31.08.2014
Helen Mägi at 31.08.2014
Categories

E-ained karastusjookides

Kui lapsed käivad kaupluses, vaatavad nad alati karastusjookide riiuli poole, sest seal on palju värvilisi ja isuäratavaid jooke. Karastusjookide all mõeldaksegi põhiliselt limonaade. Enamik lapsi, kes poodides käivad, ostavad kindlasti ka karastusjooke. Seda teevad ka suured inimesed. On ju limonaadid meeldiva magusa maitsega ja head janukustutajad. Käesoleva uurimistöö teema valisin seetõttu, et saada teavet, millest limonaadid koosnevad. Praegusel ajal lisatakse kõikidesse valmistoitudesse mingil määral lisaaineid, samuti lisatakse neid ka limonaadidesse. Tahtsin välja selgitada, milliseid lisaaineid sisaldavad laste suured lemmikud – karastusjoogid – ja milline mõju neil ainetel on. Töö tegemiseks uurisin Eestis karastusjooke tootvate ettevõtete kodulehekülgi, uurisin internetist konkreetsete lisaainete […]
Do you like it?
0 Read more
31.08.2014
Kristo-Marten Unne at 31.08.2014
Categories

Kui kiiresti kasvab muru

Igal kevadel ja suvel näeme meid ümbritsemas palju muruplatse. Tihti on tarvis muru niita. Uurisin, kui kiiresti muru kasvab. Selleks tegin katse. Külvasin kolme karpi lihavõttemuruseemneid. Kaks karpi panin aknalauale, kolmanda hämarasse kohta. Nii sain teada, kui tähtis on taimedele kasvuks valgus. Külvasin seemned 6. märtsil. Seemned idanesid 6 päeva. Igal päeval mõõtsin joonlauaga muru kõrguse. Artikli täisversiooni leiad PDF failist.
Do you like it?
0 Read more
31.08.2014
Mart-Mark Tuisk at 31.08.2014
Categories

Tihemetsa talu kalatoidud ning toidutraditsioonide jätkamine Nasva kalurikülas

Erinevad maastikud loovad erinevat vaimulaadi ja maailmavaadet ning ka traditsioone. Autor on mitmegi vanemaealise inimese käest kuulnud, et mereäärsete inimeste maailm on avaram ja tuulisem. Seda nii avamerel kui ka lagedatel rannikualadel, mida katab vaid kidur taimestik. See avarus on randlastesse talletunud kaugelt rohkem kui paari põlve jooksul ja kujundanud nende eluvaate, suhtlusstiili ja huumori teistsuguseks kui muul rahval. Noodapüük või hülgeküttide retk on olnud meeskonnatöö, mis eeldab üksteise usaldamist, samas ka võimet koos tegutseda. Samad oskused, mida õpetab pikk inimesi ühendav ja proovile panev mereretk, on vajalikud ka noodapüügis ja hülgeküttimises. Saarte või läänemaine huumor pole seetõttu ainult nali […]
Do you like it?
0 Read more
31.08.2014
Adelii Martin at 31.08.2014
Categories

Lärm koolis kahjustab tervist

Minule meeldiks, kui koolis oleks vaikne nagu teatris, raamatukogus, muuseumis või kodus. Olen rääkinud paljude oma kooli õpilastega ja teinud järelduse, et enamikule neist meeldiks täpselt samuti käia koolis, kus kõik lapsed tahavad õppida ega tule otsima kohta, kus saab oma lollusi näidata. Hiljuti rääkis mulle üks esimese klassi õpilane, et ta on koolist täiesti väsinud, ehkki tal on mõlemal veerandil olnud tunnistusel ainult viied. Kui küsisin selle põhjust, seletas ta: „Ma ei kannata suurt kisa ja lärmi vahetundide ajal. Mulle ei meeldi ka see, kui paljud õpilased tundi segavad. Õpetaja peab mõnda last iga päev igas tunnis mitu korda keelama ja […]
Do you like it?
0 Read more
13.06.2014
at 13.06.2014
Categories

Akadeemiake II/2014

Tänapäeva ühiskonnas on konkurents ja omavaheline võistlemine kesksel koha. Ikka ja jälle tuleb rinda pista selliste küsimusega: kes saab sisse paremasse kooli, kes saab hea töökoha, kelle projekt saab rahastuse. Projektipõhise maailma võlude ja valudega on kokku puutunud ka Akadeemiakese toimetus. Siiani on leidnud ka projektide hindajad, et Akadeemiakese meeskond teeb kõrgetasemeliste õpilastööde avaldamisel tänuväärset tööd ning areng võiks samas suunas jätkuda. Arvame, et just konkurents sõelub meile saabunud tööde hulgast välja parimad. Uurimusi ja esseesid  retsenseerivad meie toimeka toimetuskolleegiumi liikmed ning positiivse otsuse saanud töödele annab viimase lihvi Akadeemiakese keeletoimetaja. Seekordses ajakirja numbris avaldatud Tõnis Tamme töös uuriti konkurentsi, […]
Do you like it?
0 Read more
13.06.2014
Saara Liis Jõerand at 13.06.2014
Categories

“Mida sa loed, Ann?”

Noor olla pole kerge. See on tüüpiline lause, mida kohtab paljudes noorteromaanides ja mida mõtleb iga noor kasvõi kord elus. Muidugi ei ole see kerge. Samamoodi ei ole kerge olla ka täiskasvanu või väikelaps. Igal vanusel on omad probleemid ja mured, mis tol hetkel alati hiiglaslike ja lahendamatutena tunduvad. Alles hiljem mõeldakse, et küll siis oli mul lihtne, sest ei pidanud muretsema selle ja tolle pärast. Noor olemise juures arvatakse põhiliseks raskuseks seda, et ei osata kuhugi kuuluda. „Tagasiteed lapsepõlve ei ole, kuid täiskasvanuna teda veel ei aktsepteerita,“ on väga tabavalt öelnud Andrus Org ajakirjas Haridus. Meie suurim hirm on […]
Do you like it?
0 Read more
13.06.2014
Carolin Pärn at 13.06.2014
Categories

Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus kõrvaklappide mõjust kuulmisele

Tänapäeval on inimesed hakanud üha enam ja enam kasutama elektroonilisi seadmeid. Selle alla kuuluvad ka kõrvaklapid. Nende kasutusvaldkond on tänapäeval väga lai. Kõrvaklappe kasutatakse koos erinevate seadmetega, nagu mobiiltelefonid, mp3-mängijad, CD- või DVD-mängijad jne. Kõik inimesed, eriti noored, ei pruugi olla teadlikud kõrvaklappidega seonduvatest võimalikest ohtudest, samas on just noored kõige tihedamad kõrvaklappide kasutajad. Antud töö autor valis käesoleva teema, kuna soovis teada saada, kas kõrvaklapid mõjutavad kuidagi kuulmist ning kas mõjud on ainult negatiivsed või on ka positiivseid mõjusid. Samuti soovis autor teada saada, kui paljud Miina Härma gümnaasiumi õpilased on teadlikud kõrvaklappide mõjust kuulmisele ning mida nad täpsemalt […]
Do you like it?
0 Read more
13.06.2014
Tõnis Tamme at 13.06.2014
Categories

Taimedevaheline konkurents ja äratundmine rapsi (Brassica napus) näitel

Taimed konkureerivad üksteisega valguse, vee, mineraalainete, ruumi ning tolmeldajate pärast; ent kas nad konkureerivad oma sugulastega (taimed, kellel on ühine emataim) vähem kui mittesugulastega? Käesoleva töö eesmärk on uurida taimedevahelist äratundmist rapsi (Brassica napus) näitel, et teada saada, kas rapsitaimede (sugulaste ja mittesugulaste) vahel toimub äratundmine ning kas nad tajuvad enda kõrval kasvajaid. Mõjutades taime viljade ja teiste taimeosade vahelist biomassi suhet (viljade biomass oleks suurem ning juurte-lehtede biomass oleks väiksem), võiks saada aretada sorte, mis konkureerivad omavahel vähem (ent umbrohtudega tugevamalt). Sellest saaks põllumajanduslikku kasu, kui taimed panustaks vähem konkureerimisele ja rohkem seemnete kasvatamisele. Kaugem eesmärk on näidata, kas […]
Do you like it?
0 Read more
Eelmine
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445
Järgmine