Naise kujutamine meedias 1984. aasta Nõukogude Naise ja 2013. aasta Eesti Naise näitel

Naise kujutamine meedias 1984. aasta Nõukogude Naise ja 2013. aasta Eesti Naise näitel

ELIIS TISCHLER
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM
Klass: 12
Juhendaja: Ülle Salumäe

Töö osales 2016. aasta EÕIK-i võistlusel "Parimad õpilasuurimused eesti keele ja kirjanduse alal" ning sai seal ära märgitud.

Meedia on elu lahutamatu osa, selle mõjuväljas on nii üksikindiviidid kui ka ühiskond tervikuna. Reaalsuse tajumisel ja tähenduste loomisel on meedial otsustav roll. Keelekasutusega kujundatakse sootsiumis tähendusi, määratakse, mida normaalseks peetakse, milliseid väärtusi ühiskonnas loomulikustatakse. Uurimistöö teema valik on tingitud autori suurest huvist meedia kui inimese kuvandi looja ning üldsuse mõjutaja vastu.

Uurimistöö eesmärk on tekstianalüüsi meetodil teada saada, kuidas kujutab trükimeedia naisi, täpsemalt, kes on need naised, keda kujutatakse, ning milliseid tegevusi nende puhul loomulikustatakse. Töös analüüsib autor kahe erineva aasta, 1984 ja 2013, persoonilugusid ajakirjas Nõukogude Naine ja Eesti Naine ning toob välja, millised on põhilised märksõnad, mis erinevate ajastute naiste juures välja on toodud ning mida loomulikustatakse üksteisest peaaegu 30 võrra erinevate aastanumbrite juures, kus lisaks ajakirja nimele erinesid õigus sõnavabadusele ja riigikord.

Töö uurimisprobleem on, kuidas konstrueeritakse naistele mõeldud ajakirjades naiseks olemist. Seda aitavad avada järgmised uurimisküsimused:
1) Mis on põhilised omadused ja rollid, mida kahe erineva ajastu naise juures esile tuuakse?
2) Millised kangelased on esiplaanil?
3) Kuidas erinevad üksteisest kahe erineva ajastu naised?

Uurimisküsimusest lähtuvalt on sõnastatud ka hüpotees:
Ajastu määrab naise kuvandi meedias ja erinevatel ajastutel väärtustatakse erinevaid tahke. See, mis on ideaaliks ühe ajastu naise juures, ei kattu teise ajastu naise esile tõstetud omadustega.
Töö koosneb teoreetilisest osast, mille esimeses peatükis tutvustatakse diskursuse mõistet ning erinevaid teksti analüüsimise võimalusi. Teises peatükis on avatud analüüsitavate ajakirjade tausta. Teooriaosa peamised allikad on K. Aava ja Ü. Salumäe 2013. aasta õpik „Meedia ja mõjutamine“ ja A. Kaha artikkel teemal „Soorollidega seotud müüdid Eesti meedias“. Töö teine pool koosneb uurimuslikust osast, kus diskursuse ja tekstianalüüsi meetodit kasutades analüüsitakse mõlemast ajakirjast viie numbri persoonilugu (jaanuar, veebruar, mai, oktoober, detsember). Selgitatakse välja peamised teemad, millest naisega on räägitud, ning tuuakse välja kõikides numbrites esinevad diskursused. Kokkuvõttes tehakse tulemuste põhjal järeldusi ning antakse vastused uurimisküsimustele.