada saada, kuidas orashein panustab kasvu ja generatiivsesse paljunemisse olukorras, kus vegetatiivne paljunemine on pärsitud. Looduses paljuneb orashein nii sugulisel teel (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide abil). Töös uuritakse nende kahe paljunemisviisi vahelisi […]
19.05.2016
Iga päev puudutavad inimesed erinevaid pindu ja esemeid, mille tulemusena kandub kontaktpindadelt inimese nahale palju erinevaid mikroobe. Antud uurimistöö eesmärk oli katsete käigus kindlaks teha, kui suur oli bakterite ülekanne kontaktpinnalt (WC ukselingid) inimese nahale, ja kui suure osa bakteritest, mis olid sattunud ukselingile, hävitab selle desinfitseerimine. Samuti uuriti inimeste kätelt välja külvatud bakterite resistentsust kuue laialdaselt kasutatava antibiootikumi suhtes. Kokku püstitati neli hüpoteesi, mille tõesust kontrolliti katsetega. Hüpoteesid on järgmised: 1) käte pesemine leige veega ning ilma seebita vähendab oluliselt bakterite üldarvukust kätel; 2) WC ukselingilt kätele on märkimisväärne bakterite ülekanne; 3) desinfitseerimise tõttu bakterite arvukus kontaktpindadel väheneb oluliselt; […]
19.05.2016
Prootonite difusioon tähistab magnetresonantstomograafia (MRT) abil nähtavate vesinikutuumade liikumist ajukudedes, mis magnetvälja mõjuta on käsitletavad vee molekulidena. Difusiooni koefitsenti (ADC) saab määrata difusioon-kaalutud MRT uuringu ning spetsiifilise tarkvara abil (Functool ja AW 4.0, GE Medical Systems). Funktsionaalsed magnetresonantstomograafia (fMRT) uuringud, mis käsitlevad prootonite difusiooni hallaines, on näidanud koefitsendi ulatuslikku muutlikkust kasvajate, entsefaliidi ja kesknärvisüsteemi rakkude demüeliniseeruvate häiretega patsientide puhul, mille põhjust pole üheselt teada. Kasvajatest, entsefaliidist ja demüeliniseeruvatest häiretest tingitud orgaanilised muutused tavaliselt väljenduvad ka elektroentsefalograafia (EEG) uuringutes. EEG abil määratakse bioelektrilist signaali neuroni aksonisiseste pingete muutustena. Valdav enamus EEG andmetest pärineb sünaptilistest signaalidest (kahe neuroni vahel toimuv elektriülekanne). Töö […]
19.05.2016
Uurimistöö eesmärk oli uurida Koeru Keskkooli õpilaste osalemist võistlussarjas TV 10 Olümpiastarti. Valisin selle teema, sest mulle endale meeldib sport ja tegelen sellega regulaarselt. Seda teemat uurides oli huvitav teada saada, kuidas on Koeru koolil võistlussarjas läinud ja milliseid tulemusi on saanud minu mitu head sõpra aastaid tagasi. TV 10 Olümpiastarti on Eesti kõige suurem ja olulisem kergejõustikuvõistlus. Meie kooli noored on sarjas osalenud 14 aastat. TV 10 Olümpiastardis on kohal oma vanuseklassi Eesti parimatest parimad kergejõustiklased. Protokolle uurides sain teada, kui palju õpilasi on Koeru Keskkoolist jõudnud esimese kahekümne hulka, palju on saavutatud medalikohti, kes on olnud parimad sportlased […]
02.02.2016
Me elame ühe enim reostunud mere, Läänemere ääres. Olen alati soovinud teada saada, milline on selle haruldase riimveelise elukeskkonna tervislik seisund ja suutlikkus probleemidega toime tulla. Teisisõnu soovisin ma uurida merekeskkonna seisundit. Teema lõplikul valikul sai määravaks võimalus osaleda Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi igapäevatöös – käia merel seireproove kogumas ning osaleda veeproovide laboratoorsel analüüsil. Vesi on levinuim aine Maal ja pealtnäha on ta kõikjal ühesugune, kuid ometi erineb vee keemiline ja bioloogiline koostis piirkonniti väga oluliselt. Eriti mõjutavad merekeskkonna seisundit lämmastiku- ja fosforiühendid, mis on veetaimede olulised toitained. Töös püüan leida vastuseid küsimustele, kas Eesti rannikuvee lämmastiku- ja fosforisisalduses oli […]