Arhiiv


Akadeemiake I/2016 (26)

UURIMIStöö või uurimisTÖÖ – selles on küsimus. Kas hinnata kõrgemalt tehtud töö mahtu või hoopis põneva teema uurimise innukust? Akadeemiakese toimetus on õpilastööde avaldamisel alati püüelnud tasakaalu poole, kus tekib sünergia huvitava või hoopiski ootamatu teemavaliku, selgelt sõnastatud eesmärgi, korrektselt läbi viidud uurimistöö metoodika ja sisuka arutelu vahel. Kindlasti ei ole vähetähtis ka uurimise protsess ise ning autori kogetud rõõm õnnestunud koostööst näiteks juhendaja, koolikaaslaste, muuseumi, ülikooli või teadusasutusega. Seega on Akadeemiakese veergudel ilmunud kaugelt üle saja väga eriilmelise essee ja teadusliku suunitlusega uurimistöö, mis loodetavasti on kasvõi väikesegi panuse andnud kasvatamaks loovalt ja uuenduslikult mõtlevaid ning selge väljelduslaadiga hakkajaid Eesti noori.

UURIMIStöö või uurimisTÖÖ – selles on küsimus. Kas hinnata kõrgemalt tehtud töö mahtu või hoopis põneva teema uurimise innukust? Akadeemiakese toimetus on õpilastööde avaldamisel alati püüelnud tasakaalu poole, kus tekib sünergia huvitava või hoopiski ootamatu teemavaliku, selgelt sõnastatud eesmärgi, korrektselt läbi viidud uurimistöö metoodika ja sisuka arutelu vahel. Kindlasti ei ole vähetähtis ka uurimise protsess ise ning autori kogetud rõõm õnnestunud koostööst näiteks juhendaja, koolikaaslaste, muuseumi, ülikooli või teadusasutusega. Seega on Akadeemiakese veergudel ilmunud kaugelt üle saja väga eriilmelise essee ja teadusliku suunitlusega uurimistöö, mis loodetavasti on kasvõi väikesegi panuse andnud kasvatamaks loovalt ja uuenduslikult mõtlevaid ning selge väljelduslaadiga hakkajaid Eesti noori.

Värskes Akadeemiakese numbris on suurepäraseid näiteid põnevatest, aga ka intrigeerivatest uurimistöö teemadest, põhjalikult ette valmistatud eksperimentidest, koostööst kooli siseselt ja ka -väliselt ning panusest Eesti looduskeskkonna uurimisse. Kaisa Orgusaar uuris koostöös Eesti Mereinstituudiga Läänemere toitainete sisaldust osaledes veeproovide kogumisel ja analüüsil. Laura Tammiste selgitas välja suur-mosaiikliblikale sobivaid elupaiku ning liblikaröövikute toidueelistusi. Lyvian Albu tõestas, et keemilisi analüüse saab edukalt läbi viia ka kodustes tingimustes ja käepäraste vahenditega – lahuse pH indikaatoriks sobib suurepäraselt näiteks punane kapsas. Uuritava katsegrupi võib moodustada ka oma kooliõdedest-vendadest nagu tegi James Paul Arney, kes uuris seda, millisel määral erinevate klasside õpilased valetavad. Kodu-uurimusliku tööga on selles numbris esindatud Cäroliin Sarve, kes talletas oma karismaatilise mulgist vanatädi Asta Jaaksoo loo. Üsna haruldase kunstialase eksperimentaalse teadustöö saatis meile Alice Merkulova, kes uuris kuldlõike ehk jumaliku proportsiooni olemasolu populaarsete lõhnaõlide pudelite kujunduses.

Akadeemiakeses ilmunud õpilaste teadustööde teemade valik on väga lai: piltlikult väljendudes füüsikast lüürikani, Maalt Kuuni ja tagasi. Kindlasti leiab iga lugeja midagi ka enda jaoks, kas sellest, mõnest eelnevast aga miks mitte ka järgnevatest Akadeemiakese numbritest. Head lugemist!

Katrin Ruisu ja Triinu Visnapuu