27.10.2021

EBATRADITSIOONILISE PÄRMI BLASTOBOTRYS ADENINIVORANS MALTAASI AG2 AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE JA BIOKEEMILISTE OMADUSTE ISELOOMUSTAMINE

Seeneriiki kuuluvad pärmid on looduses olulised suhkrute lagundajad ja metaboliseerijad. Pärme ja nende saadusi kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses ja biotehnoloogias. Evolutsiooni käigus suhteliselt vara lahknenud ja niinimetatud ebatraditsiooniliste ehk pagaripärmist (Saccharomyces cerevisiae’st) evolutsiooniliselt kaugemate pärmide ensüüme ei ole palju uuritud, mistõttu on nende valkude omaduste kohta vähe teada. Ebatraditsiooniliste pärmide ensüümidel võib olla biokeemilisi omadusi, mis pagaripärmi vastavatel ensüümidel puuduvad, ning nende uurimine võib anda teadmisi potentsiaalsete eellasensüümide tunnuste kohta ning kuidas on toimunud ensüümide evolutsioon. Eellasensüümid on tänapäevaste ensüümide tekkel esinenud vahevormid, millel võisid olla praegu olemasolevatest ensüümidest mõnevõrra teistsugused substaadieelistused ja töömehhanismid. Erinevate pärmiliikide ensüümide biokeemiliste omaduste kindlakstegemine võib […]
27.10.2021

KIVIÕLI I KESKKOOLI GÜMNAASIUMIÕPILASTE ENESEKOHASED HINNANGUD ISEENDA VAIMSE SEISUNDI KOHTA JA ESILEKERKINUD PROBLEEMIDE ANALÜÜS

Noorte vaimse tervise halvenemine on üha kasvav probleem. Näiteks võib tuua Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi uuringu, kus Eesti oli tahtliku enesevigastamisega Euroopas kolmandal kohal – tahtlikult oli end vigastanud 32,9% ehk kolmandik põhiharidusega õpilastest. Võrreldes teiste uuringus osalenud riikidega edestasid Eestit vaid Prantsusmaa ja Saksamaa. Ravi oli nendest õpilastest saanud kõigest 1,5% (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2015). Samuti on vaimse tervise probleemide tõttu üsna tavaliseks saanud, et arstid määravad noortele rahusteid ja antidepressante – 2016. aastal tehtud uuringutes selgus, et 12–19-aastastele noorukitele oli tol aastal välja kirjutatud 10 385 rahusti ja antidepressandi retsepti. 2012. aastal oli […]
27.10.2021

VALGUSTERAAPIA: MÕJU ENESE KOGEMUSEL

Uurimistöö teema on valgusteraapia ja selle mõju enese kogemusel. Uuringu käigus soovime saada rohkem teadmisi valgusteraapia ajaloost, mõjust ja kasulikkusest ning selgitada katse abil välja, kas ja kuidas valgusteraapia toimib. Uurimise paremaks ja põhjalikumaks tegemiseks püstitame küsimuse: „kuidas toimib valgusteraapia?“. See teema tundub meile mõlemale huvitav ja kuna me kumbki pole selle teemaga varem kokku puutunud, arvame, et see on meile hea võimalus midagi uut õppida. Valgusteraapia on maailmas tõusev trend ja me arvame, et rohkem inimesi peaks selle vastu huvi tundma, sest valgust on kasutatud tervendavatel eesmärkidel juba sajandeid. Tänapäeval tekib pimedal ja külmal ajal paljudel inimestel sesoondepressioon ning […]
27.10.2021

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE LIIKUMISAKTIIVSUS, UNE- JA EKRAANIAEG NING NENDE SEOS ELUGA RAHULOLUGA

Noorukieas ollakse tihti öösiti arvutis või nutiseadmes, kuigi tegelikult peaks juba ammu magama. Uinutakse liiga hilja ja kuna seetõttu jäävad unetunnid lühikeseks, ollakse hommikuti väsinud. Mitmed teadlased on kindlaks teinud, et ekraanide vaatamine enne magama jäämist raskendab uinumist ja vähendab une kui puhkeaja tõhusust. Väsinud inimene ei suuda kaua koolis või tööl teistega kaasa mõelda ja seetõttu omandatakse vajalikku infot halvemini. Nii võivad koolis tekkida õpiraskused. Kurnatud inimesed on ka füüsiliselt vähem aktiivsed kui need, kes saavad piisavalt unetunde. Ilmselt ei tule kellelegi enam üllatusena, et nutiajastu mugavused panevad inimesi vähem liikuma ja magama, see röövib suure osa ajast, mida […]
27.10.2021

TURBA KASUTAMINE KESKKONNAREOSTUSE LIKVIDEERIMISEKS VEEKOGUDELT

Uurimistöö teema on „Turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt“. Töö on aktuaalne, sest keskkonnareostus on tänapäeval suur probleem ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena. Samuti on turvas tänapäeval vähekasutatud looduslik ressurss ja selle osatähtsust peaks tõstma. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas kasutada turvast keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt. Praktiline eesmärk on teha turbast filtreid, mille abil oleks võimalik reostust tõhusalt likvideerida. Uurimistöös kasutatakse katsete tegemisel 4 erineva raba turvast.
01.07.2021

Akadeemiake I/2021 (42)

Tere, Akadeemiakese sõber! Selle aasta esimeses numbris on meil kaheksa väga toredat ja eripalgelist tööd. Kirjandushuvilistele on seekordses väljaandes oma pärl. Liisa-Maria Komissarov võttis eesmärgiks võrrelda Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja Vilhelm Mobergi „Väljarändajate“ epopöasid. Enda töös kaardistas ta kahe suurteose peamisi sarnasusi ja erinevusi. Adel Müürsepp uuris oma uurimistöös kirjaliku keeleoskuse taseme määramist sõnaliikide põhjal. Tööst on võimalik lugeda, mis on masinõpe ja masinõppemudelid ning antakse ka ülevaade senisest keeleoskustasemete võrdlevast uurimisest eesti keeles. Kui sind huvitavad talilinnud ning nende arvukus, võiksid lugeda Airiin Lingi põnevat uurimistööd. Ta uuris, kuidas mõjutab talilindude toidulaud lindude arvukust ning millised […]
04.06.2021

12.–13. SAJANDI LASTE TOITUMINE: STABIILSETE ISOTÜÜPIDE ANALÜÜSID KUKRUSE KALMISTULT

Toitumise uurimine on arheoloogias kiiresti arenev valdkond. Erinevate teaduslike meetodite rakendamisel saame tänapäeval palju täpsema sissevaate inimeste toitumisharjumustesse (Oras jt, 2018). Üksikute isikute toitumisharjumuste võrdlemisel on võimalik saada ülevaade kindlal ajastul ja kohas elanud inimrühmade toitumisest. Töö autor valis mineviku toitumist käsitleva teema isiklikust huvist arheoloogia vastu. Autor kogub andmeid Kukruse väljakaevamistelt leitud laste (vanuses 0–19) toitumise kohta läbi süsiniku ja lämmastiku stabiilsete isotoopide analüüsi. Seni on laste uurimine ajaloos tagaplaanil olnud ja nende eluviisi kohta on uurijatel vähe teadmisi (Randoja, 2012). Siinne töö püüab seda tühimikku täita.
04.06.2021

ERINEVATE JOOKIDE TARBIMISHARJUMUSED 16-19-AASTASTE NOORTE SEAS RAPLA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL

Ülekaal on suur probleem kogu maailmas. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab nii kogu maailmas kui ka Eestis. Ülekaalulisuse üks põhjuseid on suhkrurikaste jookide liigtarbimine ja energiajookide kasvav populaarsus. Samuti on probleemiks noorte varajane alkoholi tarbimine. Siinse uurimistöö teema on jookide tarbimisharjumused Rapla Gümnaasiumi õpilaste seas. Autor otsustas valida selle teema, kuna rohkem teada erinevatest jookidest ja sellest, kuidas need mõjutavad inimeste organisme. Lisaks annab töö hea ülevaate, milliseid jooke noored tarbivad. Siinse uurimistöö põhieesmärk on uurida, milliseid jooke on Rapla Gümnaasiumi noored harjunud tarbima, ning välja selgitada, kas nende harjumused on tervislikud või ebatervislikud. Lisaks sellele uuritakse õpilaste teadlikkust jookidest ka […]