NAFTA TÖÖTLEMISTEHASEST ERALDATUD BAKTERITÜVEDE LAGUNDAMISVÕIME UURIMINE

Naftareostuse risk on tänapäeval meredes ja ookeanides üha tõusnud suurenenud laevaliikluse, naftatranspordi ja naftapuurtornide tõttu. Naftasaaduste lekkimine veekeskkonda avaldab mõju kogu selle kooslusele, bakterist imetajani.

Läänemerel on suur ohuallikas toornafta ja seda suurenenud laevaliikluse tõttu. Igal ajahetkel on merel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 20% nendest on naftatankerid, mille lastiks on hinnanguliselt umbes 166 miljonit tonni naftasaadusi (HELCOM, 2010).

Väga oluline on operatiivne reageerimine naftareostusele vähendamaks tundlike rannaalade saastumist. Toornafta on üks komplekssemaid orgaaniliste ühendite segusid Maal, mille põhikomponendid on lineaarsed, hargnenud või tsüklilised alkaanid, aromaatsed ühendid, kõrgmolekulaarsed ühendid, asfalteenid, jt (Lenskaja, 2014; Head et al., 2006). Aromaatsed ühendid on ühe- või enamatsüklilisest benseenituumast ehk aromaatsest tuumast moodustunud süsivesinikud. Need moodustuvad orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel, nafta tekkimisel või tööstustootmisel (Polycyclic Aromatic Hydrocarbons, 2017). Tsüklilise tuuma olemasolu tõttu ei suuda paljud bakterid neid lagundada, mis muudavad aromaatsed ühendid saasteaineteks, millel on ka kantserogeenne toime.

Bioremediatsioon on tehnoloogia, mida on kasutatud naftalekete puhul alates 1970ndatest ning selle meetodi abil puhastatakse keskkonda sinna sattunud reostusest mikroorganismide abil, taastades sellega endise loodusliku seisundi. Seda tehnoloogiat peetakse parimaks taastamaks mere ökoloogilist keskkonda tänu soodsale hinnale, keskkonnasäästlikkusele ja sekundaarse reostuse puudumisele (Chen et al., 2017). Bioremediatsiooni efektiivsust tõstab võimekate toornaftat lagundavate looduslikust keskkonnast pärit mikroorganismide kaasamine. Seetõttu on oluline leida ja iseloomustada baktereid, kes oleksid võimelised kiiresti ja efektiivselt lagundama toornaftat. Tartu Ülikooli geneetika õppetoolis on isoleeritud kaks bakteritüve, Pseudomonas pseudoalcaligenes tüvi ICTN13 ja Acinetobacter venetianus tüvi ICP1, kes on võimelised lagundama toornaftat. Uuritavad tüved on eraldatud nafta rafineerimistehase puhastusjaamast Indias (URAN FTP). Siinse töö eesmärk oli iseloomustada eespool nimetatud bakteritüvesid ning teha mikrokosm-katseid fenooli ja toornaftaga, selgitamaks välja nende tüvede efektiivsus toornafta lagundamisel. Positiivsete tulemuste korral saaks antud tüvesid kasutada naftareostuse eemaldamisel.

Uurimistöö teema valimisel sai määravaks üldine huvi mikrobioloogia vastu, soov teada rohkem mikrobioloogiliste tööde olemusest, praktiliste kogemuste saamine ja probleemi aktuaalsus tänapäeval ja tulevikus.