18.09.2011

Kirjandus- ja kultuuritegelased Pärnu Alevi kalmistul

18.09.2011

Kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus

18.09.2011

Laste hirmud

18.09.2011

Temperatuuride erinevused Eesti piires

18.09.2011

Tehiskeskkonna taimestiku ühised jooned

16.09.2011

KAUNIS VÄIKENE LUKSEMBURG

On 2003. aasta kevad. Ütlen viimast korda “head aega” oma lasteaiakasvatajale. Meie Mazda on täis väiksemaid mööblitükke ja mitmesuguseid kaasavõetavaid tarbeesemeid. Need on mõned mulle meelde jäänud mälupildid päevast, mil me Eestist lahkusime. Ees ootas väike rikas riik Luksemburg. Olin seal käinud juba kaheaastaselt, kuid sellest ma suurt ei mäleta. Lahkumisel olin viiene ning ei teadnud põhjuseid, miks me sinna kolisime. Mul polnud aimugi, et järgmised neli aastat muudavad mu elu täielikult. Esimene aasta: eluga kohanemine Kui olime Luksemburgi jõudnud, imestasin, kui puhas oli meie väikene kahetoaline katusekorter. Isa oli juba pool aastat Luksemburgis töötanud ja meie tulekuks kodu valmis […]
15.09.2011

INGERISOOMLASTE EESTI KAUDU SOOME EVAKUEERIMINE TEISE MAAILMASÕJA AJAL

SISSEJUHATUS Ingerisoomlased on väike rahvakild, kelle algne kodupaik oli Loode-Venemaa aladel, kuid kes ajaloo keerdkäikude tõttu on kaotanud sideme oma kodukohaga ning on rahvusena mööda erinevaid riike laiali pillutud. Ajaloolased on keskendunud ingerisoomlaste saatusele pärast Teist maailmasõda ja analüüsinud nende tänapäevaseid olusid, kuid evakueerimist kui protsessi ja Eesti osa selles on uuritud väga vähe. Näiteks Terje Anepaio artiklis „Soomlased“, mis on avaldatud Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt 1999. aastal kogumikus „Eesti rahvaste raamat“, on kogu protsess võetud kokku ühe lausega, milles öeldakse vaid, et kokkuleppel Soome riigiga viidi 1943. aasta märtsist kuni 1944. aasta juunini Eesti kaudu Soome üle 63 000 ingerisoomlase (Anepaio […]
13.09.2011

UNI JA UNEHÄIRED MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE HULGAS

SISSEJUHATUS Inimene magab keskmiselt ühe kolmandiku oma elust ning seetõttu on kõik unega seotud probleemid väga olulised. Õppivale koolilapsele on korralik uni väga tähtis, kuid on teada, et kiire elutempo ja stressi tõttu ei maga suur osa õpilasi 9–10 tundi ööpäevas, mis on aga vajalik uneaeg noorukiealisele. Organism vajab regulaarselt puhkamist, et korralikult töös püsida. Unepuudust kannatavad inimesed ja loomad palju vähem kui näiteks toidupuudust. Kiire elutempo, stress ja organismile ebasoodsad harjumused, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja rohke arvuti kasutamine vähendavad uneaega ja organismi puhkestaadiumisse langemist. Samuti on inimesed ärkvelolekuaja juurde saamiseks hakanud kasutama erinevaid meetodeid ja ravimeid, nagu näiteks kohv, […]