22.05.2012

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?

Mul on kaelas üks silmale nähtamatu, kuid südamele lähedane orden. Ma ei näe, kas ta on kivist või hõbedast, selle kullatud sära ei pimesta mu silmi, oma peopesal hoides ei oska ma seda kaaluda grammides ega loodides. Kunagi rääkis mulle vanaisa, et tema lapsepõlve ajal, kui ta sai oma esimese Eesti kodaniku ordeni, oli see imeõrnast klaasist. Küll nad olid käinud kikivarvul ja selg selja vastu hinge kinni hoidnud. Ei miskit. Pillad korra maha ja katki ta ongi. Mitukümmend aastat hiljem võitlesid nad uue keti kaela. Iga aastaga on see aina vastupidavamaks muutunud, kuid mitte raskemaks, vaid meie vabale hingele […]
29.01.2012

Akadeemiake I/2012

Akadeemiakese teine veebinumber ja kolmeteistkümnes number üldarvestuses koondab neli väga huvitavat uurimustööd ja ühe essee. Kaks neist, ja seda nendingut ei tee toimetus Akadeemiakesse saadetud tööde põhjal mitte esimest korda, annavad jällegi silmad ette nii mõnelegi akadeemilise kõrgkooli põhiastme uurimustööle. Need on Anna-Helena Saarso töö Pärnu lahe põhjasetetes elavast ümarussist ning Anni Männili uurimus oma kodukoha – Paide – puisniidust. Miks need tööd esiletõstmist väärivad? Anni Männil on tegelenud oma uurimustööks materjali kogumisega üle aasta, tutvunud erinevate taimeliikidega ja mullatüüpidega ning valdkonnaga, mis ka teadusmaailmas väga oluline oskus: organiseerimistööga. Nimelt korraldas ta uuritaval puisniidul niitmistalgud, mis tavaks saades võiks tulevikus […]
29.01.2012

Temperamendi mõju kooliedule

Käesolevas uurimistöös käsitleb autor teemat “Temperamendi mõju kooliedule”. Uurimistöö tulemused pakuvad autori arvates kindlasti huvi kõikidele õpetajatele, kuna aitavad ennast ja õpilasi paremini mõista. Õpilasena huvitub autor kooliedu mõjutavatest teguritest ning õpilaste ja õpetajate vaheliste suhtluskonfliktide põhjustest. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutavad õpilase temperamendijooned tema edukust koolis. Eesmärgi teostamiseks tutvub autor vastava teoreetilise kirjandusega, viib läbi Haljala Gümnaasiumi 8.–11. klassi õpilaste ja kolme õpetaja hulgas temperamenditesti ning analüüsib saadud tulemusi, lisaks intervjueerib kolme õpetajat täiendava informatsiooni saamiseks. Autor lähtub isikuandmete kaitse seadusest (RT 1 2007: 24, 127) ning kasutab saadud tulemusi ainult üldistatud kujul. Artikli täisversiooni leiad PDF […]
29.01.2012

Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas

Käesolev uurimistöö keskendub ühele võõrliigile Eesti põhjaloomastikus, hulkharjasuss Marenzelleria neglecta’le ning tema populatsioonile Pärnu lahe piirkonnas. Kuna selle liigi elutegevus soodustab keskkonna toitelisuse kasvu ning teiste põhjaloomastiku liikide kvantitatiivset koosseisu, on oluline leida seoseid hulkharjasussi kvantitatiivse koosseisu ja seda mõjutavate tegurite vahel. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on juba sajandeid olnud paratamatuks protsessiks. Juhuslik invasioon toimub veekeskkonnas peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee kaudu. Kord juba kanda kinnitanud invasiivset võõrliiki on pea võimatu elukooslusest eemaldada ning uus liik võib avaldada tugevat mõju nii ökosüsteemile kui ka majandusele: kergelt kohanevad uued liigid tõrjuvad välja põlisasukad ning löövad tasakaalust välja endise aineringete […]
28.01.2012

Mänguasjad ja lastemängud enne ja nüüd

Mäng on tegevuse põhiliik eelkoolieas, avaldades mitmekesist mõju lapse psüühilisele arengule. Mängus saavad lapsed uusi oskusi, vilumusi ja teadmisi. Mängus omandatakse suhtlemise reeglid. Ilma mänguta ei ole võimalik saavutada lapse täisväärtuslikku moraalset arengut, ilma mänguta ei ole isiksuslikku kasvu. Mängus arenevad kõik vajalikud algoskused: täieneb sõnavara, arenevad sotsiaalsed suhted, fantaasia, eneseväljendamisoskus, füüsilised võimed, väärtushinnangud. Mäng võimaldab lastel uuesti läbi mängida oma üleelamisi, nähtut ja kuuldut, et see endale selgeks teha. Mängides loob laps endale arusaadava mängumaailma, kus kehtivad tema enda loodud reeglid. Mäng on alati vabatahtlik tegevus, mis annab lapsele väga erilise tunde ja mis on alati positiivne isegi siis, […]
28.01.2012

Minu põlvkond ja selle tulevik eestis

Me oleme indigolapsed. Meil puudub vastutustunne. Me tuhiseme vaimupimedusse. Me ammutame energiat uuest infost. Me oleme mugavad ja lihtsad. Me oleme eneseteadlikud ja sõltumatud. Me oleme rahulolematud. Meil puuduvad eelarvamused. Me tuleme tagasi. Minu põlvkond on omandanud Louis XV suhtumise. Olgu öeldud, et pean silmas n-ö Harju keskmist või halli massi. Riigiasjad meid eriti ei huvita, tegeleme lõbusa elu, vanemate rahakoti tühjendamisega ja elame põhimõtte järgi „Pärast mind tulgu või veeuputus[1]”. Vanem generatsioon lohutab, et nooruses heideti neilegi uljaspäisust ette, kuid vangutab iga meie „eksimuse” juures pead. Mis me siis õieti oleme? Tavalised noored? Või siiski võngume teisel sagedusel ja […]
28.01.2012

Paide linna edelaosa puisniidu taimestik ja selle muutused

Inimesed on üha enam hakanud väärtustama loodust ja selle mitmekesisust. Meedias on ilmunud mitmeid artikleid, kus tuntakse muret looduskeskkonna saastumise ja liigirikkuse vähenemise pärast. Seepärast peaks igaüks pöörama rohkem tähelepanu oma kodukoha looduse liigirikkusele, seda kaitsma ja hoidma. Kuna puisniit on Eesti liigirikkaimaks taimekoosluseks, valisin uurimise objektiks oma kodukohas Paide linna edelaosas asuva puisniidu taimestiku. Nimetatud ala taimestikust on teinud uurimistöö Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Krista Joosep aastal 2002. Puisniit on olnud vähemalt viis aastat niitmata, mistõttu on huvitav võrrelda 2002. ja 2009. aasta andmete põhjal niidu taimestiku liigirikkuse ja koosseisu erinevusi. Paide linna edelaosas paiknev puisniit on väärtuslik, sest lisaks […]
25.09.2011

Veiste tähtsus Matsalu rahvuspargi pärandkoosluste hooldamisel ja säilitamisel