10.02.2019

ÕPITU KINNISTAMINE UNESTIIMULITE ABIL

Igapäevases õppetöös eeldatakse pidevalt informatsiooni meeldejätmist. Kuna mälus toimuvad paljud protsessid une ajal, siis on kasulik rakendada magamisaega ka õpitu kinnistamiseks. Kasutades unestiimuleid ehk seostades päeva jooksul õpitut mingi konkreetse stiimuliga, näiteks lõhnaga, peaks olema võimalik ka une ajal teadmisi korrata. Teema on väga aktuaalne kõigi õpilaste seas, kelle jaoks on oluline informatsiooni mäletamine. Siinse uurimistöö eesmärk on anda ülevaade õppimise olemusest ja seda toetavatest stiimulitest ning une tähtsusest inimese mälu töös. Lisaks on eesmärk analüüsida, kas unestiimuleid (täpsemalt lõhnastiimulit) kasutades on võimalik une ajal õpitut tulemuslikumalt kinnistada. Selleks viiakse läbi katse Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 20 vabatahtliku õpilasega. Pooled […]
10.02.2019

VEREVI JÄRVE SOOJUS- JA KEEMILINE KIHISTUS, SELLE MUUTUSED AASTAKÜMNETE JOOKSUL NING TULEVIKUPROGNOOS

Maailma järvede koguarvust moodustavad suurema osa madalad veekogud, mille sügavus on vähem kui 20 meetrit. Parasvöötmes ja Lähis-Arktikas on suure osa järvede keskmine sügavus isegi alla 1 meetri (Wetzel, 2001). Madalate järvede suuremast osakaalust hoolimata pälvisid järveteaduse kujunemisaastatel möödunud sajandi alguses tähelepanu siiski sügavad järved. Madalatele järvedele on pärast nende taasavastamist eelmise sajandi lõpukümnenditel (Scheffer, 1998) hakatud tähelepanu pöörama nende ökosüsteemide uurimisele ja majandusvõimaluste arendamisele. Sügavad järved pole siiski järveuurijate vaateväljast täiesti kõrvale jäänud. Vee molekulaarsete omaduste tõttu ilmnevad sügavates järvedes kihistumisnähtused ehk olukorrad, kus veesambas esinevad üksteisega kohakuti paiknevad ja üksteisega mittesegunevad kihid. Kihistumise põhjuseks on veekihtide erinev temperatuur ja […]
10.02.2019

ÕHUKVALITEET GÜMNASISTIDE KODUSTES ÕPPERUUMIDES SÜSINIKDIOKSIIDI KONTSENTRATSIOONI ALUSEL

Siseõhu kvaliteet mõjutab olulisel määral inimese tervist ja töövõimet, kuna enamik inimestest veedab suurema osa ööpäevast siseruumides. Üheks tähtsamaks siseõhu kvaliteedi näitajaks on süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon. CO2 ehk süsihappegaas on hingamisel eralduv gaas, mis liiga suure kontsentratsiooni korral mõjub halvasti inimese vaimse töö efektiivsusele, sealhulgas õppimisvõimele, mistõttu on oluline hoida CO2 kontsentratsioon erinevates õppekeskkondades alla standardis EVS-EN-15251 toodud piirnormi 1000 ppm. Siiani on läbi viidud mitmeid CO2 mõõtmisi koolides, aga õppetööd tehakse peale koolide ka õpilaste kodudes. Paraku õpilaste koduste õpikeskkondade CO2 kontsentratsiooni kohta ei ole Eestis spetsiaalseid uuringuid mulle teadaolevalt veel tehtud. Seepärast tahtsin teada saada, kas süsihappegaasi kontsentratsioon […]
10.02.2019

ÕPILASTE JA ÕPETAJATE UNEHARJUMUSED NING NENDE SEOS ELUGA RAHULOLUGA

Uni moodustab ligi kolmandiku inimese elust. Seetõttu on uni koos toitumise ja seksuaalsusega üks inimese kolmest põhivajadustest, kuid ainus, mida koolitundides üldjuhul ei käsitleta. National Sleep Foundationi avaldatud soovituslike unetundide arvu järgi (vt tabel 1, lk 8) peaks 14–17-aastane nooruk öösel magama 8–10 tundi. 18–25-aastaste vanuserühmal, millesse kuuluvad ka paljud 11. ja 12. klasside õpilased, soovitatakse magada 7–9 tundi. 2016/17. õppeaastal Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiõpilaste seas korraldatud uurimistöös leiti, et pooled uuringus osalenud õpilased ei maga vastavalt välja toodud eakohastele normidele (Kuusk, 2017: 22). Teismeeas, kus inimese keha on arenemisjärgus, võib vähene uni takistada aju normaalset arengut (Giedd, 2009). Üldjuhul on […]
10.02.2019

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA MUUTUMINE AJAS JA TUNDMINE TÄNAPÄEVAL

Suure ja väikese algustähe õigest kasutamisest saadakse põhjalikum ülevaade põhikoolis ning gümnaasiumis korratakse. Pikema uuringu käigus hakkavad silma reeglid, mille vastu sageli eksitakse, ning teised, mida näikse tuntavat. Teema „Algustäheortograafia muutumine ajas ja tundmine tänapäeval“ valisin oma huvist eesti keele vastu. Soovisin teada saada, millal hakati algustäheortograafiat põhjalikumalt kirja panema ja kuidas on algustähereeglid aja jooksul muutunud. Selleks uurisin reeglite käsitlust kronoloogilises järjekorras. Samuti huvitas mind, kui hästi inimesed suure ja väikese algustähereeglid omandanud on, kas nad on kursis reeglite muutumisega ning kui hästi neid kasutada oskavad. Olles ise mõnikord õige algustähe valikul ebakindel, tahtsin ka algustähereeglid kindlamalt omandada. Uurimistöö […]
10.02.2019

PUUSALIIGESE ENDOPROTEESIMISE VEEBILEHT

Puusaliigese endoproteesimine on ortopeediline operatsioon, mis parandab inimese elukvaliteeti alandades valu, vähendades nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid kulutusi ning taastades liigese liikuvust. Viimaste aastatega on puusaliigese proteesimise arv Eestis kasvanud. OECD 2009. aasta aruande kohaselt tehti 100 000 elaniku kohta 88 operatsiooni, kuid 2015. aastaks oli see arv kasvanud 156ni (Health at a Glance, 2011; Health at a Glance, 2017). Teemavalikul lähtus autor isiklikust huvist puusaproteeside ja endoproteesimise vastu, kuna autor on puusaliigese endoproteesimise operatsiooni läbi teinud. Suur ajend teema valikuks oli ka kergesti kättesaadava eestikeelse info puudumine, sest teavet leidub vaid infovoldikutes ja -lehtedes, milles leitav teave on liiga […]
02.10.2018

Akadeemiake III/2018 (35)

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv. Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma […]
02.10.2018

RATSASPORT

Ratsutamise, ratsaspordi ja hobuste vastu olen tundnud suurt huvi juba lapsest saati. See oli  üks põhjustest, miks valisin oma uurimistöö teemaks ratsaspordi – isiklik huvi. Tehes uurimistööd ratsaspordist, avaneb mul võimalus kasutada oma aastatega kogunenud oskuseid ja kogemusi ning uurida ja saada juurde uut infot millegi kohta, mis mulle väga huvi pakub. Nagu  eelpool mainitud sai, on aastaid ratsutamist ja hobustega tegelemist mulle palju õpetanud ning olen sealjuures ka märganud, et ratsutamisel kasutatakse palju erinevaid abivahendeid. Sellele rohkem tähelepanu pöörates hakkas mind väga huvitama, kui levinud on erinevate abivahendite kasutamine, ning otsustasin uurida võistlustel kasutatavaid abivahendeid ning lisaks ka erinevate […]