Arhiiv
- All
- Akadeemiake erinumber/2014 (21)
- Akadeemiake erinumber/2016 (28)
- Akadeemiake erinumber/2020 (41)
- Akadeemiake I/2007 (1)
- Akadeemiake I/2008 (2)
- Akadeemiake I/2009 (5)
- Akadeemiake I/2010 (8)
- Akadeemiake I/2012 (13)
- Akadeemiake I/2013 (16)
- Akadeemiake I/2014 (19)
- Akadeemiake I/2015 (23)
- Akadeemiake I/2016 (26)
- Akadeemiake I/2017 (30)
- Akadeemiake I/2018 (33)
- Akadeemiake I/2019 (36)
- Akadeemiake I/2020 (39)
- Akadeemiake I/2021 (42)
- Akadeemiake I/2022 (44)
- Akadeemiake II/2008 (3)
- Akadeemiake II/2009 (6)
- Akadeemiake II/2010 (9)
- Akadeemiake II/2011 (11)
- Akadeemiake II/2012 (14)
- Akadeemiake II/2013 (17)
- Akadeemiake II/2014 (20)
- Akadeemiake II/2015 (24)
- Akadeemiake II/2016 (27)
- Akadeemiake II/2017 (31)
- Akadeemiake II/2018 (34)
- Akadeemiake II/2019 (37)
- Akadeemiake II/2020 (40)
- Akadeemiake II/2021 (43)
- Akadeemiake III/2008 (4)
- Akadeemiake III/2009 (7)
- Akadeemiake III/2010 (10)
- Akadeemiake III/2011 (12)
- Akadeemiake III/2012 (15)
- Akadeemiake III/2013 (18)
- Akadeemiake III/2014 (22)
- Akadeemiake III/2015 (25)
- Akadeemiake III/2016 (29)
- Akadeemiake III/2017 (32)
- Akadeemiake III/2018 (35)
- Akadeemiake III/2019 (38)
- Toimetaja veerg
- Uncategorized
03.06.2021
Nimesid kasutatakse iga päev. Need muutuvad ajas koos inimeste mõttemaailma muutustega. Loomanimedki on tavalised ja kasutusel iga päev. Loomanimed ning loomadele nimede andmine on osa inimeste kultuuritraditsioonist ja pärimusest. Siiski teame me loomanimede, eriti lemmikloomanimede, kohta küllaltki vähe, sest neid on Eestis vähe uuritud. Töö teema ongi valitud seetõttu, et tuua teemasse rohkem selgust. Loomanimede uurimine on üks nimeteaduse ehk onomastika osa. Uurimistöö pakub uusi fakte nimeteadusele. Autor on varem uurinud eesti lehmanimesid (Saar, 2016) ning nende muutumist ajas ning seega on praegune töö varasema loomulik jätk. Põhjalike loomanimeuurimuste vähesus on osaliselt tingitud süstemaatilise allikmaterjali puudumisest. Loomanimede teaduslik uurimine sai […]
03.01.2021
Eesti keelt mõjutab tänapäeval kõige rohkem ilmselt inglise keel. Tallinnas Mustamäel asub aga unikaalne kool kogu Baltikumis: Tallinna Saksa Gümnaasium. Nimelt on seal koolis või-malik alates 7. klassist astuda saksakeelsesse osakonda, kus osa õppetööd, peamiselt reaa-lained, toimub saksa keeles ning nende ainete õpetajad on tulnud Saksamaa Liitvabariigist. Töö eesmärk on uurida, kui palju on saksa keel jõudnud saksakeelse osakonna õpilaste iga-päevakeelde ja kuidas see mõjutab õppimisega toimetulekut. Uurimistöö raames tehti küsitlus Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8.a ja 12.a klassi õpilaste seas ning küsiti tulemustele kommentaari Tallinna Saksa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjan-duse õpetajalt Anu Kušvidilt.
26.12.2020
Meie meeskonna (Minecrafti kuninglik aiatööstus) uurimisteema oli „Taimede ümberistutamine soodustab lopsakat taimekasvu.“ See teema tundus meie jaoks lihtne ja kevadel kasvatatakse meie peredes alati taimi ning paremaks kasvuks istutatakse neid ümber. Meie uurimistööl oli kolm eesmärki. Esiteks tahtsime teada saada, kas taimi saab klassiruumis sügisel ja talvel kasvatada. Teiseks tahtsime uurida, kas kõik taimed kuivavad ümberistutamisel. Kolmandaks, kas pärast taimede ümberistutamist topsidesse hakkavad meie taimed paremini kasvama.
26.12.2020
Käisime eelmine aasta õpilaste teadusfestivalil ning siis tuli mõte seal ka ise osaleda. Hakkasime mõtlema, millise tööga festivalil osaleda. Õpetaja pakkus välja muna asendamise küpsetistes ja erinevates toitudes ning meile tundus see huvitav. Hakkasime katsetama erinevaid küpsetisi ja toite. Eriti huvipakkuv oli meile, et kuidas saab ilma munata teha omletti. Kui asendada toidus muna, saavad ka munaallergiaga inimesed seda toitu süüa. See töö andis meile teadmisi, mida toidu sisse panna. Mida lisada vähem, mida rohkem ja mida tuleb muuta retseptis, et kõik õnnestuks.
26.12.2020
Ma valisin selle teema selle pärast, et ma nägin Youtube’is videot, kuidas porgandist tehti flööt. Töö eesmärk on teha ise porgandist flööt, sellel mängida ja jälgida, kui kaua selline flööt vastu peab, enne kui see tuleb ära visata.
26.12.2020
Meie koduasulas on palju viinamäetigusid. Meile tundusid teod huvitav uurimisobjekt. Tahtsime tigudest rohkem teada saada, näiteks tahtsime teada saada, kui kiiresti tigu liigub. Arvasime, et viinamäetigu on suurem, julgem ja kiirem kui kiritigu.
26.12.2020
Sain loodusõpetuse tunnis ülesande teha sarapuu ja kase tolmlemise kohta uurimistöö. Arvutiõpetuse tunnis pidin selgeks saama tööde vormistamise. Töö käigus tahtsin teada saada, millal tolmleb sarapuu ja millal tolmleb kask ning kuidas see käib. Veel soovisin teada, kuidas vormistatakse töid.