17.06.2013

Küsimusjärjendi pikkus MSN-i suhtluses

Me esitame küsimusi iga päev ja ootame neile ka vastuseid. Mõne küsimuse puhul tuleb vastus kohe, mõnikord aga alles natukese aja pärast. Siiski on ka selliseid olukordi, kus küsimused ei saagi vastust. Igal küsimusel on oma eesmärk. Mõne küsimuse eesmärgiks on informatsiooni saamine, mõne küsimuse puhul on oluline hoopis teise inimese arvamus mingi asja kohta. Uurimistöö autor valis küsimusjärjendite uurimise teema, kuna küsimuste esitamine kuulub meie igapäevaste tegevuste hulka. Sellest tuli soov küsimuste esitamise ja vastuste kohta pisut rohkem teada saada. Lisaks sellele oli oluline ka põhjus, et virtuaalmaailm, sealhulgas suhtlusprogramm MSN, kuulub tänapäeva noorte ellu. Tihti suheldakse MSN-is või […]
17.06.2013

Keelekasutus Facebooki keskkonnas

Tänapäeva inimeste oluline suhtluskanal on internet. Seoses erinevate suhtlus-portaalide (Orkut, Facebook, Twitter jt) tekkega on suure muutuse läbi teinud ka keel, mida võrgustikes kõneldes kasutatakse. Internetikeelt on veel suhteliselt vähe uuritud. Osalt seetõttu, et praegusel ajal toimub omavaheline suhtlemine võõrale inimesele suletud suhtlusvõrgustike kaudu. See on andmekaitse ja privaatsuse seisukohalt väga õige ja turvaline, kuid võib materjali kättesaamatuse tõttu pärssida interneti suhtluskeele uurimist. Enamik praegu noorte seas populaarsetest suhtlusvõrgustikest on alla 10 aasta vanad ja nendes toimuva keele uurimine hakkab alles viimasel ajal hoogustuma. „Tundub ilmne, et halduskeel, koolikeel ja avaliku teabe keel peaks olema standardkeel, seda keelekuju peaksid valdama […]
12.06.2013

Artellist aktsiaseltsini

Uurimistöö teema valikul oli abiks Eesti Vabariigi Keskkonnaameti poolt üldhariduskoolidele välja kuulutatud projekt „Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused“ (veebruar 2011 kuni aprill 2012), mis hõlmas ka ajaloo uurimisteemasid. Üks uurimisobjekt oli Loobu jõe ääres paiknev endine tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehh. Teema valikul lähtus töö autor ka asjaolust, et see ettevõte oli üsna hiljuti veel Kadrina ümbruskonnas suuruselt teine tööandja ning kindlasti väärib ta oma peaaegu 70-aastase minevikuga auväärsemat kohta kui lihtsalt unustusehõlma vajuda. Seepärast otsustaski töö koostaja uurida Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded: anda tsehhi ajaloo paremaks […]
12.06.2013

Kooliruumide õhu mikrofloora

Mikroorganismid on väga väikesed elusorganismid, keda me tavaliselt palja silmaga ei näe. Nende hulka kuuluvad näiteks bakterid, arhed, üherakulised seened, üherakulised vetikad, algloomad. Bakterid – üks rühm mikroorganisme – on planeedi Maa kõige vanemad elusolendid. Nad ilmusid Maale kolm kuni neli miljardit aastat tagasi. Looduses leidub mikroobe kõikjal: õhus, pinnases, vees, sealjuures nii kuuma- kui külmaveeallikates ja jääväljadel. Mikroorganismid on olulised ainevahetuses ja looduse aineringes. Nad lõhustavad ja sünteesivad orgaanilisi ühendeid, nende toimel on tekkinud mitmed maavarad nagu nafta ja kivisüsi, aga ka huumus mullas. Mikroobid elavad ka teiste elusorganismide peal ja sees. Mikroorganismid on universaalsed looduse sanitarid, lagundades surnud […]
26.12.2012

Narva keelemaastik tänavasiltide näidetel

Oma uurimistöös tutvustan teile Narva keelemaastikku. Siinse keelemaastiku eripära seisneb selles, et võib kohata nii eestikeelseid kui ka vene- ja ingliskeelseid asutuste nimetusi, kuulutusi, reklaame jm silte. Oma töös vaatlen, milliseid nimetusi oma asutustele nende omanikud annavad ning kavatsen selgitada, kuidas kakskeelsete kuulutuste autorid püüavad integreerida omavahel kahe keele ressursse. Mul tekkis huvi selle teema vastu, sest et olen Narvas mitu korda märganud kummalisi kuulutusi, kus näiteks venekeelsed sõnad on kirjutatud ladina tähtedega. Varem ma, nagu kõik meie linna elanikudki, ei pööranud tähelepanu sellele, et neid on päris palju. Mind üllatas, kui palju on sellist reklaami ja et inimestele, kes […]
26.12.2012

Akadeemiake I/2013

Viiendat aastat õpilaste teadustöid lugejateni toov Akadeemiake on jõudnud oma järjekorras 16. numbrini. Lugedes uue toimetajana seekord avaldatavaid töid, oli rõõm veenduda õpilaste jätkuvas uurimisinnus ning oskuses leida üha uusi põnevaid avastamist väärivaid teemasid. Uus number rõõmustab lugejaid kahe ajalooalase tööga, kaks uurimust kaevuvad sügavale keeleküsimustesse ning üks töö toob meieni killukese Eesti loodust. Kui kedagi on paelunud küsimus, millised olid õpilaspiletid 30–40 aastat tagasi, siis vastuse sellele saab Kristin Avansi uurimusest õpilaspiletitest aastatel 1945–2011. Lisaks ärgitab see töö mõtlema küsimuse üle, milline võiks olla õpilaspiletite tulevik. Ühiskonna arengujooni teisest küljest avab Mari Soone töö Kadrina siirupikombinaadist ja selle viimastest […]
26.12.2012

Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi?

Oskar Kallas on öelnud: „Tüvi ja oksad, nad on loodud koos elama, olema, muidu ei pääse juurte rammu okstele ligi ja kasutatavast kevadisest mahlast nad jäävad ilma. Veel mõni aeg toidab ennast mahalõigatud oks endisest tagavarast, kuid siis ta kuivab, kaob.“ Eesti riik on tüvi, mis on oma juured maasse ajanud ja neid iseseisvuse toel laiendanud. Rahvas on kui puule uhke võrastiku moodustavad oksad. Need kõiguvad aga tugevas tormituules. Mõned oksad murduvad, sest on alles haprad ja noored, teised sellepärast, et on elujõu kaotanud. Tugi ja selle harud on tervik. Ilma üheta pole ka teist. Praegusel hetkel laiub Eestis ühiskondlike […]
18.12.2012

Eesti esimese siirupikombinaadi viis viimast valvurit

Õpilaste ajalooalaste uurimistööde 2012. aasta võistlusteemade valik pani autorit kodualevis otsival pilgul ringi vaatama. Silma jäi kaunis 100-aastane paekivist hoone ning selle kõrval ajahambast puretud varemed Kadrinas Viru tänaval. Autor teadis, et nendes hoonetes oli aastakümneid tegutsenud Kadrina tärklise- ja siirupivabrik, mis kauaaegse vabrikutöötaja Tiiu Lausmaa sõnul oli esimene ning ainus siirupivabrik Eestis. See julge väide tekitas autoris uurimishuvi. Kadrina koduloouurija Richard Tammik (1925–2008) tähtsustab vabrikut samuti, öeldes, et see tuleks esikohale seada, kuna on andnud Kadrina aleviku arengule 20. sajandi alguses olulise tõuke. Uurimistöö autori arvates jäetakse sageli selliste avalduste juures teenimatult tähelepanuta olulise tõuke elluviija – kohalik kogukond, kelleta ei […]