02.02.2020

SA PÄRNU HAIGLA TÖÖTAJATE AKTIIVSUS VEREDOONORITENA

Veri on eluskude, mida ei ole võimalik kunstlikult valmistada. Seetõttu on väga oluline doonoriverd koguda, konserveerida ja säilitada. Doonorlus on Eestis vabatahtlik tegevus. Kui inimesel on sisemine motivatsioon ja ta vastab meditsiinilistele tingimustele, saab ta verd loovutada. Valisin veredoonorluse uurimistöö teemaks seepärast, et mul on huvi meditsiini ja bioloogia vastu. Soovisin teada saada, mis ajendab inimesi doonorlusega tegelema. Minu ema on mitteaktiivne doonor ja madala hemoglobiinitaseme tõttu ei saa tema verd annetada. Seepärast tekkis küsimus, kui paljud inimesed verd sarnastel põhjustel annetada ei saa. Alustasin uurimistööd Pärnu Haigla veretalituse külastamisega, et koguda infot ja mõelda välja töö eesmärk. Seal tekkis […]
02.02.2020

RAADIORUUM 105-AASTASES ELVA KOOLIS

Meie tegime loovtöö Elva Gümnaasiumi raadioruumi ajaloo uurimisest ja selle isikupärastamisest. Tahtsime teada saada, kes olid enne meid tegutsenud nii meie kooli Tartu maantee 3 kui ka Puiestee tänav 2 õppehoone raadioruumis. Selleks seadsime oma tööle eesmärgid: saada varasemate raadioruumi kasutajate kontaktid Elva Gümnaasiumi ajaloo õpetaja Tiit Ustavilt; koostada intervjuud vilistlastega; sisustada raadioruum tänapäevasemalt: õmmelda diivanikate, valmistada nurgariiulid. Töö koosneb sissejuhatusest, töö teoreetilisest ja praktilisest osast, kokkuvõttest, lisadest, 30 fotost, ehituse etappide kirjeldusest (diivanikatte õmblemise ning nurgariiulite valmimise kirjeldused) ja intervjuude analüüsist. Renoveerimisidee autor on Grete-Lysette ja ehitustöö tegime koos. Grete-Lysette õmbles diivanile katte ja Krister valmistas nurgariiulid. Intervjuu küsimused […]
04.10.2019

Akadeemiake III/2019 (38)

Hea õpilaste teadusajakirja Akadeemiake lugeja! „Inimesele ei saa midagi selgeks teha talle vastu vaieldes. Inimesele võib miski ainult selguda.“ Nii on arvanud kirjanik Tõnu Õnnepalu. Ajakirja Akadeemiake asutajad ja ka praegused toimetajad on seda meelt, et uute teadmiste saamisel ja nende edasi arendamisel on üks parimatest ja efektiivsematest viisidest probleemipõhine õpe ja iseseisev uurimus. Uurimistöö erinevaid etappe läbides, nagu temaatilise kirjandusega tutvudes, katse plaani kokku pannes, katsetades ja proovides, andmeid analüüsides, tööd kokku pannes ning aruteludes nii juhendaja kui kaasõpilastega, selgub noorele inimesele nii mõndagi. Täieneda võivad teadmised näiteks ühiskondlikke või looduslike protsesside, globaalprobleemide või haiguste tekkemehhanismide kohta, aga selgemaks […]
04.10.2019

BARBARA JULIANE VON KRÜDENER JA VIITINA MÕIS

aastal möödus täpselt 200 aastat ajast, mil suurilmadaam Barbara Juliane von Krüdener asus elama Viitinasse. Omal ajal kogu Euroopas tuntud kirjanikku ja seltskonnatähte tunnevad tänapäevases Eestis vähesed. Ometi oli Krüdener oma elu lõpus tihedalt seotud Viitina külaga ning ta on jätnud jälje Rõuge rahvapärimusse. Olen veetnud lapsepõlve suved Viitina külas ning alati teadnud, et seal on kunagi elanud Barbara Juliane von Krüdener. Viitina on pisike küla Kagu-Eestis ja selle väikese koha seotus suurilmadaamiga hakkas mind paeluma. Tahtsin saada rohkem infot selle kohta, kes ta oli, mida tegi ja millise jälje on ta jätnud Viitinasse. Rõuge valda ja Viitinat tutvustavates materjalides […]
04.10.2019

AMBLÜOOPIA EHK LAISA SILMA SÜNDROOMI RAVIMINE SILMAHARJUTUSTEGA

Kuna inimesed kasutavad palju nutiseadmeid ja vaatavad erinevaid ekraane, on üha rohkem tähelepanu hakanud saama silmade tervis ja nägemiskontrollide vajalikkus. Sellest tingituna valis töö autor nägemisega seotud teema. Kuna autoril on laisa silma sündroom, soovis ta selle kohta rohkem teada saada ning võimalusel ka oma nägemist parandada. Kaua aega arvati, et amblüoopiat on võimalik ravida ainult lastel, aga uuemad uuringud näitavad, et silmanägemist saab parandada ka vanematel inimestel. Töö koosneb kahest suurest peatükist, millest esimeses seletatakse täpsemalt, mis on amblüoopia. Teises peatükis kirjutatakse autori kogemust laisa silma sündroomiga ja kuidas ta seda parandada proovib. Töö esimeses osas soovis autor teada […]
04.10.2019

PARKSEPA KESKKOOLI PARGIS KASVAVAD OKASPUUD

Praktilise töö eesmärk oli määrata Parksepa Keskkooli park-aias kasvavate okaspuude liigid. Teemat valides lähtusin juhendaja ja klassijuhataja soovitustest ning ka oma isiklikest huvidest looduse vastu. Valitud teema tundus esialgu meeletult raske ja keeruline, sest okaspuudest teadsin enne ainult kuuske, kadakat, elupuud ja mändi, kuid mida aeg edasi, seda lihtsamaks kõik muutus. Sain teada, et on olemas veel jugapuu, ebatsuuga ja palju erinevaid okaspuu liike, millest on ka töös juttu. Minu jaoks kõige huvitavam oli ebatsuuga, ta jäi mulle kõige eredamalt meelde, eriti oma ebatavaliste käbide poolest. Materjaliks oli Võru vallas paikneva Parksepa Keskkooli ümbritsev park-aed. Park-aia on rajanud mitu põlvkonda […]
04.10.2019

ELU POSTURAALSE ORTOSTAATILISE TAHHÜKARDIA SÜNDROOMIGA

Posturaalne ortostaatiline tahhükardia sündroom (POTS) on vähetuntud, kuid mitte harvaesinev sündroom. POTSi korral sageneb südamelöökide arv lamavast asendist püstisesse asendisse tõusmisel märgatavalt ning see mõjutab oluliselt inimese enesetunnet ja igapäevaelu. Selle sündroomi kohta pole palju infot, kuid on teada, et POTS mõjutab vähemalt ühte teismelist sajast enne, kui nad jõuavad täisealiseks saada. Töö autor valis just selle teema huvist meditsiini vastu ning ka isikliku seose tõttu. Uurimistöö eesmärk on uurida POTSi seda põdevate inimeste seas, selle geneetilist soodumust ja patsientide elu pärast diagnoosi. Töö peamised teoreetilised lähtekohad on ingliskeelsed veebiallikad ja POTSi põdevate inimeste kirjutatud artiklid, kuna eestikeelseid raamatud sündroomist […]
04.10.2019

TŠILLITAIMEDE KASVATAMINE NING NENDE KASVUKIIRUSE JA SAAGIKUSE SÕLTUMINE KASVUSUBSTRAADIST

Uurimus käsitleb tšillipaprikataimede kasvatamist alates seemnete idandamisest kuni viljade koristamiseni ning erinevate kasvusubstraatide mõju nende arengule erinevate kasvuetappide ajal. Õige muld on tšillitaimede kasvatamisel väga oluline tegur ning sellest sõltub suurel määral nende areng: elujõulisus kasvamise algfaasis, juurestiku areng, kasvamise kiirus, õitsemine ja viljumine. Selleks, et tšillitaime potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ehk võimalikult tulusalt vilja kasvatada ja optimaalselt ruumi kasutada, on vaja teada, millises kasvusubstraadis kasvab taim kõige paremini. Uurimuse teoreetilise osa eesmärk oli lähemalt tutvustada tšillitaimede kasvatamiseks vajalikke olusid ning praktilise osa eesmärk oli neid olusid tagades välja selgitada, millised Eesti poodides müüdavad valmis kasvusubstraadid sobivad tšillide kasvatamiseks kõige […]