27.03.2022

EESTI LINDUDE MAALIMINE VESIVÄRVIDEGA

Nii kunst kui ka loodus on minu jaoks südamelähedased teemad ja neid huvisid jagab ka mitu minu pereliiget. Teadsin kindlalt, et tahan oma 8. klassi loovtööd kunstiga siduda, kuid mõte linde maalida tuli üpriski ootamatult sõpradega sel teemal vesteldes. Lendavaid elusolendeid, olgu need ulmelised või reaalsed, olen ma lapsest saati suurte silmadega vaadanud, kuid mu oskus linde joonistada vajas palju lihvimist. Maalida tahtsin ma seepärast, et kodus tegelen ma tavaliselt rohkem joonistamisega.
27.03.2022

UURIMISTÖÖ JA KÜSITLUS ÕNNELIKKUSE KOHTA

2019. aasta suvel käisin ma Oxford Royale Academy suvekursusel ja üheks õppeaineks valisin ma eksperimentaalpsühholoogia. Varem polnud mul psühholoogiaga eriti lähedast kokkupuudet olnud. Peale kursust süvenes mu huvi psühholoogia vastu ja see on tõenäoliselt üks põhjustest, miks just sellise teema loovtööks valisin. Inimsuhted ja emotsioonid on mulle alati olulised olnud ja kuna mind ümbritsevad nii erineva tausta ja eluga inimesed, keda kõiki ühendab soov olla õnnelik ja elada õnnelikku elu, siis tundus see teema põnev, õpetlik ja kindlasti abiks ja inspiratsiooniks nii mulle endale kui ka teistele. Minu loovtöö eesmärk on ühest küljest saada ise rohkem teada õnnelikkuse kohta, aga […]
27.03.2022

KOPSUVÄHKI HAIGESTUMUSE JA POTENTSIAALSETE RISKITEGURITE LEVIKU MUUTUSTE VAHELISED SEOSED 15–44 AASTASTE INIMESTE SEAS EESTIS AASTATEL 1980–2017

Vähktõbi on maailmas südame- ja veresoonkonnahaiguste järel peamine surmapõhjus ning kopsuvähk on pahaloomulistest vähkkasvajatest surma põhjustajana maailmas esikohal. Sagedamini esineb vähki eakama elanikkonna seas, sest vähi riskiteguritega kokkupuute ja vähi tekke vahele jääb enamasti pikk ajaperiood. Sellel põhjusel on kopsuvähki haigestumust Eestis noorte ehk 15–44aastaste inimeste seas võrdlemisi vähe uuritud. Esimene ja viimane teemat käsitlev uuring tehti 2014. aastal, kui kättesaadaval olid andmed aastani 2009. Praeguseks on olemas andmed aastani 2017 ning on tekkinud võimalus uuringut uuenenud andmetega korrata. Tingituna kopsuvähki haigestunute suurest suremusest on selle meditsiinilise probleemi lahendamisel suurim tähelepanu riskiteguritega kokkupuute vähendamisel. Suitsetamine, kopsuvähi olulisim riskitegur, suurendab tõenäosust […]
27.03.2022

PEDAGOOGIDE VASTU SUUNATUD KOOLIKIUSAMINE PÕLVA JA ÜLENURME GÜMNAASIUMIS

Haridusasutused on inimestevaheliste suhete pingestumisele eriti vastuvõtlik keskkond, kuna seal viibib kohustuslikus korras koos palju erinevaid inimesi. Nii õpetajad kui ka õpilased viibivad koolimajas ja osalevad õppeprotsessis, samuti jagatakse paljuski ühist küberruumi. Kohustused kipuvad sageli tekitama vastasseisu, mis koolielus leiab väljenduse koolikiusamises. Kiusamine hõlmab väga erinevat käitumist, mistõttu teadlased pole seniajani suutnud anda kiusamisele ühtset, universaalset definitsiooni. Siiski on jõutud ühisele arusaamale, millised tunnused kiusamise puhul esinevad. Kiusamine on agressiivse ja negatiivse käitumise vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valu või ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Kiusamisele on iseloomulik korduvus ning ebavõrdne võimusuhe.
27.03.2022

PALUPERA GLOBELASTE JA NASA SATELLIITIDE FIKSEERITUD PILVISUSE VÕRDLUS

Uurimistöös „Palupera globelaste ja NASA satelliitide fikseeritud pilvisuse võrdlus“ võrdleme meie mõõdetud ja NASA satelliitide fikseeritud andmeid pilvisuse kohta Palupera GLOBE atmosfääri mõõtmiskohas. Meie mõõtmiskoht on koolimaja kõrval pargis. Kool asub Elva vallas Lõuna-Eestis. Õppetöö toimub vanas mõisahoones, milles on sajanditevanune hõng ja nüüdisaegne õpikeskkond. GLOBE programmis osaleb kool juba 10 aastat. GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on ülemaailmne alg- ja põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele suunatud haridus- ja teadusprogramm, mis annab võimaluse osaleda andmete kogumises ja analüüsis, panustada teadusesse ning mõista Maad kui süsteemi ja keskkonda paremini. Eesti ühines GLOBE programmiga 1996. aastal. Meie oleme programmi […]
27.10.2021

Akadeemiake II/2021 (43)

Tere, Akadeemiakese sõber! Selle sügise numbris on meil seitse väga toredat ja eripalgelist tööd. Esiteks, kui tunned huvi keskonnareostuste likviteerimise kohta siis tasub sul lugeda Henri Pihelgas  tööd turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt. Keskkonnareostus on tänapäeval suur probleem ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena. Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Annabel Maksimov on kirjutanud enda töö liikumisaktiivsusest, une- ja ekraaniaja vahelistest seostest ning nende seosest eluga rahuloluga. Võimalik on lugeda, kuidas tihe öösiti arvutis või nutiseadmes olemine mõjutab meid. Valgusteraapia headest ja halbadest kogemustest kirjutasid Kaidi Jamnes ja  Maarja-Marleen Rullinkoff. Uurimistöös on võimalik […]
27.10.2021

INIMESED AJALOO KEERDKÄIKUDES: ANDRES LUIGE (1864–1938) SUGUVÕSA LUGU

Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba siis, kui tekkis arusaamine veresugulusest – suguluse mäletamine ja eellaste arvestamine sai oluliseks jumalate ja inimeste vaheliste sugulussidemete jälgimiseks ja tõestamiseks. Aastatuhandete jooksul said suulistest mälestustest kirjalikud ülestähendused, teadmiste lünki hakati täitma vanadest ürikutest leitud andmetega ning nii jõuti genealoogiateaduse algete tekkimiseni. Uuriv lähenemine genealoogiaküsimustele lõi uusaja alguseks eeldused teoreetilise huvi tekkimiseks nii genealoogia vastu üldse kui ka selle uurimisviiside ja allikate vastu, samuti genealoogia kujunemisele teadusharuks. Baltimaades alustasid genealoogia-alaseid uuringuid baltisakslastest aadlikud, kes olid saanud selleks innustust Saksamaalt. Esimene eesti sugukondade uurija Martin Lipp (1854–1923) arvas, et sugukondade uurimise peamine ülesanne […]
27.10.2021

NARVA SUBKULTUURIDE KÄSITLEMINE MÕNEDE RAHVAMAJAS TEGUTSEVATE RAHVUSKULTUURISELTSIDE NÄITEL

Siinse uurimistöö teema on huvitav, kuna Narvat võib pidada multikultuurseks linnaks. Linna multikultuurilist olemust iseloomustab seal tegutsev Rahvamaja, mille katuse all töötavad erinevate rahvuskultuuride seltsid. Uurimistöö aktuaalsus seisneb selles, et mõningate seltside siseprobleemide tõttu võivad need etnilised subkultuurid oma unikaalsuse kaotada ja hääbuda ning seega lakata täiendamast ja rikastamast Narva linna kultuuri. Tartu Ülikooli uurimistööde e-kogu (DSpace Home) kaudu varasemate uuringutega tutvudes sai autor aru, et enamasti on uuritud rohkem muusika- ja tantsusuunalisi (hipsterlus, punkrokk, hip-hop jne), „kriminaalseid“ subkultuure (Järva, 2015). Kuid tänapäeval uuritakse ka üha enam pagulaste subkultuure ja sellega kaasnevaid probleeme (Laineste, 2018). Palju tähelepanu pööratakse ka viimaseil […]