Akadeemiake II/2018 (34)

Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil.

Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel.

Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Väga julge pealehakkamine ja huvitav töö, sest paljud õpetajadki nuputavad uuele õpikäsitusele üleminekul, mida kujundav hindamine nende õppeaine kontekstis tähendada võiks. Õpilastelt kujundava hindamise kohta arvamuse küsimine võib ehk õpetajatele mõne niidiotsa kätte anda. Kindlasti palju arutelu ja mõtteid tekitav uurimus, aga küllap on töö laiemaks eesmärgiks nii õpilaste kui õpetajate suund teadlikuma õppimisprotsessi suunas. See võiks olla ka  kolme teise kooliteemalise enesevaatlusliku uurimuse siht. Nende tööde autorid uurisid ärevushäiretele omaste tunnuste esinemist  Prantsuse Lütseumis ja Saku Gümnaasiumis (Susanne Rosenberg), digitehnoloogia kasutussagedust õpilaste poolt Läänemaa Ühisgümnaasiumis (Heigo Ankuhin) ja akadeemilist petturlust Tartu Tamme Gümnaasiumis (Grete Ilves). Ehk siis kas üks kool teeb ärevamaks kui teine, kui palju aega päevas veedab õpilane helendava ekraani lummuses ja mida õpilased ise spikerdamisest arvavad.

Kolm uurimust on küll teemade poolest nagu luik, haug ja vähk, (loodus, tehnoloogia ja sport), kuid küsimusepüstitus on kõigil erksalt originaalne ja lähenemine klassikaliselt akadeemiline. Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tähelepanelik pilk on leidnud üles hariliku korpsambliku – kollase krobelise olluse puukoorel, rannakivil ja mujalgi, ja uurinud selle vetikast ja seenest koosneva sümbiontse eluvormi vetika poole hingeelu – on ta yin või hoopis yang? Joonas Salu samast koolist on küsinud, kui erinev on meie vaata et juba kehaosaks saanud mobiiltelefonide levi kvaliteet. Margit Kalk Ülenurme gümnaasiumist on kõrvutanud kergejõustikualade maailmarekordite sooritused nende alade ideaalse tehnika kirjeldustega ja küsinud, kas rekordid sündisid tehniliselt täiuslikult või mitte. Kirsi selle uurimuse tordile lisab kettaheite maailmarekordiomanik Jürgen Schult, aga mil viisil, seda lugege juba tööst endastJ

Kaks uurimust on kirjandusteemalised maiuspalad Andrus Kivirähki ja Jüri Tuuliku mahlaka-värvika loomingu austajatele vastavalt Janek Vaabi (Tallinna 32. Keskkool) ja Reet Koppeli (Saaremaa Ühisgümnaasium) sulest. Mida ütlevad kirjanikud lugejaile oma pea peale keeratud olukordade ja absurd-grotesksete tegelastega nende uurimuste autorite meelest, uurige juba ise!

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Rõõmsat kooliaasta lõppu ja avastusi täis suve!

Pille Säälik

Akadeemiakese toimetaja