04.10.2019

PUISNIITUDELE OMASED TUNNUSED JA NENDE RAKENDAMINE TAASTAMISE HINDAMISEL

Puisniidud on Eestis ja kogu Euroopas äärmiselt ohustatud poollooduslikud kooslused, mis on tekkinud ja säilinud tänu pikaajalisele ning järjepidevale hooldamisele. Need niidukooslused on kujunenud erinevatest metsadest ning on väga suure summaarse ja väikeseskaalalise liigirikkusega. Alates möödunud sajandi keskpaigast on puisniitude traditsiooniline majandamine järjest vähenenud, sest vajaminev loomasööt saadakse puudeta niitudelt, kus on palju kergem moodsamate ja suuremate põllutöömasinatega töötada. Niitmise lakkamise tõttu vähenes puisniitude pindala alates 1960. aastatest väga kiiresti ning see protsess jätkub siiani. Tänapäeval on mitmete looduskaitseliste meetmete toel nii eraisikud kui ka organisatsioonid asunud puisniite taastama, kuid väheste teadmiste, vajaminevate oskuste, aga pahatihti ka hea tahte puudumise […]
04.10.2019

ÕPPIJASÕBRALIK ÕPIKESKKOND ÜLDHARIDUSKOOLIS

Uurimistöö on tehtud teemal õppijasõbralik õpikeskkond üldhariduskoolis. Töö teema valiti isiklikust huvist koolis toimuva vastu, sest autoril on soov luua tulevikus oma kool. Orienteerivalt peaks oma kooli loomine toimuma 13 aasta pärast, mil autoril on läbitud üldhariduskool ja ülikool ning on olemas töökogemus. Seetõttu osales autor ka töövarjupäeval, mille raames varjutas koolidirektorit. Töövarjupäeval sai autor ülevaate direktori tööst ja tema tööülesannetest. Koolis näeb uurimistöö autor iga päev õpikeskkonna probleeme, mis pole õppijasõbralikud. Nendeks on näiteks istekohtade paigutus klassis, õpilase ja õpetaja vahelised suhted, õpilaste omavahelised suhted ja õpperuumi sisustus. Neile probleemidele mõeldes arvas autor, et oleks huvitav teada saada direktorite […]
04.10.2019

NAFTA TÖÖTLEMISTEHASEST ERALDATUD BAKTERITÜVEDE LAGUNDAMISVÕIME UURIMINE

Naftareostuse risk on tänapäeval meredes ja ookeanides üha tõusnud suurenenud laevaliikluse, naftatranspordi ja naftapuurtornide tõttu. Naftasaaduste lekkimine veekeskkonda avaldab mõju kogu selle kooslusele, bakterist imetajani. Läänemerel on suur ohuallikas toornafta ja seda suurenenud laevaliikluse tõttu. Igal ajahetkel on merel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 20% nendest on naftatankerid, mille lastiks on hinnanguliselt umbes 166 miljonit tonni naftasaadusi (HELCOM, 2010). Väga oluline on operatiivne reageerimine naftareostusele vähendamaks tundlike rannaalade saastumist. Toornafta on üks komplekssemaid orgaaniliste ühendite segusid Maal, mille põhikomponendid on lineaarsed, hargnenud või tsüklilised alkaanid, aromaatsed ühendid, kõrgmolekulaarsed ühendid, asfalteenid, jt (Lenskaja, 2014; Head et al., 2006). Aromaatsed ühendid on […]
04.10.2019

ERINEVA α-AMINORÜHMA KONFIGURATSIOONIGA LÜSIINI SISALDAVATE INHIBIITORITE SÜNTEES JA NENDE TOIME UURIMINE PROTEIINKINAASILE A

Arenev meditsiin ja aina kasvav uudishimu inimkeha ehituse ja talitluse vastu on viinud teadlased proteiinkinaaside (edaspidi PK) avastamiseni. Need ensüümid on ühed tähtsaimatest biokeemiliste reaktsioonide reguleerijatest, sest valke aktiveerides, moduleerides või inhibeerides võimaldavad just nemad täita proteiinidel oma funktsiooni. Nii on PK-de toimel võimalikud sellised rakuprotsessid nagu apoptoos, raku jagunemine, ainete lagundamine jpm ehk tänu neile ensüümidele on tagatud raku normaalne elutegevus. Paraku on igas süsteemis võimalikud vead, seda ka meis endis. Üsna sage on olukord, kus teatud ensüüm on muteerunud ja seega kaotanud funktsioneerimisvõime või täidab oma ülesannet vääralt. Selliste molekulide kõrge aktiivsuse tõttu on häiritud raku talitlus, süsteem […]
04.10.2019

SELJA KOOLI AJALUGU 1942-1948 LEIDA AUSTERI JA AITA KURME MÄLESTUSTE PÕHJAL

Meie ümber on palju lugusid. Paljusid lugusid me kuuleme, palju läheb meist mööda. Paljud lood puudutavad meid, paljud jätavad külmaks. Mina kuulsin ja mind puudutas lugu, mida kuulsin Selja koolist. Loo rääkis meie peretuttav Leida Tõnutare, kui meenutas oma kooliaja algust. Tagantjärgi mõeldes ei oska ma öelda, kas see oli tema valgete täppidega punane esimese koolipäeva sitsikleit, meenutus erilisest koolimajale omasest lõhnast või õnnetunne kingituseks saadud noodivihikust, mis mind paelus ja hämmastas. Kuidas on võimalik mäletada 76 aasta taguseid mälestusi nii detailselt? Mõistsin, et see on lugu, millest tahan rohkem teada. Soovisin talletada oma kodukoha kultuuripärandit, kuna põlvkond, kes neid […]
28.05.2019

Akadeemiake II/2019 (37)

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis. Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise. Kadrioru Saksa […]
28.05.2019

TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE SILMANÄGEMINE JA SILMADEGA SEOTUD HARJUMUSED

Silmanägemist mõjutavad erinevad aspektid. Võib oletada, et tänapäeva inimesed ei ole kõigist neist teadlikud ja seega ei hoita enda silmi. Nüüd ohustab silmanägemist ka tehnoloogia, näiteks on suur oht silmade tervisele nutiseadmetest kiirgav sinivalgus. Sellest teadmisest saadi inspiratsiooni küsimustiku koostamiseks, et analüüsida, kas õpilased teavad, millised tegevused silmi kahjustavad ja kas nende silmanägemine võib halveneda teadmatusest tekkinud harjumuste pärast. Uurimistöö eesmärk on pöörata tähelepanu Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste silmanägemisele ja analüüsida nende harjumusi, mis mõjutavad silmanägemist. Lisaks uurida spetsialistidelt, kuidas nutiseadmed inimese silma mõjutavad ja milliseid ohte on veel olemas silmanägemisele. Töö koosneb viiest peatükist, millest esimeses kirjeldatakse silma […]
28.05.2019

GRIPIVASTASE VAKTSINEERIMISEGA SOOSTUMUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID HAIGLA PERSONALI HULGAS

Haigla pakub oma töötajatele võimalust saada tasuta gripivaktsiini, kuid sellest hoolimata on soostumus vaktsineerimisega olemasolevate andmete põhjal madal. 2017. aasta sügisel oli arstide hulgas vaktsineerituid 62%, kuid ülejäänud töötajate kohta andmed puudusid. Kuna gripp on väga nakkav nakkushaigus, võib vaktsineerimata haiglapersonal kanda haiguse üle patsientidele, kes võivad samuti vaktsineerimata olles kaasuvate haiguste tõttu põdeda grippi tavapärasest raskemalt. Lisaks sellele on gripp tervishoiutöötajate peamine töölt puudumise põhjus, eriti talvekuudel, mil nõudlus arstiabi järele on aasta jooksul kõige suurem (Durando, Alicino, Dini et al., 2016, 1). Terviseameti andmetel võib raske gripijuhu ravi ulatuda üle 4600 euro. Eestis haigestub aastas grippi hinnanguliselt 50 […]